1-17-5301/74 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-5301

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht , Tallinn . märts 2018. a Kriminaalasja number 1-17-5301 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi G F . süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 256 lg 1, §

209 lg 2 p-de 1,3,4, Lehar Reimandi süüdistuses KarS §

255 lg 1, § 209 lg 2 p de 1,3,4 ja Sven Hani süüdistuses - KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p de 1,3,4 järgi -

Vaidlustatud kohtuotsus

Apellatsiooni esitajad Harju Maakohtu veebruari 2018. a otsus . kokkuleppemenetluses Süüdistatav . (ik XXX elukoht ; G F XXX) Lehar Reimand (ik 38212270263 ja süüdistatav ; elukoht ), apellatsioonid XXX

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava . ja süüdistatava Lehar Reimandi G F apellatsioon Harju id Maakohtu 26. veebruari 2018. a otsuse peale ja tagastada apellatsioon selle läbi vaatamata id esitajatele.

Jätta süüdistatava Lehar Reimandi taotlus süüteomenetlusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 26. veebruari 2018. a otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti . G F õigeks KarS § 255 lg 1 ja § 256 lg 1 järgi. Sama otsusega tunnistati . süüdi KarS § G F

209 lg 2 p-de 1,3,4 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15. veebruarist 2017 kuni 8. jaanuarini 2018, s.o

10 kuud ja 22 päeva. KarS § 73 lg te 1,3 alusel jäeti kandmata karistuse osa 7 kuud ja 8 päeva - vangistust täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

1-17-5301

Sama otsusega mõisteti Lehar Reimand õigeks KarS § 255 lg 1 järgi ning tunnistati süüdi KarS §

209 lg 2 p-de 1,3,4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 8. veebruari 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta ja 22 päeva vangistuse võrra ning õisteti liitkaristuseks m

3 aastat 10 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15. veebruarist 2017 kuni 26. veebruarini 2018, s.o 1 aasta ja 11 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 10 kuud ja 11 päeva vangistust. L. Reimand vabastati vahi alt kohtusaalis ning määrati, et karistusaja alguseks on L. Reimandi poolt vabatahtlikult karistuse kandmisele ilmumise aeg. Tõkend vahistamine asendati otsuse kohaselt elektroonilise valvega.

Lisaks mõisteti sama otsusega KarS § 255 lg 1 järgi õigeks ning KarS § 209 lg 2 p de 1,3,4 järgi

- süüdi Sven Hani, kelle osas ei ole maakohtu otsust apelleeritud.

Sama otsusega rahuldati tsiviilhagid ning mõisteti G F- . ilt, L. Reimandilt ja S. Hanilt VÕS § 127 lg-te 1,4, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju katteks 2976,02 eurot OÜ OÜ kasuks, 12 M kasuks, 62 905,46 eurot R AS kasuks, 36 073,47 eurot I 316,57 eurot H OÜ kasuks. Tsiviilhagide tagamiseks jäeti aresti alla Harju Maakohtu 9. mai 2017. a määrusega kohtuasjas 1-17-4232 . ilt arestitud vara koguväärtusega 5980 eurot, samuti Harju Maakohtu G F-

9. mai 2017. a ot ning määrusega 1 4051 arestitud L. Reimandi vara koguväärtusega 1265 eur Harju Maakohtu 9. mai 2017. a määrusega kohtuasjas 1 4048 arestitud vara koguväärtusega 410 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti . ilt menetluskuludena riigieelarve tuludesse kokku 2015,80 G F- eurot, s.o sundraha 750 eurot, 1/3 infotehnoloogiaekspertiisi ja käekirjaekspertiisi maksumusest 818 eurot, liiklustrassoloogiaekspertiisi kulu 413 eurot, sõiduki teisaldamiskulu 34,80 eurot. L. Reimandilt mõisteti menetluskuludena 1568 eurot, s.o sundraha eurot, 1/3 infotehnoloogiaekspertiisi ja käekirjaekspertiisi kulu 818 eurot. Maakohus määras, et eelmärgitud menetluskulusid on . ja L. Reimandil võimalik tasuda 12 kuu jooksul. G F

APELLATSIOONID

2. Tallinna Ringkonnakohtus

13. märtsil 2018. a registreeriti süüdistatava .

G F apellatsioon, milles märgitu kohaselt ei nõustu . sellega, et L. Reimandilt konfiskeeriti G F esemed (multi use rf signal detector ja mobifinder). . palub need esemed tagastada -le. SR G F

3. Samal kuupäeval registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus süüdistatava L. Reimandi apellatsioon. L. Reimand märgib, et maakohus ei mõistnud välja valitud kaitsjale makstud tasu riigilt. Kaitseteenuse kokkuleppe sõlmis L. Reimandi ema IM. Valitud kaitsja A. Salu esitatud aruande kohaselt on -l tasumata 15 125 eurot. IM

L. Reimand leiab, et kuna ta mõisteti õigeks KarS § 255 lg 1 järgi, siis tuleb KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitada menetluskulud riigil ning see osa peaks olema suurem osa, kuna ta mõisteti õigeks esimese astme kuriteos. L. Reimand palub, et ringkonnakohus mõistaks või A. Salu kasuks riigilt välja 3/4 kaitsjatasudest. Lisaks märgib L. IM Reimand, et ta sai tagasi päikeseprillid ja telefoni, kuid need lõhkus politsei kinnipidamise käigus ära. L. Reiman soovib, et need esemed hüvitataks. L. Reimand peab seoses kinnipidamisel tekitatud tervisekahjustuste raviga , millega kaasnevad ka kulud. käima arsti juures

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1-17-5301

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon id tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas

. ja L. Reimandi G F kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud.

5. . soovib apellatsioonis vaidlustada maakohtu otsust L. Reimandilt konfiskeeritud G F esemete osas. Esiteks selgitab ringkonnakohus, et nähtuvalt maakohtu otsusest ei ole maakohus kriminaalasjas kellegi vara konfiskeerinud. M aakohus jät tsiviilhagi tagamiseks jätkuvalt aresti tis alla L. Reimandi vara, mis arestiti Harju Maakohtu 9. mai 2017. a määrusega kohtuasjas 1-17-4051. Tegemist ei ole vara konfiskeerimisega, kuivõrd tsiviilhagide tasumise korral langeb ära vara arestimise alus ning ee saatidele, sh L. lnevalt arestitud asjad tagastatakse arestimismääruse adres Reimandile. Teiseks selgitab ringkonnakohus, et . puudub kokkuleppemenetluses G F apellatsiooniõigus kaassüüdistatava L. Reimandi osas apellatsiooni esitamiseks. Kokkuleppemenetluse tuumaks on süüdistatava süüditunnistamine ja karistamine vastavalt süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 245 lg 1 p-de 10 ja 11 kohaselt tuleb kokkuleppe sõlmimisel kokkuleppele jõuda ka konfiskeerimisele kuuluva vara osas, samuti viilhagis. . süüdistatava vastu esitatud tsi G F soovib apellatsioonis sisuliselt vaidlustada ainult seda, miks jäeti maakohtu otsusega tsiviilhagi tagamiseks endiselt aresti alla kohtueelses menetluses arestitud L. Reimandi vara. Täpsemalt leiab ta apellatsioonis, et nimetatud vara hulgas on kolmanda isiku vara. Tegemist on asjaoludega, mis lepiti kokku süüdistatava L. Reimandi, tema kaitsja A. Salu ja ringkonnaprokurör A. Koiki vahel 19. veebruari 2018. a sõlmitud kokkuleppes (KoTo II kd, tl 13-16) Kuna . ei ole nimetatud kokkuleppe osapooleks, puudub tal . G F käesoleval juhul apellatsiooniõigus KrMS § 318 lg 4 järgi. Seega jääb . apellatsioon G F kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.

6.

L. Reimand soovib vaidlustada maakohtu otsust seetõttu, et maakohus ei mõistnud tema valitud kaitsjal tekkinud kulusid osaliselt välja riigilt seoses õigeksmõistmisega KarS § 255 lg 1 järgi. Ringkonnakohus märgib, et nähtuvalt maakohtu otsusest ning L. Reimandi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppest, vastab maakohtu otsus selles osas L. Reimandi poolt 19. v kokkuleppe eebruaril 2018 sõlmitud kokkuleppele ja maakohtu 22. veebruari 2018 istungil sõlminud osapoolte väljendatud avaldustele Nimelt nähtub sõlmitud kokkuleppest, et prokurör on . selles kinnitanud loobumist L. Reimandi süüdistusest KarS § 255 lg 1 järgi (KoTo II kd, tl 15 pö). - Kokkuleppe punktis 3 on selgesõnaliselt märgitud, et “valitud kaitsjale makstud tasud tuleb jätta L. Reim

andi enda kanda”. Sealsamas on märgitud, et L. Reimandilt tuleb välja mõista sundraha 750 eurot, infotehnoloogiaekspertiisi kulud summas 536 eurot ja käekirjaekspertiisi kulud summas 282 eurot. Kokkuleppe on omakäeliselt allkirjastanud süüdistatav L. Reimand, valitud kaitsja A. Salu ja ringkonnaprokurör A. Koik Ühtlasi nähtub viidatud kokkuleppest, et seal on toodud ära . süüdistatava õigused kokkuleppemenetluses ning L. Reimand on allkirjaga kinnitanud õigustest ja kokkuleppemenetluse tagajärgedest arusaamist. Kokkuleppe punktis 6 on kokkuleppe osapooled kinnitanud mh, et on nõustunud menetluskulude lahendamisega toimunud kokkuleppeläbirääkimiste käigus. Seega leppisid kokkuleppe osapooled kokku, et vaatamata prokuröri poolt süüdistuse loobumisele KarS § 255 lg 1 järgi, jäävad menetluskulude osas valitud kaitsja tasud Harju Maakohtu 22. veebruari 2018. a süüdistatava L. Reimandi kanda. kohtuistungiprotokollist nähtuvalt on L. Reimand istungil kinnitanud veelkord, et on nõus asja lahendamisega kokkuleppemenetluses, õigused kokkuleppemenetluses on arusaadavad, kokkulepe on arusaadav, ta jääb selle juurde, kokkuleppe sõlmis vabatahtlikult (KoTo II kd, tl 21). Ühtegi taotlust L. Reimandil või tema valitud kaitsjal istungil ei olnud, nad jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist. ki 26. veebruari 2018 otsusega Maakohus mõistis

L. Reimandi KarS §

255 lg 1 järgi õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest selles osas ning valitud kaitsja tasu ta riigilt välja ei mõistnud. L. Reimandilt mõistis maakohus välja kokkuleppes märgitud summades

1-17-5301

sundraha ja ekspertiisikulud. Selliselt vastab maakohtu otsus 19. veebruari 2018 sõlmitud kokkuleppele ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsuse muutmiseks.

7. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsja tasu kriminaalmenetluses menetluskuluks. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetlu ate ses tekkida võiv menetluskulude hüvitamises. Arvestades, et prokurör kinnitas kokkuleppe sõlmimisel süüdistusest osaliselt loobumist, oli pooltel võimalik seda asjaolu arvestada ka menetluskulude osas kokku leppides.

KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Menetluskulude vaidlustamisele kohalduvad täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja KrMS § 318 lg 3 p s 4 sätestatud edasikaebepiirang - kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3). L. Reimandi apellatsioonis ei ole viidatud ühelegi KrMS 9. ptk 2. jao sätete rikkumisele ega KrMS § 339 lg 1 rikkumisele. Arvestades käesoleva määruse p käsitletud kokkuleppe

- s sõlmimise ja maakohtu istungi asjaolusid leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

L. Reimandi KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu apellatsioonist viiteid - tele KrMS § 339 lg s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulis rikkumistele. Maakohtu otsus vastab menetluskulude osas sõlmitud kokkuleppele. Seega puudub L. Reimandil menetluskulude osas kaebeõigus KrMS § 318 lg 4 järgi.

8. Ühtlasi märgib L. Reimand apellatsioonis, et ta soovib varalise kahju hüvitamist seoses uurimisasutuse poolt tema kinnipidamisel tekitatud kahjustustega päikeseprillidele, telefonile ja seoses kinnipidamisel talle tekitatud kehavigastustega. Ringkonnakohus märgib, et süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra sätestab süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seadus . SKHS § 5 lg 1 p

1 ja 5 kohaselt võib nõuda (SHKS) -de süüteomenetluses kinnipidamisega ja asjade äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui isik on mõistetud õigeks või tema suhtes on lõpetatud menetlus KrMS § 199 lg 1 p-de 1,2,5 alusel. L. Reimand ei ole isikuks, kel esineks käesolevas kriminaalmenetluses alus nõuda seoses enda kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist, kuna ta mõisteti maakohtu otsusega süüdi KarS § 209 lg 2 p- -44) peeti de 1,3,4 järgi. Nähtuvalt kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (XII kd, tl 42 L. -de 1,3,4 Reimand käesolevas kriminaalasjas ka kinni seoses kahtlustusega KarS § 209 lg 2 p järgi. L. Reimandil kahju hüvitamise nõudmise õigust ei teki, sest kriminaalasja lõpptulem viitab, et kriminaalmenetlus oli põhjendatud, sh tema kahtlustatavana kinnipidamine. Riigikohtu praktika kohaselt on kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine oluline üldine huvi ja isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste piiranguid (RKÜKo 31.08.2011, 3-3-1-35-10, p 67; 30.08.2011, 3-3-1-15-10, p-d 43-44). Süüdimõistmise korral on ette nähtud erandlikud alused kahju hüvitamise nõude esitamiseks SKHS § 5 lg-s 4 alustel, milliseid käesoleval juhul ei esine.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § st 390, § 326 lg 2 p st 3 ja § 318 lg - - -st 4 ja SHKS § 5 lg jätab ringkonnakohus esitatud ja L. Reimandi taotluse kahju hüvitamiseks -st 1 apellatsioonid läbi vaatamata