3-18-292/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-292 Määruse kuupäev 15. märts 2018 Kohtunik

Juhan Siider Kohtuasi Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla tegevuse (vaiete ja kahju hüvitamise taotluste tagastamine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Menetlusosalised Kaebaja Dmitri Tsajun Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Dmitri Tsajuni kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Dmitri Tsajun esitas 6. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja arvates vangla diskrimineerib teda, keeldudes tõlkimast tema vene keeles esitatud vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi ning tagastab need. Kaebaja sõnul ei oska ta eesti keelt ning vastavalt vangla sisekorraeeskirja §-le 491 peab vangla tema võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused tõlkima, kui kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel puuduvad rahalised vahendid. Kaebaja palub tunnistada vangla diskrimineerimist ja alandamist tema suhtes. Kaebusele on lisatud ka taotlus, milles kaebaja palub vabastada teda riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu

2. Tartu Halduskohus jättis 21. veebruari 2018. a määrusega kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et vaidlusaluste vangla menetlustoimingute vaidlustamine ei ole lubatud ning tegi kaebajale ettepaneku kaaluda kaebuse nõude muutmist selliselt, et vaidlustada kohtus konkreetsed vangla toimingud või haldusaktid, millega seoses ta vanglale vaided esitas ja/või esitada kohtule kahju hüvitamise kaebus. Samuti tuli kaebajal täpsustada vaiete ja kahju hüvitamise taotluste tagastamise asjaolusid. Kohus andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva arvates käiguta jätmise määruse kättesaamisest. Kaebaja sai määruse kätte 27. veebruaril 2018.

2

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4. Kaebuses heidab kaebaja Viru Vanglale ette seda, et Viru Vangla tagastas tema võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused, kuigi vastavalt vangla sisekorraeeskirja §-le 491 tulnuks need saata tõlkimisse. Kohus selgitas kaebajale ka 21. veebruari 2018. a käiguta jätmise määruses, et vangla poolt kaebaja vaiete ja kahju hüvitamiste taotluste tagastamine on menetlustoiming, mille vaidlustamine on piiratud. Sellise kaebuse lubatavust tuleb hinnata HKMS § 45 lg 3 alusel, mille kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtu hinnangul ei riku vaiete ja kahju hüvitamise taotluste tagastamine kaebaja mittemenetluslikke õigusi ning samuti ei tingi see kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist ega lõpliku toimingu tegemist. Kui kaebaja leiab, et tema vaie või kahju hüvitamise taotlus on vangla poolt tagastatud või jäetud menetlusse võtmata õigusvastaselt, on kaebajal võimalik pöörduda kohtu poole otse põhinõudega ehk nõudega, mida kaebaja kohtueelse menetluse raames taotles ja mille vangla väidetavalt ebaõigesti tagastas. Kohtul on sellisel juhul kohustus hinnata vaide ja kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguspärasust ning põhjendamatu tagastamise korral võtta kaebus menetlusse ilma kohtueelses menetluses tehtud lahendita (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19). Kohus andis 21. veebruari 2018. a käiguta jätmise määruses kaebajale võimaluse oma kaebuse nõuet muuta ning esitada talle väidetavalt tagastatud vaiete ja kahju hüvitamise taotluste sisuks olevad põhinõuded, ent kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemiseni kohtule vastanud ja oma kaebuse nõuet muutnud ega kaebust täpsustanud. HKMS § 41 lg 1 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Seetõttu lähtub kohus kaebeõiguse kontrollimisel kaebuses esitatud nõudest, et kaebaja soovib Viru Vangla menetlustoimingute (s.o kaebaja vaiete ja kahju hüvitamise taotluste tagastamise) õigusvastasuse kindlakstegemist. Selle nõude esitamiseks aga puudub kaebajal HKMS § 45 lgt 3 arvestades ilmselgelt kaebeõigus.

5. Isegi kui nõustuda kaebajaga, et vaidemenetluses ja kahju hüvitamise taotluse menetluses tehtud menetlustoimingu vaidlustamine on selles asjas lubatav, ei oleks kaebuses esinevate puuduste tõttu võimalik kaebust menetlusse võtta. Kaebuses ei ole välja toodud konkreetseid vaidemenetlusi ega kahju hüvitamise menetlusi, mille raames tehtud menetlustoiminguid kaebaja ebaõigeks peab. Käiguta jätmise määrusele kaebaja vastanud ei ole. Esitatud kaebuse puudused takistavad asja läbivaatamist ning kaebus tuleks tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

6. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider