3-16-1234/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1234

Haldusasi

BaltNordic Food OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

15.07.2016

maksuotsuse

nr

12.2-3/034615-55

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – BaltNordic Food OÜ, volitatud esindaja Mark

Obolenski

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Meelis Rohtlaan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.04.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

BaltNordic Food OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta BaltNordic Food OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

13.04.2017 otsus muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.04.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-1234

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. BaltNordic Food OÜ (edaspidi BNF) kajastas 2015. aasta juuli- ja augustikuu

käibedeklaratsioonidel (edaspidi KMD) 24 979,86 euro suurust sisendkäibemaksu Prorest OÜ-

lt ostetud kaubalt. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) alustas 22.09.2015 korraldusega nr

12.2-3/034615-1 BNF suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas perioodi 01.01.–31.08.2015

käibemaksuarvestust seoses BNF ja Prorest OÜ vaheliste tehingutega. MTA laiendas

20.05.2016 korraldusega nr 12.2-3/034615-51 kontrolliperioodi 2015. aasta septembrile,

oktoobrile ja novembrile.

2. Maksu- ja Tolliamet tegi 15.07.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/034615-55, millega nõudis

BNF-lt tagasi tagastusnõuded summas 6497,29 eurot ning kohustas BNF-i tasuma

maksusumma 32 462,34 eurot.

Maksuotsuse ja kontrollakti järgi ei soetanud BNF Prorest OÜ-lt kaupa tavapärase

müügitehingu, vaid ettevõtte osa ülemineku käigus. Kontrollakti kohaselt tegeles Prorest OÜ

alates 2014. aastast kuni 2015. aasta juunikuuni HORECA (hotellindus-restoranid-catering)

sektori toitlustusettevõtetele toiduainete ja toidukaupade müügiga. Alates 2015. aasta juulist ei

deklareeri Prorest OÜ enam toidukaupade müüki toitlustusettevõtetele. Samal tegevusalal

alustas tegevust alates 2015. aasta juulikuust ja tegutses kuni augustikuu lõpuni BNF, kes oli

varasemalt (01.01.–30.06.2015) tegelenud maiustuste ja diiselveduri tagavaraosade ostu-

müügiga. MTA hinnangul võttis BNF üle kogu Prorest OÜ ettevõtte osa, mis tegeles

toitlustusettevõtete varustamisega. Seetõttu ei tekkinud maksustatavat käivet ja arvetel oli

käibemaks lisatud alusetult. Ettevõtte varjatud ülemineku tingisid Prorest OÜ makseraskused

ja võlgnevused tarnijate ees, samuti vajadus leida uus väljund juba soetatud ja veel

realiseerimata kaubavarude turustamiseks. Üle antud ettevõtte koosseisu kuulusid kaubad (mis

jäid edasi samasse lattu), töösuhted, kliendisuhted, suhted tarnijatega, laoteenuse osutamise

leping, Prorest OÜ kohustused. Maksumenetluses kinnitasid 10 toitlustusettevõtte esindajat, et

alates 2015. aasta juulikuust müüs BNF neile edasi samu kaupu, mida varem oli müünud Prorest

OÜ. Enamiku kaupade hindades muudatusi ei toimunud. BNF võttis 2015. aasta juulikuus üle

tarnijad, kellelt varasemalt soetas kaupu Prorest OÜ. Nii Prorest OÜ-s kui ka BNF-s oli

toiduainete ostu ja müügi koordinaator VM, kes tegutses mõlema äriühingu nimel ning kasutas

nende pangakontosid. BNF jättis klientidele mulje, et tegemist on lihtsalt Prorest OÜ ärinime

muutumisega. Ostjad jätkasid kaupade tellimist samu kontakte kasutades (VM antud

telefoninumbrid ei muutunud), kaupade päritolu oli sama ning muutumatuks jäi ka kaupade

kohale toimetamise viis (VM tõi kauba kas ise kohale või organiseeris transpordi). BNF

vahenditest tasuti Prorest OÜ võlgu – BNF kontolt võeti välja sularaha ning kohe seejärel kanti

sama summa Prorest OÜ kontole, millelt tehti ülekandeid tarnijatele. Prorest OÜ KMD-del on

deklareeritud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksu praktiliselt samas suuruses.

Prorest OÜ ei ole täitnud MTA korraldusi teabe ja dokumentide esitamiseks, mistõttu pole

MTA-l olnud võimalik kontrollida selle äriühingu KMD-del deklareeritud andmete õigsust.

MTA-l on põhjust arvata, et Prorest OÜ KMD-d on deklaratiivsed – äriühingul puudub

majandustegevus ning deklaratsioonidega püütakse (makse tasumata) jätta muljet ettevõtlusega

tegelemisest.

2015. aasta novembris ei tekkinud BNF-l Prorest OÜ-lt soetatud kaupade edasimüügist 0%

määraga käivet, kuna 17.11.2015 arvetel nr 1500094 ja nr 1500095 kajastatud kauba

edasimüüki Rootsi äriühingule Chemistra AB tegelikkuses ei toimunud. Sellele, et kaupu ei ole

Rootsi transporditud, viitavad järgmised asjaolud: CMR-del oli märgitud vale kauba aadress

Tallinnas

ja

tarneaadressiks

hoopis

Helsingi;

CMR-del

puuduvad

sõidukite

registreerimisnumbrid; vedaja AS Linford selgitusel sõitis nende auto Tallinnas aadressile

Betooni 13C, kuid seal selgus, et vedu jääb ära, kuna BNF oli tellimuse tühistanud; Helsingis

3-16-1234

3(11)

asuvalt aadressilt vastas Adita OY, et nad ei ole toidukaupu ostnud. Chemistra AB on variühing,

mille juhatuse liige AT kinnitas MTA-le, et ta soostus hakkama juhatuse liikmeks, kui

Lasnamäe turul pakkus Andrei-nimeline isik talle selle eest tasuks 200 eurot; reaalselt ei tea ta

selle äriühingu majandustegevusest midagi. MTA kontrollis BNF väiteid, et vedu teostati Poola

kaudu, kuid ka need väited ei pidanud paika. Kuna BNF on arvetel nr 1500094 ja nr 1500095

kajastatud kauba võõrandanud (arvatavasti Bakery Trade OÜ-le), pidi see olema riigisisene

käive ja seega oleks eelnimetatud arvetel pidanud kajastama käibemaksu 20% määraga.

3. BaltNordic Food OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (muudetud ja täiendatud

17.08.2016) MTA 15.07.2016 maksuotsuse tühistamiseks.

1)

Õigust ärakuulamisele rikuti sellega, et MTA ei vastanud kontrollakti suhtes esitatud

kaebaja vastuväidetele. Kontrollakti p-des 1.2.–1.3.1.3 tuvastatud asjaolud on kaebajale

esmakordselt avaldatud kontrollaktis. Ka kontrollakti p-s 1.2.1.2 märgitud tõendid on kaebaja

jaoks üllatuslikud. Kaebajale ei ole võimaldatud tutvuda kontrollakti aluseks olevate tõenditega

ega võtta nende suhtes seisukohta.

2)

Maksuotsuses ja kontrollaktis tuvastatud ettevõtte osa ülemineku aeg on vastuolus otsuse

aluseks olevate tõenditega. Kontrollaktis väidetu kohaselt alustas kaebaja 2015. aasta juulikuus

HORECA sektori toitlustusettevõtetele toiduainete ja toidukaupade müügiga. Vahemikus

06.07.–28.08.2015 toimus Prorest OÜ ja kaebaja vahel 12 toidukaupade ostu-müügitehingut.

Kontrollaktist ega maksuotsusest ei nähtu, millal ja milliste tehingute alusel täpsemalt toimus

väidetav ettevõtte osa üleminek.

3)

Maksuotsuses ja kontrollaktis märgitud menetluse õiguslik alus on erinev. Kontrollaktis

on kontrollmenetluse alguseks märgitud 24.08.2015 teade, millega maksuhaldur alustas 2015.

aasta juulikuu KMD esitamisel tekkinud tagastusnõude kontrolli. 2015. aasta juuli- ja

augustikuus tekkinud enammaksed tagastati kaebaja ettemaksukontole 16.10.2015. Kui kohus

peaks tuvastama, et maksuotsuse tegemiseni viinud kontrollimenetlust alustati 24.08.2015 teate

alusel, siis on pärast kontrollimenetluse lõppemist (16.10.2015) koostatud kontrollakt ja

maksuotsus õigusvastased. Lisaks on maksuotsus ja kontrollakt koostatud pärast üksikjuhtumi

kontrollimenetluses määratud kontrollakti ja maksuotsuse koostamise tähtaega, mis olid

vastavalt 2016. aasta märts ja aprill. MTA-l puudusid takistused enda määratud

menetlustähtaegade järgimiseks. Kontrolliperioodi laiendamine 20.05.2016 korraldusega oli

õigusvastane. Kontrollimenetluse läbiviimine ebamõistlikult pika aja jooksul tingis kaebaja

intressikohustuse suurenemise.

4)

Prorest OÜ poolt kaebajale väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise

keelamine on vastuolus fiskaalse neutraalsuse ja topeltmaksustamise vältimise põhimõtetega.

Kuna Prorest OÜ on oma käibemaksuarvestuses deklareerinud kaupade müüki kaebajale, tekib

kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisel maksukohustuse kumuleerumine.

5)

Vaidlusaluste tehingute ümberkvalifitseerimine on vastuolus tehingute majandusliku

tõlgendamise põhimõttega. Kaebaja ja Prorest OÜ vaheliste tehingute sisuks oli toidukaupade

müük. Prorest OÜ ei teavitanud tehingupartnereid ja maksuhaldurit ettevõtte osa üleminekust.

Tehingute lugemine ettevõtte osa üleminekuks on meelevaldne. Maksuotsuses ja kontrollaktis

esile toodud asjaoludest ei ole alust ei eraldi ega ka kogumis järeldada ettevõtte üleminekut.

Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-20-11 tehtud otsuse p-s 11 rõhutanud, et ettevõtte osa

ülemineku kindlakstegemiseks peab analüüsima tehingute kõiki aspekte. Organisatsiooniliseks

tervikuks oleva ettevõtte osa üleminekut ei saa järeldada näiteks asjaolust, et makseraskustesse

sattunud äriühing on võõrandanud enda varad kolmandale äriühingule, kes jätkab/korraldab

omandatud varaga seotud sihtotstarbelist majandustegevust. Praeguses asjas ei ole määratletav

väidetavalt üle läinud majandusüksuse tüüp, st tegemist ei ole iseseisvalt toimiva

majandusüksusega.

3-16-1234

4(11)

6)

MTA pole tuvastanud ega hinnanud Prorest OÜ varakogumi koosseisu enne väidetavat

ettevõtte osa üleminekut ja selle järel. Maksuotsusest ega kontrollaktist ei nähtu, milline vara

peale teadaolevate toidukaupade oleks BNF-le üle läinud väidetava toitlustusettevõtete

varustamisega tegeleva „majandusüksuse“ ülemineku käigus. Kaubavarusid ei saa pidada

iseseisvaks majandusüksuseks, mis võiks ettevõtte osana üle minna (Euroopa Kohtu lahend

kohtuasjas nr C-444/10). Samuti ei ole tuvastatud kohustuste üleminekut. Kliendi- ja

hankijasuhete jätkuvus on tuletatud kunstlikult VM kliendibaasi lugemisega Prorest OÜ

omandiks (immateriaalseks varaks). Maksuotsusest ega kontrollaktist ei nähtu, et maksuhaldur

oleks tuvastanud VM ja Prorest OÜ vahelise õigussuhte olemuse. Kontrollaktist järeldub, et

VM-le tegi töötasu väljamakseid Bakery Trade OÜ. BNF ja VM vahel oli sõlmitud

käsundusleping. Vastustaja pole arvesse võtnud seda, et toitlustusettevõtjate esindajad

kinnitasid, et alates 01.09.2015 tarnis neile toidukaupa Bakery Trade OÜ, kellega kaebaja pole

üldse tehinguid teinud. MTA kajastas kaebaja varasemat tegevust ebaõigesti – kaebaja tegeles

ka enne 2015. aasta juulit erinevate toidukaupade hulgimüügiga. Kaebaja ei võtnud üle Prorest

OÜ tegevuskohta ega sõlminud Vesse 4 aadressil asuva laopinna kasutamiseks lepingut.

Maksumenetluses kogutud dokumentidest ei nähtu, et VM oleks maksnud laopinna omanikule

sularahas kaebaja nimel üüri. Tuvastatud ei ole BNF ja Prorest OÜ juhtorganite liikmete

kattuvust. Juhtorgani staatus on omistatud VM-le, kes pole kummagi äriühingu juhatuse liige.

7)

Maksuhaldur on rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lg-t 1, arvestades

eranditult vaid maksukohustust suurendavaid asjaolusid ja jättes kõrvale muud tõendid.

Maksuotsusest ei nähtu selle faktiline alus.

8)

Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-89-11, et kui ettevõtte üleminek toimub mitme tehingu

tulemusena vahendlikult ning mõnes tehingus osalevad lisaks üleandjale ja omandajale ka

kolmandad isikud (praegusel juhul VM), ei ole käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 selle

tehingu suhtes kohaldatav. Kolmandate isikute vahendusel toimunud tehingud maksustatakse

üldises korras. Kaebaja ja Prorest OÜ vaheliste tehingute ümberkvalifitseerimise eeldused

MKS § 84 alusel pole täidetud. BNF tasus Prorest OÜ-le käibemaksu ega saanud mingit

maksueelist.

4. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebajale anti võimalus enne maksuotsuse andmist esitada oma arvamus ja vastuväited.

Seega on kaebaja nõuetekohaselt ära kuulatud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses põhjendanud,

kuidas ühe või teise eriarvamuses esitatud seisukohaga nõustumisel oleks maksukohustus

pidanud muutuma.

2) Kontrollimenetlus 2015. aasta jaanuari kuni novembri käibemaksuarvestuse üle algatati

22.09.2015 korraldusega, mitte 24.08.2015 teatega.

3) Kaebaja ei ole ümber lükanud asjaolusid, mis viitavad sellele, et ettevõtte üleminek toimus

2015. aasta juulis. Maksuhaldur on kontrollakti p-s 1.1.2 välja toonud erinevad asjaolud, mis

maksuhalduri hinnangul kinnitavad ettevõtte osa üleminekut. Kaebajale üle läinud varakogum,

on tuvastatud. Samuti tuvastas maksuhaldur, et Prorest OÜ kliendid läksid üle kaebajale.

Asjaolu, et Prorest OÜ kliendid olid 2015. aasta juulis kaebaja kliendid, on kõige otsesem tõend,

mis kinnitab klientide üleminekut kaebajale. Kaebaja on palganud sama isiku, kes varasemalt

töötas Prorest OÜ-s. Asjaolu, et Prorest OÜ ja kaebaja ei ole VM-le ametlikult palka maksnud,

ei tähenda veel, et neil ei olnud selle isikuga töösuhet.

4) Isegi kui mõni kaebaja etteheide maksuotsusele on õigustatud, ei ole sellel haldusakti

õiguspärasuse seisukohast kokkuvõttes tähtsust. Asjaolust, et vastustaja ei ole vastu vaielnud

kõigile kaebaja väidetele, ei saa järeldada, et vastustaja on nende väidetega nõustunud. Kaebaja

väited, millele vastustaja on jätnud vastamata, on kas põhistamata või täiesti asjakohatud.

3-16-1234

5(11)

5. Tallinna Halduskohus jättis 13.04.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

1)

Kuivõrd maksuotsus ja kontrollakt on piisavalt motiveeritud, läks kohtumenetluses

tõendamiskoormus vastavalt MKS § 150 lg 1 kaebajale üle. Kaebajal on maksumenetlusele

palju menetluslikke etteheiteid, kuid sisuliselt ei ole ta kontrollaktis ja maksuotsuses esitatud

järeldusi ümber lükanud. Maksumenetluses ei rikutud kaebaja õigust ärakuulamisele. Kaebaja

sai kontrollaktile esitada eriarvamuse ning tema vastuväidetele on vastatud.

2)

Maksumenetlus kestis alla 10 kuu. Sellise pikkusega menetlust ei ole kohtupraktikas

peetud ebamõistlikult pikaks. Asjaolu, et MTA teavitas kaebajat maksumenetluse jätkumisest

alles 20.05.2016 korraldusega, mille tegemise ajaks olid möödunud 22.09.2015 korraldusega

määratud kontrollakti ja maksuotsuse koostamise tähtajad, ei muuda maksuotsust

õigusvastaseks (haldusmenetluse seaduse § 58). Viide 24.08.2015 teatele on kontrollaktis

üleliigne ning maksuotsuses ei ole sellele viidatud. Tegelikult oli kontrolli algatamise aluseks

22.09.2015 korraldus, millele on järgnevates korraldustes korduvalt viidatud.

3)

Õige on maksuhalduri käsitus, et Prorest OÜ toidukaupade müügiga seotud osa tuleb

pidada ettevõtteks tervikliku majandusüksuse tähenduses ning kaebaja võttis üle kõnealuse

majandusüksuse koos sinna kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega, mis võimaldasid jätkata

toiduainete edasimüüki ja tuua ettevõttele kasu. Prorest OÜ ei deklareerinud enam alates 2015.

aasta juulikuust toidukaupade müüki toitlustusettevõtetele. BNF jätkas 2015. aasta juulist

Prorest OÜ asemel samadelt tarnijatelt ostetud toiduainete edasimüüki samadele klientidele

samadel tingimustel ja sama isiku (VM) tööpanuse tulemusena ning ka ettevõtte tegevuskoht

(ladu) jäi samaks. BNF-le läks üle majandusüksus, mis säilitas oma identiteedi. Asjaolu, et

Prorest OÜ kliendid muutusid 2015. aasta juulis kaebaja klientideks, on kõige kaalukam tõend,

mis kinnitab ettevõtte üleminekut kaebajale. VM teavitas ühte klienti (OÜ Karia) 20.07.2015

e-kirjas, et Prorest OÜ ärinimi on edaspidi BNF. Kaebaja väited, et kliendinimekiri kuulus VM-

le, ei muuda asjaolu, et varasemad Prorest OÜ kliendid jätkasid toidukaupade ostmist BNF-lt.

Kaebaja seisukohtadest järeldub, et kogu vaidlusaluse ettevõtte liikumapanev jõud oli VM, kes

ei väljastanud arveid enda nimel, vaid Prorest OÜ ja BNF nimel. Seega jätkas VM oma

äritegevust Prorest OÜ asemel BNF kaudu. See, et kliendid ostsid alates 01.09.2015 sama kaupa

Bakery Trade OÜ-lt, ei puutu praegusesse vaidlusse.

4)

Maksuhalduril ei olnud vajadust tuvastada, millisel konkreetsel kuupäeval toimus

ettevõtte üleminek. Kuna VM teavitas OÜ-d Karia tarnija ärinime muutumisest 20.07.2016 e-

kirjas, pidi ettevõtte üleminek toimuma hiljemalt 20.07.2016. Tehes tehingut, millega üleandja

annab ettevõtet või selle osa moodustava vara ja õiguste kogumi üle vahetult omandajale,

kasutavad tehingu pooled tehingulist kujundusõigust ning neil on võimalus mõista tehingu

olemust ja aru saada, kas tegemist on KMS § 4 lg 2 p-s 1 sätestatud olukorraga. Prorest OÜ on

enda 2015. aasta juuli- ja augustikuu KMD-del deklareerinud käibemaksu kaupade müügilt

BNF-le. Kuna puudub vaidlus, et Prorest OÜ ei tasunud nendelt tehingutelt käibemaksu, pole

tekkinud käibemaksu kumuleerumist.

5)

Seoses kaebaja ja Chemista AB vaheliste tehingute ümberkvalifitseerimisega on kaebaja

üksnes märkinud, et Chemistra AB juhatuse liige AT kuulati maksumenetluses üle alles

27.05.2016. Kaebaja ei ole kummutanud maksuhalduri järeldusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. BaltNordic Food OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

3-16-1234

6(11)

1)

Kohus ei hinnanud sisuliselt kaebaja väidet, et maksuotsus on tehtud pärast

kontrollimenetluses määratud tähtaega ja on seetõttu formaalselt õigusvastane. Samuti jättis

kohus arvestamata sellega, et vastustaja rikkus kaebaja õigust ärakuulamisele.

2)

Maksuotsuses ja kontrollaktis esile toodud asjaolud ei ole kogumis hinnatavad ettevõtte

üleandmisena, sest pole toimunud tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite

üleminekut; väide kohustuste ülevõtmise kohta põhineb teadlikel valeväidetel; kliendi- ja

hankijasuhete ülevõtmise väide põhineb VM kliendibaasi kunstlikul lugemisel Prorest OÜ

omandiks; personali ega juhtorganite liikmete üleminekut ei toimunud; kaebaja ei võtnud üle

Prorest OÜ tegevuskohta; maksuotsusest ega kontrollaktist ei nähtu Prorest OÜ varakogumi ja

-koosseisu tuvastamist ega selle hindamist ettevõtte osa väidetava ülemineku eel ega selle järel.

Ettevõtte osa ülemineku järeldamine on vastuolus Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikaga –

ettevõtte üleminek on tuletatud ainuüksi kaubajääkide soetamisest ja nende realiseerimisest.

3)

Maksuhaldur ja kohus on jätnud rakendamata uurimispõhimõtte – maksuotsuse aluseks

olevaid tõendeid ei ole hinnatud kogumis ja igakülgselt. Samuti on MTA ja kohus valesti

kohaldanud MKS § 11 lg-t 1. Kohus on eiranud tehingute toimumist puudutavaid tõendeid ja

maksu juurdemääramise põhimõtteid puudutavat Riigikohtu praktikat. Maksuotsus rikub

topeltmaksustamise keeldu ning tehingute ühetaolise maksustamise põhimõtet. Maksuotsusega

hõlmatud tehingute ümberkvalifitseerimine on vastuolus tehingute majandusliku tõlgendamise

põhimõttega. Maksuhaldur ja kohus on eksinud MKS § 83 lg 4 kohaldamisel, mh on

tuvastamata kaebaja saadud maksueelis.

7. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Maksuhaldur ei pea maksuotsuses esitama oma seisukohta maksukohustuslase kõikidele

vastuväidetele, kui need on põhjendamatud.

2)

Kui maksuhaldur tuvastab, et ostu-müügi tehingute asemel on toimunud ettevõtte osa

üleandmine, ei saa maksustamisel lähtuda ostu-müügi tehingu maksustamise sätetest. Kui

ettevõtte üleandmise sätete kohaldamise eelduseks oleks isiku teavitus ettevõtte (osa)

üleandmise kohta, siis poleks ettevõtte varjatud üleandmist võimalik kunagi tuvastada, sest

ükski isik, kes üritab varjata ettevõtte üleandmist, ei esitaks sellist teavitust.

3)

Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ei pea olema täidetud kõik kohtupraktikas nimetatud

kriteeriumid. Kaebajale üle läinud varakogum on maksumenetluses tuvastatud. Ettevõtte

üleminekut ei ole järeldatud üksnes kaubajääkide soetamisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaebaja väiteid menetluslike rikkumiste kohta (I), seejärel

maksuotsuse tegemise materiaalseid eeldusi puudutavaid väiteid (II) ning viimaks lahendab

apellatsioonkaebuse ja jagab menetluskulud (III).

I

9. Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul rikutud õigust ärakuulamisele. MKS § 13 lg

1 kohaselt on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada

maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Vaidlust pole selles, et maksuhaldur edastas

kaebajale 20.06.2016 koostatud kontrollakti (tl 64p) ning kaebaja esitas sellele 06.07.2016

mahuka, 16 lehekülje pikkuse eriarvamuse (I kd, tl 65-73p). Maksuotsuse (I kd, tl 76-78p) p-s

3 on maksuhaldur esitanud oma seisukohad vastuseks kaebaja väidetele. Ehkki maksuhaldur ei

3-16-1234

7(11)

ole käsitlenud iga üksikut vastuväidet, on siiski vastatud olulisematele neist ning kokkuvõttes

märgitud, et eriarvamuses esitatud vastuväited ei muuda kontrollaktis toodud seisukohti. See,

et kaebaja arvates ei ole tema vastuväidetele piisavalt põhjalikult vastatud, ei tingi maksuotsuse

õigusvastasust.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi MTA ei teavitanud kaebajat aegsasti, et

07.12.2015 loataotluses märgitud kontrollakti ja maksuotsuse koostamise tähtaegasid ei järgita,

ei too ka see kaasa maksuotsuse tühistamist. MKS-st ei tulene, et kui MTA ei pikenda õigel ajal

enda prognoositud/määratud menetlustähtaegasid, loetakse kontrollimenetlus lõppenuks.

Kontrolli õiguslik alus ei lange sellisel juhul ära. Maksumenetluse toimetamise pikenemine

järeldub praegusel juhul MTA 20.05.2016 korraldusest (I kd, tl 5-5p). Asjaolu, et MTA ei

teavitanud kaebajat menetluse pikenemisest varem, ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS

§ 58). MTA on maksuotsuses selgitanud, miks ei olnud võimalik järgida esialgselt prognoositud

tähtaegu. Halduskohus on õigesti leidnud, et maksumenetluse kestus ei olnud praegusel juhul

ebamõistlikult pikk. Kaebaja suhtes tehti üksikjuhtumi kontrolli, mitte revisjoni, mille pikk

kestus võib kontrolliobjekti ulatuslikkuse tõttu osutuda maksukohustuslasele ülemääraselt

koormavaks.

II

11. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et Prorest OÜ toitlustusasutuste varustamisega tegelev

ettevõtte osa läks üle BNF-le, mistõttu polnud Prorest OÜ-l alust toidukaupade müügi arvetele

(I kd, tl 124-131p) käibemaksu märkida ega BNF-l nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvata.

12. KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest

võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 järgi on ettevõte

majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse

ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused,

muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

13. Riigikohus selgitas 01.06.2011 otsuses nr 3-3-1-20-11, et ettevõtte osa ülemineku

kindlakstegemiseks peab analüüsima tehingute kõiki aspekte. Maksuhaldur peab võtma

seisukoha, milline oli ettevõtte varakogum, mille abil üle antav ettevõte tegutses ning milline

osa sellest üle anti. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks võivad olla:

1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek;

3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete

jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse

jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega

ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus;

9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Riigikohus märkis

seejuures, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal (p 11). Riigikohus

rõhutas 16.04.2012 otsuses nr 3-3-1-6-12, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid,

mida tuleb hinnata koosmõjus (p 12). Euroopa Liidu õiguse mõttes on ettevõtte üleminekuga

tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside

organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena

(Euroopa Liidu Nõukogu 12.03.2001 direktiivi 2001/23/EÜ „Ettevõtjate, ettevõtete või nende

osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta“ art 1

lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 22.11.2011 otsuse nr 3-2-1-113-11 p-s 47, et

ettevõtte üleandmisel kehtib üldiselt spetsiaalsuspõhimõte, st VÕS § 182 lg 1 esimese lause

järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete

järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise

3-16-1234

8(11)

sätete järgi. Kui selliselt on üle antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (n-

ö ettevõtte tuum), lähevad seaduse jõul VÕS § 182 lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega

seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused.

14. Kaebaja arvates ei ole maksuhaldur tuvastanud Prorest OÜ-le kuulunud varade kogumit

enne üleminekut ja selle järel. Ringkonnakohus märgib, et kaebajale üle läinud ettevõtte osa ei

eeldanud iseseisva majandusüksusena toimimiseks tootmisvahendeid ega ka muid suuremaid

varasid; laopinda ja kaubikuid saab üürida. Ettevõtte vastava osa põhiline vara koosnes ilmselt

kaubavarudest ja käibevahenditest. 06.07.–28.08.2015 toimunud tehingutega müüs Prorest OÜ

BNF-le toidukaupade laovarud kokku hinnaga 124 899,25 eurot ilma käibemaksuta

(kontrollakti lisa 1). See oligi põhiline materiaalne vara, mis kaebajale üle läks. Maksuhaldur ei

ole ettevõtte üleminekut järeldanud siiski ainuüksi toidukaupade varude soetamisest, vaid seda

järeldust toetavad ka muud tõendid ja asjaolud.

14.1. IB,

Prorest

OÜ

juhatuse

liige

vahemikus

07.06.2013–14.07.2015,

selgitas

maksumenetluses, et ettevõttel olid majanduslikud raskused ning üks tema kohviku

püsiklientidest tegi talle ettepaneku müüa ettevõte koos laovarudega. Sama isik tegi IB tuttavaks

JB-ga, kellest sai Prorest OÜ uus juhatuse liige (IB 05.11.2015 suulised seletused, p-d 1, 4 ja 5

– II kd, tl 41-42p). Siit järeldub, et IB soovis vabaneda võlgades ettevõttest ning Prorest OÜ-st

sai 2015. aasta juulis n-ö tühi kest, mille juhatuse liikmeks oli variisik JB, kes polnud

maksumenetluses MTA-le kättesaadav.

14.2. Kümne HORECA sektoris tegutseva ettevõtte esindaja maksumenetluses antud

seletustest nähtub, et Prorest OÜ nimel müüs neile toidukaupu VM, kes tegi seda ka 2015. aasta

juulis ja augustis BNF nimel, ilma et tellijate jaoks oleks muutunud muu, kui arveid väljastava

äriühingu nimi. Kauba tellimine (kontaktid ei muutunud) ja kohale toimetamine toimusid edasi

samamoodi ning kaubad ja hinnad jäid üldjoontes samaks. Kuna kauba tellijad suhtlesid VM-

ga, selgus neile kaupu müüva äriühingu vahetus mõnel juhul alles arvetelt. Näiteks Europagar

OÜ esindaja eeldas, et Prorest OÜ muutis nime BNF-ks (Europagar OÜ esindaja 16.11.2015

suulised seletused, p 2 – I kd, tl 136-137). Samas OÜ-le Karia saatis VM 20.07.2015 e-kirja,

milles teatas, et firma uus nimi on BNF (I kd, tl 163). Kõnealuses e-kirjas märkis VM oma

kontaktide alla Unigra S.r.L veebilehe aadressi (www.unigra.it), mis kliendi jaoks oli märk

sellest, et jätkatakse sama tootja kauba tarnimist.

14.3. HORECA sektori ettevõtete varustamisega tegeleva majandusüksuse „tuumaks“ ei olnud

mitte materiaalne vara, vaid selleks oli VM, kellel olid nii tarnijate kui ka klientide kontaktid,

mistõttu ettevõtte osa ülemineku järel jätkus sama tegevus sujuvalt ilma katkestusteta uue

äriühingu nimel. MTA käsitleb VM ühteaegu nii Prorest OÜ-lt BNF-le üle läinud töötaja kui ka

ettevõtte faktilise juhina. Maksumenetluses leidis tuvastamist, et VM-l oli BNF-ga sõlmitud

käsundusleping reklaami- ja müügiagendina tegutsemiseks (01.07.2015 käsundusleping – II kd,

tl 14-15; VM 16.02.2016 suulised seletused, p-d 4 ja 5 – II kd, tl 10-12) ning VM-l oli õigus

teha BNF kontolt makseid ja võtta klientidelt vastu sularaha (OL 19.10.2015 suulised seletused,

p-d 11 ja 13 – I kd, tl 170-172). MTA tuvastas BNF ja Prorest OÜ pangakontosid võrreldes, et

BNF tellis kaupu samadelt tarnijatelt, mis Prorest OÜ (kontrollakti p 1.1.2 alap 5). Prorest OÜ

poolt BNF-le müüdud toidukaupade tarnija, Itaalia äriühingu Unigra S.r.L maksumenetluses

edastatud kirjavahetusest nähtub, et Prorest OÜ nimel tellis kaubad, korraldas kaupade

transpordi ja nende eest tasumise VM (II kd, tl 19-40 (tõlge)).

14.4. Ringkonnakohtu arvates ei ole määravat tähtsust sellel, kelle immateriaalseks varaks saab

lugeda suhteid klientide ja hankijatega. Oluline on see, et alates 2015. aasta juulist tarnis BNF

samadelt tarnijatelt pärit toidukaupu samadele tellijatele, kellele oli neid kaupu müünud Prorest

3-16-1234

9(11)

OÜ ning kogu tegevust koordineeris sama isik – VM. Sellest järeldub üheselt nii üle läinud

ettevõtte osa majandustegevuse kui ka kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus.

14.5. Vaidlust pole selles, et BNF tegutses alates 2015. aasta juulist samal tegevusalal, mis

Prorest OÜ. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette tema varasema tegevuse ebaõiget kajastamist

(kontrollaktis tehtud viide maiustuste ja diiselveduri tagavaraosade ostule ja müügile), kuid pole

esitanud tõendeid selle kohta, et tema varasem tegevus ning kliendid ja hankijad olid samad,

mis pärast Prorest OÜ-lt laovarude soetamist. BNF pangakontolt Swedbank AS-s (II kd, tl 98-

109) nähtub, et 2015. aasta esimeses pooles on kontol toimunud vähe ülekandeid, kuid alates

sama aasta juulist on tulnud palju ülekandeid erinevatelt (muu hulgas) toitlustamisega

tegelevatelt ettevõtetelt, nende seas maksumenetluses selgitusi andnud ettevõtted (Europagar

OÜ, Eesti Kondiiter OÜ, Sushi Set OÜ jt), kes varasemalt olid ostnud toidukaupa Prorest OÜ-

lt. BNF teistelt pangakontodelt SEB Pank AS-s (II kd, tl 115-133) ja AS-s Citadele banka Eesti

filiaalis (II kd, tl 138-145) ei nähtu ülekandeid samadelt toitlustusettevõtetelt.

14.6. VM oli enda nimel sõlminud üürilepingu kestusega 01.02.2015–28.02.2020 Tallinnas

Vesse 4 asuva laopinna ja kontoriruumide kasutamiseks (I kd, tl 175-180), mille eest ta ka ise

tasus (I kd, tl 204). VM sõlmis omakorda Bakery Trade OÜ esindajana Prorest OÜ-ga lepingu

samal üüripinnal laoteenuse osutamiseks (II kd, tl 45-46). Seejuures esitas Bakery Trade OÜ

2015. aasta juulis laoteenuse osutamise eest arve nii Prorest OÜ-le (II kd, tl 47) kui ka BNF-le

(II kd, tl 48). BNF tasus arve 04.08.2015 (BNF pangakonto väljavõte 01.01.–31.08.2015 – II

kd, tl 98-109). See, et BNF kasutas just Vesse 4 asuvat ladu, järeldub VM 20.07.2015 e-kirjast

OÜ-le Karia (I kd, tl 163). Maksumenetluses ei leidnud kinnitust BNF volitatud esindaja OL

väide, et kõik BNF poolt Prorest OÜ-lt soetatud kaubad asusid Vana-Narva mnt 28h laos (OL

19.10.2015 suulised seletused, p 19 – I kd, tl 170-172), kuna tegemist oli toitlustuskohaga

(kohvik), kuhu poleks mahtunud suur kogus toidukaupa, ning Prorest OÜ ja UÜ Vokvest

vaheline üürileping selle pinna kasutamiseks lõppes 01.07.2015 ning rentnik vabastas pinna

10.07.2015 (UÜ Vokvest 25.11.2015 vastus – II kd, tl 5-9). Järelikult jätkas BNF sama laopinna

kasutamist, mida oli vahetult eelnevalt kasutanud Prorest OÜ. Kaebaja pole esitanud tõendeid

selle kohta, et kaupa oleks hoitud mujal kui Vesse 4 asuvas laos.

14.7. Maksuhaldur tuvastas, et 17.07.2015 ja 19.07.2015 on BNF pangakontolt välja võetud

vastavalt 2920 ja 3000 eurot sularaha, mis kohe seejärel on pandud Prorest OÜ kontole ning

millest on tasutud Prorest võlgnevusi tarnijatele (Dtrim Grupp OÜ, Premia Tallinna Külmhoone

AS, Unigra S.r.L). BNF-lt saadud vahendite arvelt täideti seega Prorest OÜ jooksvaid kohustusi,

et üle läinud majandusüksus saaks BNF nime all tõrgeteta oma tegevust jätkata.

14.8. Prorest OÜ esitas majandusaasta aruande viimati 2014. aasta kohta. Prorest OÜ 2015.

aasta juuni ja juuli käibedeklaratsioonide lisade INF (II kd, tl 37 ja 38) võrdlemisel nähtub, et

äriühing lõpetas 2015. aasta juulis kauba müügi toitlustusasutustele ja enam vastavat käivet ei

deklareeri. Ka Prorest OÜ pangakonto väljavõte perioodist 2015. aasta aprill kuni november (II

kd, tl 81-97p) näitab käibe olulist vähenemist. Seevastu nähtub BNF-i 2015. aasta juuli

müügiarvete nimekirjast (III kd, tl 150-158p), et BNF varustas toidukaupadega mitmeid

ettevõtteid, mida varem oli varustanud Prorest OÜ. BNF 2015. aasta majandusaasta aruande

järgi kasvas müügitulu (käive) 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga 142 106 euro võrra. Seega,

samal ajal kui vähenes Prorest OÜ käive müügist toitlustusasutustele, suurenes BNF-l samast

tegevusest tulenev käive. Käivete muutus on üks ettevõtte üleminekule viitavatest asjaoludest

(Riigikohtu 26.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-55-13, p 45).

14.9. Majandusüksuse tegevuse eripära (ei eelda olulisi materiaalseid vahendeid; suurema osa

tööst saab ära teha üks isik; tähtsad on suhted hankijate ja klientidega) arvestades piisab

eelnevalt nimetatud asjaoludest ettevõtte osa ülemineku tuvastamiseks. Maksuotsus ei ole

3-16-1234

10(11)

vastuolus kaebaja viidatud Euroopa Kohtu praktikaga (10.11.2011 otsus kohtuasjas C-444/10),

kuna praegusel juhul ei olnud tegemist pelgalt kaubavarude müügi tehinguga. VM juhitud

iseseisev HORECA ettevõtete toidukaupadega varustamisega tegelev majandusüksus säilitas

oma identiteedi ja oli võimeline BNF kaudu samamoodi edasi tegutsema nagu Prorest OÜ nime

all. BNF ei müünud edasi üksnes Prorest OÜ-lt soetatud toidukaupu, vaid ostis ka ise kaupu

juurde (BNF 2015. aasta juulikuu KMD BNF osa – II kd, tl 66-68). Asjaolu, et sarnane

majandustegevus jätkus 2015. aasta septembris Bakery Trade OÜ kaudu, ei muuda

vaidlusaluste tehingute maksustamist. Üleminek BNF-le võis olla plaanitud vaheetapina, et

VMi tegevus saaks hiljem jätkuda Bakery Trade OÜ-s. Kontrollakti p-s 1.3.1.2 kirjeldatud

asjaoludest võib järeldada, et oma maksuarvestuses Chemistra AB-le vormistatud võltsarveid

kasutades üritas BNF kontrollimenetluse ajal varjata kaupade tegelikku ostjat, kelleks oli

Bakery Trade OÜ.

15. MTA ei ole majandusliku tõlgendamise põhimõtet valesti kohaldanud. Riigikohus märkis

17.06.2013 otsuse nr 3-3-1-1-13 p-s 17.3, et „[e]ttevõtte ülemineku tuvastamisel ei saa lähtuda

ainuüksi sellest, millise vormi pooled on tehingule andnud. [---] Pooled ei saa valida tehingule

vormi, mis ei vasta selle sisule, kuid annab siiski maksustamisel eeliseid. [---] Maksustamisel

saab ja tuleb lähtuda sellest, mis majanduslikus mõttes tegelikult toimus.“ Kuigi praegusel juhul

on sõlmitud laovarude ostu-müügileping, näitavad asjaolud kogumis, et tegelikult toimus

ettevõtte üleminek. Prorest OÜ ei teavitanud MTA-d ega BNF-i ettevõtte üleandmisest, sest

tehinguosalised, kes olid ettevõtte üleminekust teadlikud, üritasid seda MTA eest varjata, et

BNF saaks Prorest OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. VM, IB ja OL varasem

tutvus (OL 19.10.2015 suulised seletused, p-d 4 ja 14 – I kd, tl 170-172; IBi 05.11.2015 suulised

seletused, p-d 6-8 – III kd, tl 167-168p) võimaldas neil kokku leppida ettevõtte varjatud

üleminekus.

16. Halduskohus on õigesti leidnud, et maksuhaldur ei pea tuvastama ettevõtte ülemineku täpset

kuupäeva. Kohtupraktika kohaselt ei pea vara tingimata minema üle korraga ja ühe tehinguga

(vt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-2-1-82-10 (p-d 12 ja 13), 3-2-1-41-11 (p 15) ja 3-2-1-

129-11 (p 11)). Maksumenetluses kogutud tõendite põhjal saab ettevõtte ülemineku toimunuks

lugeda hiljemalt 20.07.2015, mil VM saatis OÜ-le Karia teavituse tarnija muutumise kohta.

17. Riigikohus selgitas 01.06.2011 otsuse nr 3-3-1-20-11 p-s 15, et KMS § 4 lg 2 p 1

kohaldamisel ja maksukohustuse määramisel ei pea maksuhaldur tuginema MKS § 83 lg-le 4

või §-le 84, kuna ettevõtte või selle osa üleandmise kohta ei tule vormistada mingit spetsiifilist

üleandmise lepingut. Kaebaja on viidanud Riigikohtu 15.03.2012 otsusele nr 3-3-1-89-11, mille

p-s 10 on märgitud, et kui ettevõtte ülemineku raames toimuvad tehingud kolmandate isikute

osavõtul, toimub nende tehingute osas käive käibemaksuseaduse tähenduses ning tavapärane

käibemaksuga maksustamine. Selle erandi järgimata jätmine on võimalik MKS § 83 lg 4

(näilikud tehingud) või MKS § 84 (maksudest kõrvalehoidumine) kohaldamisel (vt ka

Riigikohtu 03.10.2017 otsus nr 3-15-1022, p 12). Praegusel juhul ei ole tegemist Riigikohtu

lahendis nr 3-3-1-89-11 kirjeldatule sarnaneva olukorraga. Tehinguosalisteks olid BNF ja

Prorest OÜ, kelle nimel võis tegutseda VM, kuid kes ei olnud tehingupooleks ega ilmselgelt ka

isikuks, kellel puudus teave ettevõtte üleminekust. Kontrollaktis on siiski viidatud MKS §-le 84

ning leitud, et kaebaja sai maksueelise sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamise

kaudu.

18. Kaebaja väited topeltmaksustamise vältimise, fiskaalse neutraalsuse ja ühetaolise

maksustamise põhimõtete rikkumisest on alusetud. Ettevõtte või selle osa omandamine ei ole

iseenesest sisendkäibemaksu mahaarvamist piirav asjaolu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise

keeld tuleneb sellest, et kuna ettevõtte üleandmisest ei teki KMS § 4 lg 2 p-st 1 tulenevalt käivet,

ei teki ettevõtte üleandjal kohustust maksta käibemaksu. Viidatud säte ei anna ettevõtte

3-16-1234

11(11)

üleandjale valikuõigust, kas maksustada ettevõtte vara koosseisus üleantava kauba

võõrandamist või mitte. Kui müüjal puudub kohustus käibemaksu maksta, siis pole tal ka õigust

lisada tehingu väärtusele käibemaks ning sellest tulenevalt puudub ka ostjal kohustus seda

käibemaksu müüjale tasuda. Seega ei ole täidetud KMS § 29 lg 3 p-s 1 toodud

sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldus (vt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-3-1-20-11

(p-d 12–15), nr 3-3-1-85-12 (p 11) ja 3-15-1022 (p 13)). Maksuhaldur on viidanud sellele, et

Prorest OÜ KMD-del on käibemaksu ja sisendkäibemaksu deklareeritud sisuliselt võrdsetes

summades, kuid Prorest OÜ pole esitanud maksuhaldurile selgitusi ja dokumente, mille põhjal

deklaratsioonide õigsust kontrollida. Sellest võib järeldada, et Prorest OÜ ei ole riigile

käibemaksu tasunud. Sellises olukorras ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust

(Riigikohtu 01.06.2011 otsus nr 3-3-1-20-11, p 14). Üksnes asjaolu, et kaebaja tasus Prorest

OÜ arvete alusel käibemaksu, ei anna kaebajale õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

19. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet (MKS § 11 lg 1). Õige ei ole kaebaja väide,

et kontrollaktis on jäetud kajastamata suurem osa maksumenetluses kogutud materjalidest.

Kontrollaktis on viidatud olulisematele tõenditele ning maksuhalduri järeldused tuginevad

kogutud tõenditele ja tuvastatud asjaoludele kogumis. Isegi kui möönda mõningate ebatäpsuste

esinemist kontrollaktis, ei mõjuta need kokkuvõttes kontrollakti ja maksuotsuse lõppjäreldusi.

20. Kuna apellatsioonkaebuses pole esitatud vastuväiteid kontrollaktile ja maksuotsusele osas,

mis puudutab tehinguid Chemistra AB-ga, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maksuotsust selles

osas käsitleda.

III

21. Eelneva põhjal jääb BNF apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu 13.04.2017

otsus muutmata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda.

Vastustaja

pole

esitanud

ringkonnakohtule

menetluskulude

nimekirja

ega

kuludokumente.

(allkirjastatud digitaalselt)