2-17-6592/38 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-17-6592

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Kohtujurist

Eneli Kivi

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2018.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-6592

Tsiviilasi

A., B., C. ja D. hagi E. vastu F. testamendi tühisuse

tuvastamiseks

Taotlus

A., B., C. ja D. avaldus hagist loobumiseks ja riigilõivu

tagastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

I:

A.,

isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx

Hageja II: B., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht:

Xxxxxxxxxxx

Hageja III: C., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht:

Xxxxxxxxxxx

Hageja IV: D., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht:

Xxxxxxxxxxx

Hagejate

lepinguline

esindaja:

Artur

Maljukov,

Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; asukoht: Ülikooli 4,

Tartu 51003; e-post: artur@advokaadid.ee

Kostja:

E.,

isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx

Kostja lepingulised esindajad: Kaidar Sultson, Karin

Mölder, Advokaadibüroo Magnusson; asukoht: Laeva 2,

10111 Tallinn; e-post: menetlus@magnussonlaw.com

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagejate avaldus hagist loobumiseks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-6592 menetlus seoses hagist loobumisega.

3. Tühistada 15.03.2018.a kell 10.00 kohtuistung tsiviilasjas 2-17-6592.

4. Tühistada käesoleva kohtumääruse jõustumisel hagi tagamine, millega Pärnu

Maakohus 26.04.2017.a kohtumäärusega peatas pärimismenetluse ja keelas notaril

pärimistunnistuse väljastamine F. pärijatele pärandvara hoiumeetmena kuni menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-17-6592.

5. Rahuldada hagejate taotlus enam tasutud asja läbivaatamise kulude tagastamiseks ning

tagastada hagejatele kohtu ettemaksukontole tasutud eksperdikulud summas 760 eurot

Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus arveldusarvele nr EE512200221011374711.

6. Rahuldada hagejate taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejatele pool

nõude esitamisel tasutud riigilõivust, so 150 eurot Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus

arveldusarvele nr EE512200221011374711.

7. Edastada määrus menetlusosalistele ning riigilõivu ja enam tasutud asja läbivaatamise

kulude tagastamiseks Pärnu Maakohtule.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Rahuldada kostja taotlus osaliselt ning välja mõista hagejatelt A.ilt, B.ilt, C.ilt ja D.ilt

solidaarselt kostja E.i kasuks kostja menetluskulud summas 1627,20 eurot.

3. Menetluskuludelt (1627,20 eurot) tuleb hagejatel A.il, B.il, C.il ja D.il solidaarselt kostja

E.ile tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2018.a

oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul arvates

kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

A., B., C. ja D. esitasid Pärnu Maakohtule 26.04.2017.a hagiavalduse E. vastu F. testamendi tühisuse

tuvastamiseks. Hagejad paluvad kohtul tuvastada F. poolt 06.01.2017.a Pärnu notar Kaia Krüger

büroos tehtud testamendi tühisus.

26.04.2017.a. võttis kohus asja menetlusse, alustas eelmenetlust ning rahuldas hagejate taotluse hagi

tagamiseks peatada pärimismenetlus ja keelata notaril pärimistunnistuse väljastamine F. pärijatele

pärandvara hoiumeetmena kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-17-

6592. E. esitas 25.05.2017.a vastuse hagiavaldusele, mille peale hagejad esitasid 09.06.2017.a

omakorda seisukoha. 08.08.2017.a toimus tsiviilasjas eelistung. Eelistungil on kohus määranud

täiendavate seisukohtade, taotluste, tõendite esitamise tähtajaks 01.09.2017.a. Vastuväiteid teise

poole seisukohtade, taotluste suhtes võis esitada kuni 08.09.2017.a, mis oli ka eelmenetlust

lõpetavaks tähtajaks. Kohus määras 14.09.2017.a tsiviilasjas 2-17-6592 F. suhtes komisjonilise

kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas 23.01.2018.a kohtule

ekspertiisiakti. Kohus määras 05.02.2018.a tsiviilasjas kohtuistungi toimumisajaga 15.03.2018.a.

Taotlus

Hagejad esitasid 13.03.2018.a Pärnu Maakohtule taotluse hagist loobumiseks tsiviilasjas 2-17-6592

ja paluvad kohtul kohtumenetlus hagejate nõudes kostja vastu tsiviilasjas nr 2-17-6592 lõpetada

selleks eraldi kohtuistungit, sh. 15.03.2018 määratud kohtuistungit, pidamata. Hagejad paluvad

kohtul menetluse lõpetamisel tagastada hagejatele pool hagejate poolt menetluses tasutud

riigilõivust ning tagastada hagejatele ekspertiisi kulude katteks hagejate poolt tasutud tagatis

summas 760 eurot. Hagejad paluvad tagastada pool riigilõivust ja tagatise Advokaadibüroo Lillo &

Lõhmus arveldusarvele nr EE512200221011374711.

Kohtu seisukoht

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

TsMS § 429 lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse

avaldus toimikusse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool

kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest,

määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab

ta seda vastuses märkima.

Kohus edastas kostjale hagejate avalduse menetluse lõpetamiseks ning andis kostjale tähtaja

vastamiseks. Kostja esitas 13.03.2018.a taotluse võtta vastu hagist loobumise avaldus, tühistada hagi

tagamise abinõu ning kostja menetluskulud välja mõista solidaarselt hagejatelt.

TsMS § 352 lg 1 alusel kohus tühistab 15.03.2018.a kell 10.00 tsiviilasjas 2-17-6592 kohtuistungi,

kuna hageja esitas hagist loobumise ja menetluse lõpetamise taotluse ning kohus lõpetab tsiviilasja

menetluse seoses hagist loobumisega.

TsMS § 386 lg 2 alusel võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse

äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi

tagamise tühistada. TsMS § 386 lg 3 alusel hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise

tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele. Teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse

kohta vastuväiteid.

Kostja E. on esitanud kohtule taotluse tühistada hagi tagamise abinõu. Hagejatel on olnud võimalus

kostja taotlusega tutvuda, kuid hagejad ei ole pidanud vajalikuks kostja taotlusele esitada vastuväidet

enda 14.03.2018.a seisukohas. Kohtu hinnangul on hagi tagamise alus ära langenud ning kohus

tühistada käesoleva lahendi jõustumisel hagi tagamise, millega Pärnu Maakohus 26.04.2017.a

kohtumäärusega peatas pärimismenetluse ja keelas notaril pärimistunnistuse väljastamine F.

pärijatele pärandvara hoiumeetmena kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas

2-17-6592.

TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on

lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel

sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Käesolevas tsiviilasjas kohus lõpetab tsiviilasja menetluse seoses hagist loobumisega. Kohtu

hinnangul tuleb käesolevas tsiviilasjas jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, et jätta menetluskulud poolte endi kanda või täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 429 lg 3 järgi kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda

vastuses märkima. Kostja on 13.03.2018.a esitanud menetluskulude nimekirja tsiviilasjas 2-17-

6592, mille kohaselt kostja menetluskulud tsiviilasjas 2-17-6592 on kokku 2235 eurot, mille kostja

palub solidaarselt hagejatelt välja mõista.

Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 kohaselt on kohtuväliseks kuluks mh menetlusosalise esindaja kulud,

menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seosed

menetlusega.

Kostja esindajal on tekkinud bürookulu seoses 19.05.2017.a kinnistusraamatu väljavõte tegemisega

3,60 eurot. Kohtu hinnangul asjaolu, et nimetatud väljatrükk oli lisatud hagiavaldusele ei oma

tähtsust. Nii kohtul kui ka menetlusosalistel on vajalik kontrollida asjaolude ning dokumentide

esitamise õigsust. Juhul, kui kostja esindajad on pidanud vajalikuks kontrollida ligikaudu 1 kuu

hiljem, kui hageja, kinnistusraamatut, siis on tegemist põhjendatud kuluga.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus hindab alljärgnevalt hageja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust.

1.

11.05.2017.a nõupidamine kliendiga büroos; 1h; 150 eurot;

Kohtu hinnangul esialgne kliendiga nõupidamine on vajalik toiming, et lepinguline esindaja saaks

klienti esindada. Esialgsel nõupidamisel üldjuhul selgitatakse välja kõik asjasse puutuvad faktilised

asjaolud, kliendi eesmärgid menetluses jms. Kohtu hinnangul 1 tunni ulatuses kliendiga

nõupidamiseks on vajalik ja põhjendatud menetluse algstaadiumis.

2.

11.05.2017.a kostja vastuse põhiseisukohad, tõendite kogumine; 30m; 75 eurot;

3.

12.05.2017.a kostja vastuse koostamine, tõendite kogumine; 1h; 150 eurot;

4.

19.05.2017.a kostja vastuse koostamine; 3h 30m; 525 eurot;

5.

22.05.2017.a kostja vastuse koostamine; 4h; 600 eurot;

6.

23.05.2017.a kostja vastuse koostamine; 30m; 75 eurot;

Kostja esitas kohtule vastuse hagiavalduse kohta 23.05.2017.a. Kohtu hinnangul ei ole 10

leheküljelise, millest 8 lehel on sisuline tekst, vastuse koostamiseks ajakulu 9,5 tundi põhjendatud.

Kohtu hinnangul tõendite kogumisteks teabenõuete tegemiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu 30

minutit, s.o teabenõude koostamine ning erinevatele isikutele ja asutustele saatmine. Kohtu

hinnangul nimetatud ajakuluta ja toimingu tegemiseta kostjal ei oleks olnud enda esialgsete väidete

tõendamiseks dokumente esitada. Kostja lepingulised esindajad koostasid vastuse hagiavaldusele,

seega oli esindajatel olemas nõuded ja väited, millele nad peavad vastama ning mis asjaolusid

peavad vastuses selgitama. Kohtu hinnangul isegi 10 leheküljelise hagiavalduse koostamisele ei ole

põhjendatud ajakulu 9 tundi ning hagiavalduses on esindaja kohustatud dokumendi koostama ilma

lähtepunktideta. Kohtu hinnangul, arvestades vastuse sisu (8 lehel) on vastuse koostamiseks

põhjendatud ajakulu 4 tundi, s.o 2 tundi ühe lehekülje koostamiseks.

7.

09.06.2017.a hageja seisukohaga tutvumine; 12m; 30 eurot;

Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga, et esindaja oleks menetlusekäiguga

kursis.

8.

17.07.2017.a kostja täiendava vastuse täiendamine; 18m; 45 eurot;

Kohus ei ole kostjal palunud esitada täiendavat seisukohta hageja seisukoha osas, seega tegemist ei

ole põhjendatud ega vajaliku kuluga. Seega kostja esindajad on teinud liigseid toiminguid. Kostja

esindajatel oli võimalus eelistungil esitada enda seisukohad hageja seisukoha osas, seda enam, et

kohus oli täiendava seisukoha esitamise ajaks juba määranud eelistungi.

9.

08.08.2017.a esindamine Pärnu Maakohtus, eelistung; 1h 18m; 195 eurot;

Pärnu Maakohtus toimus 08.08.2017.a kohtuistung, mis algas kell 10 ning lõppes kell 11:15, seega

on kohtuistungil osalemise ajakuluks 1 tund ja 15 minutit.

10.

24.08.2017.a kohtunõudele vastamine, küsimused eksperdile; 30m; 75 eurot;

Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, kuna kostja esindajad on

vastuse koostanud tuginedes kohtu juhistele.

11.

08.09.2017.a seisukoha koostamine hageja 01.09.2017.a avaldusele; 1h 06m; 165 eurot;

Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, kuna kostja esindajad on

vastuse koostanud tuginedes kohtu juhistele.

12.

13.03.2018.a seisukoht kostja hagist loobumise avaldusele ja taotlused (hagi tagamise

abinõue tühistamine; menetluskulud); 1h; 150 eurot;

Kohtu hinnangul, kuna vähemalt 1/3 kohtule esitatud seisukohast moodustas kostja seisukoht hagist

loobumise avalduse osas ning 2/3 seisukohast on kosja lepinguline esindaja keskendunud

menetluskulude nimekirja esitamisele, siis kuulub hagejatelt välja mõistmisele vaid 1/3 nimetatud

esindaja kulust. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi

ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, siis 2/3 nimetatud

kulust ei ole põhjendatud ega vajalik (RKTKm 3-2-1-4-15, p 13).

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu,

mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud

mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 3-2-1-145-13, p 14) ning ka

ilma käibemaksuta 153 euro suurust tunnitasu (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Kostja lepinguliste

esindajate tunnitasu ilma käibemaksuta on 150 eurot. Kohtu hinnangul testamendi tühisuse

tuvastamise nõue on võrreldes levinud perekonnaõiguse või võlaõigusliku vaidlusega keerukam ja

mahukam nõue. Tavapäraselt, nagu ka käesolevas tsiviilasjas, on vajalik hagiavalduses nimetatud

nõude lahendamiseks koguda erinevaid tõendeid ning määrata ka ekspertiis. Kostja lepingulised

esindajad on vandeadvokaadid ning kohus arvestab, et esindaja kõrgem kvalifikatsioon võimaldab

eelduslikult ka kvaliteetsemat esindust kohtumenetluses. Kvaliteetse õigusabi vms teenuse eest on

tavapärane maksta kõrgemat tasu. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud ilma

käibemaksuta 150 euro suurune tunnitasu.

TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega

saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista

menetluskulud ja lisaks käibemaks 20%.

Kohus leiab, et kostja esindajate põhjendatud ajakuluks käesolevas tsiviilasjas on kokku 9 tundi ja

11 minutit. Arvestades kostja esindaja tunnitasu 150 eurot käibemaksuta on kostja lepingulise

esindaja kulud kohtumenetluses käibemaksuta 1353 eurot (9,02 x 150= 1353) ning käibemaksuga

1623,60 eurot. Lisaks esindaja kuludele on kostja menetluskuludeks kinnistusraamatu väljatrüki

tegemise kulu 3,6 eurot (sh käibemaks). Eelnevat kokku võttes on kostja põhjendatud ja vajalik

menetluskulu tsiviilasjas 2-17-6592 kokku 1627,20 eurot (1623,60+3,6). Hagejad kohustuvad,

lähtudes käesoleva kohtumääruse menetluskulude jaotusest, tasuma kostja menetluskulud summas

1627,20 eurot.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesolev määrus

edasikaevatav kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub

hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud tsiviilasja 2-17-6592 menetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 300

eurot, millest kuulub tagastamisele 150 eurot, s.o pool tasutud riigilõivust.

Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 7 kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja

läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette

tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva

paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras.

Hagejad on TsMS § 148 lg 3 alusel tasunud 1140 eurot 24.08.2017.a kohtu deposiiti. Kohus on

määranud 30.01.2018.a käesolevas asjas Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA teostatud postuumse

kohtupsühhiaatria komisjonekspertiisi (akt nr 30) maksumuseks 380 (kolmsada kaheksakümmend)

eurot ning kohtu ettemaksukontolt vastavas summas väljamakse teinud. Ekspertiisikuludeks tasutud

summa 760 eurot on jätkuvalt kohtu ettemaksukontol. Eelpool toodust tulenevalt kuulub hagejatele

tagastamisele 760 eurot, s.o enam tasutud ulatuses asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude

tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist

taotletakse, ületab 64 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

kohtunik