2-14-56622/204 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

printi

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-14-56622

Otsuse kuupäev

Tartu, 14. märts 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2017. a otsus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. veebruar 2018. a, kirjalik menetlus

16. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule

võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kolleegium

leiab, et kohtud kohaldasid valesti TsÜS § 158 lg-t 2, kui leidsid, et kuna tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx

tehtud otsused ja kohtuväline kompromiss hõlmasid hageja varalist kahju kuni 31. detsembrini

2012, ei katkestanud need perioodil 2013–2016 tekkinud kahju hüvitamise nõude aegumist.

16.1. Kohtud viitasid põhjendatult, et kolleegiumi varasema praktika kohaselt ei saa perioodiliste

maksete korral eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud

(vt Riigikohtu 20. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683, p 20.1; 16. novembri 2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-16, p 13). Kolleegium on varasemas praktikas aga selgitanud, et see

tähendab, et perioodiliste maksete korral võib eeldada, et kohustatud isiku poolt nõude osalise

tunnustamisega katkeb hageja nõude aegumine üksnes selle summa osas, milles kohustatud isik

nõude rahuldas. Hagejal on võimalik põhjendada ja tõendada, et tegelikult tunnustas kostja hageja

nõuet makstust suuremas ulatuses. Seega saab eeldada, et ulatuses, milles kostja maksis hagejale

hüvitist, tunnustas ta hageja nõuet ning selles osas võib hagi aegumine olla katkenud ja uuesti

alanud ajast, mil kostja maksete tegemise lõpetas (vt Riigikohtu 20. detsembri 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 2-15-10683, p-d 20.1–20.2).

16.2. Praeguses asjas tuvastas maakohus, et kohtuvälise kompromissiga tunnustasid kostjad oma

kohustust hüvitada hagejale kuni 31. detsembrit 2012 puudutav varaline kahju. Seega oli hageja

nõude aegumine kolleegiumi hinnangul vähemalt mingis ulatuses katkenud ning hageja nõue ei saa

olla tervikuna aegunud. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, millises ulatuses kostjad

hageja nõuet kohtuvälise kompromissiga tunnustasid. Vastavas ulatuses katkes ka hageja nõude

aegumine.

Kui maakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et kohtuvälise kompromissi kohaselt tasusid

korteriomanikud (sh kostjad) hagejale hüvitist tegelike kulutuste järgi, saab hageja nõude aegumine

2-14-56622

olla katkenud tegelike kulutuste ulatuses, st hageja saab ka edasiulatuvalt nõuda kostjatelt hüvitist

tegelike kulutuste suuruses.

Muu hulgas selgitab kolleegium, et VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on varasemas praktikas

selgitanud, et VÕS § 130 lg 1 mõtte kohaselt saab kannatanu nõuda tervise kahjustamisest või

kehavigastuse tekitamisest tekkinud kulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole neid kulusid veel

kandnud, s.t kalkulatsiooni alusel (vt Riigikohtu 25. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 2-15-12837, p 11.3). Lisaks on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et kulutuste hüvitamise

nõuet ei saa rahuldada viisil, et kostjaid kohustatakse hagejale hüvitama kulutused arvete alusel,

kuna sellisel viisil nõude rahuldamisel ei oleks kohtuotsuse resolutsioon täidetav (vt Riigikohtu

25. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-12837, p 12).

Kui kostjad tunnustasid kohtuvälise kompromissiga hageja nõuet üksnes osaliselt (kahju oli

tegelikkuses suurem, kui nimetatud kompromissi alusel hagejale tasuti), saab eeldada, et ulatuses,

milles kostjad maksid hagejale hüvitist, tunnustasid nad hageja nõuet ning selles osas saab hagi

aegumine olla katkenud ja uuesti alanud ajast, mil kostjad maksete tegemise lõpetasid. Hagejal on

võimalik põhjendada ja tõendada, et tegelikult tunnustasid kostjad hageja nõuet makstust suuremas

ulatuses.

Jaak Luik

Henn Jõks

Villu Kõve

2(2)