1-09-9350/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-09-9350

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-09-9350 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Menetlustoiming Süüdimõistetu xxxx xxxx (xxxx) (isikukood: xxxxxxxxxxx) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Prokurör Alar Häidberg Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar

RESOLUTSIOON

1. Vabastada xxxx xxxx talle Jõgeva Maakohtu 26.07.2000. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 25.12.2012. a. 2. Allutada xxxx xxxx katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kohustades teda: 2.1 elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 2.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning eelneva loa eluja töökoha vahetamiseks; 2.5 mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume; 2.6 ühe kuu jooksul peale vanglast vabanemist otsima endale töökoha või olema Töötukassas töötuna arvel; 2.7 mitte suhtlema vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; 2.8 osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutud või valitud sotsiaalabiprogrammis. 3. xxxx xxxx katseaja algust arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

1-09-9350 2(4)

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused

Jõgeva Maakohtu 26.07.2000. a otsusega (kriminaalasi nr 1-150/99) mõisteti xxxx xxxx süüdi KrK § 175 lg 1 järgi ning teda karistati 1-aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel suurendati karistust osaliselt Harju Maakohtu 06.02.1998. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 12 aastat 5 kuud vabadusekaotust alates 26.07.2000. a.

Tartu Vangla esitas 16.06.2009. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 26.07.2000. a ja peaks eelduslikult lõppema 25.12.2012. a.

Vangla poolt antud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vangistuse ajal osalenud tööhõives. Ainult vangistuse algperioodil on teda distsiplinaarkorras karistatud. Tema varasem käitumine viitab impulsiivsetele kalduvustele. Vanglas on ta olnud tasakaalukas ja seadnud pikaajalised positiivsed eesmärgid. Olemas on uue kuriteo toimpanemise risk, mis võib seisneda füüsilises vägivallas.

Kriminaalhooldusosakonna esialgses arvamuses (vangla toimiku 2. osa, lehed 159-161) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta pole eelnevatest karistustest vastavasisulisi järeldusi teinud. Ka puudub tal garanteeritud töökoht ning endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kriminaalhooldusosakonna uues arvamuses nõustutakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna uue kuriteo toimepanemise risk on minimaalne, vabanemisel on tal olemas kindel elukoht, pidev töö ja teda toetavad isikud. Vabanemisel saab ta hakata elama onu – xxxx xxxx – juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ta soovib elama asuda ema – xxxx xxxx – juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, samuti on tal võimalik saada töökoht xx-s xxxxxx.

Kaitsja leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.

Prokurör toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kohtu põhjendused

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

1-09-9350 3(4) KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Süüdimõistetu kannab praegu Jõgeva Maakohtu 26.07.2000. a määrusega mõistetud liitkaristust (s.o 12-aasta ja 5-kuulist vangistust) muu hulgas ka I astme kuriteo eest ning ta on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusajast.

Järelikult on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 alusel.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada.

xxxx xxxx on kriminaalkorras karistatud järgnevalt: - 26.10.1994. a Tartu Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 143 lg 3 p 1,2, KrK § 186 järgi 4 aasta vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga (vangla toimiku 1. osa, lehed 40- 49); - 20.02.1997. a Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi KrK § 41 alusel 4 aasta 6 kuu 28 päeva vabadusekaotusega, eelvangistusaeg loeti karistusaja sisse ja ärakandmata karistuse algusajaks loeti 20.02.1997. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 10-11); - 06.02.1998. a Harju Maakohtu kohtuotsusega KrK § 207 lg 3 p 1,2, KrK § 207-4, KrK § 17 lg 6 ja § 107 lg 2 p 6, KrK § 17 lg 4 ja § 186, KrK § 142 lg 2 p 2,3,4, KrK § 17 lg 6 ja § 101 p 1 järgi KrK § 40 lg 1 alusel 13 aastat vabadusekaotust; KrK § 40 lg 3 alusel lõplikuks karistuseks 15 aastat vabadusekaotust, karistuse kandmise alguseks 02.01.1997. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 18-35); - 26.07.2000. a Jõgeva Maakohtu kohtuotsusega KrK § 175 lg 1 järgi KrK § 41 lg 1 alusel 12 aasta 5 kuu vangistusega, karistuse kandmise alguseks 26.07.2000. a (vangla toimiku 1. osa, lehed 55-56).

Eelkäsitletud kohtuotsustest nähtub, et süüdimõistetu on korduvalt toime pannud kuritegusid. Kõige raskemad kuriteod, mille eest teda karistati 06.02.1998. a Harju Maakohtu kohtuotsusega, pani ta toime katseajal. Antud kuritegudest tahtlikule tapmisele kaasaaitamise tulemusena saabus kannatanu surm. Ka on põhjustanud ta kannatanule tulirelvast tulistades üliraske kehavaigastuse ning aidanud kaasa üliraske kehavigastuse tekitamisele. Samuti on ta toime pannud väljapressimise relva ähvardusel ning ebaseaduslikult käidelnud tulirelvi, laskemoona ja lõhkeainet.

Samas vangistuse kandmise ajal, olles vangistusest ära kandnud üle üheksa aasta, on tema käitumises toimunud mitmed positiivsed muutused - tema käitumine on hea, puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on töötanud, kannatanutele kahjud hüvitanud ning osalenud

1-09-9350 4(4) mitmetes vajalikes programmides, suhelnud psühholoogiga, osalenud usulises töös, tal on olemas ka lähedaste ja tugiisikute toetus, kindel elukoht ja töökoha saamise võimalus. Seega on ta püüdnud teha kõik, et asuda alaliselt paranemise teele.

Kuna süüdimõistetu tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt, tal on võimalik elada peale vanglast vabanemist onu juures ja asuda tööle xx-s xxxxxx, ta on olnud vangistuses pikka aega ja uue kuriteo toimepanemise riski peab kriminaalhooldusametnik madalaks, siis leiab kohus, et teda võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on otstarbekas panna süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks ka KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, otsida endale töökoht hiljemalt 1 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist või olla Töötukassas töötuna arvel, mitte suhelda vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutud või valitud sotsiaalabiprogrammis.

Kuna ärakandmata vangistusaeg süüdimõistetul on üle ühe aasta, siis tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata tema katseajaks ärakandmata karistusaeg.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3.

Lembit Käis:/allkiri/ Kohtunik