1-09-13175/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-13175 (kohtueelses menetluses nr 09260102884) riik K.L versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav K.L

(isikukood xxx; elukoht xxxx x -xxx xxxxxxxx; xxxxxxx xxxxx xxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada K.L süüdi (KarS) § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 68 alusel arvestada eelvangistuse aeg 1 päev, s.o

03.07.2009 karistuse tähtaja hulka ja lugeda K.L kandmata karistuseks vangistus 1 kuu ja 29 päeva; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 kuu ja 29 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata K.L-ile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 1 kuu ja 29 päeva ei pöörata täitmisele, kui K.L ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumis-

kontrolli nõuded; määrata K.L-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumis- kontrolli ajal kohustustena: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökoha

või omandama põhihariduse või eriala; osalema sotsiaalprogrammis; määrata K.L-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks Side 3 - 16 Viljandi; tühistada K.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult R.O. tsiviilhagi ning välja mõista K.L-ilt (vahendite

puudumisel tema seaduslikult esindajalt Mango K.L-ilt) 300 krooni R.O. kasuks;

2.2 välja mõista K.L-ilt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Mango

K.L-ilt) riigieelarve tuludesse sundraha 3262 krooni 50 senti, määratud kaitsja tasu

kohtumenetluses 120 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1260 krooni; määrata kriminaalmenetluse kulud 4642 krooni 50 senti tasumisele

2

ositi järgmiselt: 1) alates 2009.a septembri kuust igakuise menetluskulu osa 390 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 120 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

1.

Kokkuleppe sisu

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on K.L-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 2 kuud vangistust; KarS § 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 1 päev s.o 03.07.2009 karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks

karistuseks 1 kuu ja 29 päeva vangistust; KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust

täielikult täitmisele mitte pöörata, kui K.L 18 kuulisel katseajal ei pane toime uut

kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid alalise elukohaga – Side 3 – 16 Viljandi; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et K.L ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et K.L peab otsima endale töökoha või omandama põhihariduse või eriala; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et K.L peab vajadusel osalema sotsiaalabiprogrammis.

K.L-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem omavoliliselt sissetunginud, sisenes ebaseaduslikult valdaja R.O. loata Viljandimaal xxxxxxxxx

xxxxxx xxxxxxxx xxx xx asuva maja ette pargitud sõidukisse Mercedes-Benz 200E reg. nr xxxxxx.

Sissetungimise käigus lõhkus K.L ära sõidukis olnud päikeseprillid, põhjustades kannatanu R.O.le varalist kahju 300 krooni väärtuses.

K.L-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisena, mis oli toime pandud vähemalt teist korda.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

3

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS ( ) § 1043 alusel. Võlaõigusseaduse

R.O. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahju hüvitamiseks tsiviilhagi 300 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1260 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 120 krooni.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele (KrMS § 188).

Arvestades süüdistatava alaealisust tuleb vähendada väljamõistetavat sundraha ½ võrra ning kohus jätab sundraha 3262 krooni 50 senti ulatuses riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb K.L-ilt

välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3252 krooni 50 senti, määratud kaitsja tasu

kohtumenetluses 120 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1260 krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

K.L on viibinud eelvangistuses 03. juulil 2009, s. o 1 päeva. KarS § 68 kohaselt

arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks

vangistuspäev. K.L tuleb seega lugeda karistusena kantuks 1 päev ja kandmata karistuseks 1 kuu ja 29 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

4

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik