4-18-439/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

4-18-439

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruaril 2018 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number 4-18-439

Kohtunik Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Väärteoasi R.O väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg2, § 223 lg 1 tunnustel

Menetlusalune isik R.O (isikukood XXX, elukoht xxxx; ei tööta, kodakondsuseta) Väärteokorras eelnevalt karistatud

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus

Asja läbivaatamise aeg ja koht

15.02.2018.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, LS § 201 lg2, § 223 lg 1 ja VTMS § 83 p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: 1.Süüdi tunnistada R.O liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi. 2. Süüdi tunnistada R.O liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks karistuseks arest 15 päeva

2

R.O-le mõistetud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1 hiljemalt 23.04. 2018.

Aresti ärakandmist arvestada alates isiku reaalselt aresti kandmisele asumisest või isiku kinnipidamisest.

Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada R.O suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 15.märtsil 2018.

Asjaolud

Väärteoprotokoll AB1564123 on koostatud selles, et R.O juhtis 30.12.2017 kell 15.45

Õismäe tee 2 juures mootorsõidukit Hyundai, reg. nr xxxx ei kohaldanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks teeja liiklusoludele, mille tõttu kaotas

sõiduki üle juhitavuse ning sõitis teelt välja haljasalale vastu tänavavalgustusposti. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse, varalise kahju Elektrilevile ja Xxxx. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega ta rikkus liiklusseaduse § 50 lg 3p2, § 90 lg 1p1 ja 3 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta R.O süüdistusest välja kahju tekitamine Elektrilevile.

R.O kohtuistungile kohale ei ilmunud. Taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks ei esitatud

Kohtuistungi ajast oli ta teadlik, kohtukutse oli edastatud 07.02.2018 vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele. Kohtuvälises menetluses tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi.

Kohus uuris järgmisi dokumente:

- Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (lk 1-14);

- Isikusamasuse tuvastamise protokoll ja õigused (lk 18-19);

- Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 20);

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 21-22);

- Päringud (lk 24-26);

- väärteoprotokoll (lk 27);

- menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 23);

- maanteeameti liiklusregistri väljavõte (lk 28);

- karistusregistri väljavõte (lk 29-32);

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 37).

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

3

VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Menetlusalune isik R.O tunnistab liiklusõnnetuse põhjustamist ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist. Võttis 30.12.17 sõbralt Xxxx sõiduauto Hyundai, reg. nr xxxx, et sõita Nurmenuku postkontorisse. Xxxx küsis, kas R.O on juhitunnistus ning ütles, et on. Pärast

seda istus autosse ja hiljem võttis peale tütarlapse. Tema palus, et viiks ta Kullerkupu bussipeatusesse. Õismäe tee 2 maja vastas oleval ringil ei õnnestunud halbade rehvide tõttu pöörata

ringteele ning lendas teelt välja. Olles ehmunud, sõitis ära, oli šokis. Pärast seda, olles maha rahunenud, võttis 50 grammi viina ja tuli tagasi sündmuskohale. Juhiluba ei ole, kuid kooli koos eksami sooritamisega tegi läbi.

R.O ei vaidlusta asjaolu, et tema sõitis sõbralt laenatud autoga teelt välja. Vaidlus puudub selle üle, et toimus teelt väljasõit ehk liiklusõnnetus ja sõiduautole Hyundai tekitati varaline kahju. Vaidlust ei ole asjaolus, et sõiduauto ei kuulu R.O-le vaid kuuluv Xxxx. Nimetatut kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokoll ning R.O enda ütlused. Fototabelid lk 10- 12 kinnitavad, et sõiduautole Hyundai Accent, reg. nr xxxxtekitati kahjustusi.

LS § 2 p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kuna Hyundai Accent, reg. nr xxxxsõitis teelt välja ja selle tagajärjel sai auto kahjustada ja seeläbi tekitati autoomanikule Xxxx varaline kahju, oli tegemist liiklusõnnetusega.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmiseks on oluline, et varaline kahju on tekitatud

teisele isikule, mitte liiklusõnnetuse põhjustanud isikule endale. Käesolevas väärteoasjas on Hyundai Accent, reg. nr xxxxomanikuks Xxxx. Seega tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju kolmandale isikule s.o Xxxx. R.O on ise kinnitanud, et ringil ei õnnestunud tal halbade rehvide tõttu pöörata ringteele ja lendas teelt välja, seega nähtub R.O enda ütlustest, et teelt väljasõit oli põhjustatud sellest, et valitud kiirusel ei suutnud ta autot kehvade rehvide tõttu enam teel hoida. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et R.O rikkus enda tegevusega LS § 50 lg 3 p2 nõudeid, s.t ei kohandanud ega vähendanud oma sõidukiirust vastavalt tingimustele s.t teeja ilmastikuoludele pannes sellega toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on R.O

täitnud LS § 223 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähele panemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt LS § 50 lg 3p 2 peab juht kohandama sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja peab vähendama kiirust ning vajadusel seisma jääma kui tingimused seda nõuavad. Selle nõude

järgimine võimaldab vältida olukorda, kus juht kaotab kontrolli sõiduki üle tulenevalt sõiduki kehvades rehvidest. Seega, kui R.O oleks olnud hoolikas ning oleks hinnanud teeolusid ja auto tehnilist seisundit tähelepanelikumalt ja hoolikamalt ning oleks arvestanud võimalusega, et

kehvade rehvidega võib liiga suurel kiirusel teelt välja sõita (eriti ringteelt) ja vajadusel tuleb kiirust vähendada, siis ei oleks tema juhitud sõiduk ka teelt välja sõitnud. Seega pani menetlusalune isik R.O väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

4

R.O ei vaidlusta ka asjaolu, et tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Ka Maanteeameti

liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub R.O juhtimisõigus. Lk 37 olev sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et R.O on novembris 2013 juba sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes vastab LS § 201 lg 2 sätestatud tingimustele.

R.O enda ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega kinnitavad, et R.O juhtis 30.12.2017 kell 15.45 ajal Õismäe teel mootorsõidukit Hunday Accent reg nr-ga xxxx.

R.O on ise tunnistanud, et tal juhtimisõigus puudus. R.O ütlustest ning objektiivsest käitumisest – teades, et tal puudub juhtimisõigus ja teda on eelnevalt 2013 aastal juhtimiselt kõrvaldatud, kuid siiski istus sõiduauto rooli ning juhtis sõidukit – nähtub, et väärtegu on toime pandud kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et R.O rikkus enda tegevusega LS § 90 lg 1p 1 ja 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. R.O on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest. Kuna R.O on ühe teoga pannud toime mitmele väärteokoosseisule vastavad teod, tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille

kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele

hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. R.O karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist.

Nähtuvalt karistusregistrist (lk 29-32) on R.O väärteokorras korduvalt karistatud,

viimati 2017.aastal LS § 227 lg 3 ja 201 lg 2 alusel rahatrahviga 420 ja 400 eurot. Karistusregistriandmetel on varasemalt mõistetud rahatrahvid A.Voronniil kõik tasumata. Samuti on isikule määratud varasemalt juhimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ka korduvalt arest, mis on kantud. Asjaolu, et R.O ei ole talle 2017 aasta augustis ja ka varasemalt määratud rahatrahve siiani tasunud näitab isiku hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle varasemalt määratud

rahatrahvidesse. Hoolimata varasematest karistustes on R.O jätkanud liiklusalaste

väärtegude toimepanemist, mis kinnitab, et eelnevad karistused ei ole R.O-le mõju

avaldanud ning hoidnud teda uue väärteo toimepanemisest. Samuti on R.O lisaks juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisele põhjustanud käesoleval juhul ka liiklusõnnetuse, mis näitab, et tema väärteod on muutnud järjest raskemaks. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine

5

on ohtlik ja seab ohtu lisaks R.O-le endale ka temaga koos autos viibinud isiku ja teiste kaasliiklejate elu. Kõigest eelnevast johtuvalt ja arvestades isiku süü suurust (toime on pandud 2

väärtegu) ja asjaolu, et R.O puudub töökoht, mistõttu ei ole tal ilmselgelt ka rahalisi vahendeid rahatrahvi tasumiseks (ka varasemad trahvid on tasumata), ei ole menetlusaluse isiku

puhul otstarbekas ning põhjendatud määrata uuesti karistuseks rahatrahv. Arvestades, et R.O on liiklusalasete väärtegude eest ka varasemalt karistatud raskema sanktsiooni liigiga s.o arestiga, mis ei ole siiski piisavat mõju avaldanud, tuleb teda karistada arestiga sanktsiooni

keskmises määras s.o 15 päeva. KarS § 69 lg 1 tulenevalt on kohtul võimalik määratud arest asendada üldkasuliku tööga ainult isiku enda nõusolekul. Kuna R.O ei ole vastavasisulist taotlust esitanud, puudub kohtul ka võimalus asendada A.Voronile määratud arest üldkasuliku tööga. Arvestades, et isik oli kohtuistungi ajast teadlik, kuid ei ilmunud kohtuistungile, ei olnud R.O ilmselt huvitatud, et kohus võiks tema suhtes võimaliku määratava aresti asendada üldkasuliku tööga.

Liina Pohlak Kohtunik