4-17-6605/21 · 4-17-6605/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-17-6605

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2018, kohtumaja Jõgeva Väärteoasja number 4-17-6605 Väärteoasi

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti O.J-i

Lõuna prefektuuri 13. detsembri 2017. a. otsusele väärteoasjas nr . 2780,17,010294

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: O.J (isikukood: 382121092727; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu linn, telefon xxxxxxx); e-post: x

Menetlusaluse isiku kaitsja: vandeadvokaat Rene Varul, Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Ülikooli 4 Tartu 51003, telefon 7303474, e-post.

rene@advokaadid.ee

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna perektuuri Tartu politseijaoskond Riia t. 132 Tartu, e-post: louna@politsei.ee

Esindaja kohtuistungil: väärteomenetleja Sulev Jürgenson.

RESOLUTSIOON

Jätta kohtuvälise menetleja poolt O.J-i kohta 13.12.2017.a väärteoasjas nr . 3780,17,010294 tehtud otsus muutmata.

O.J-i kaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta O.J-i kanda.

Edasikaebamise kord

2

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Sellisel juhul on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 13.märtsil 2018.a.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 13.märtsist 2018. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui trahvi tasumise tähtaeg on möödunud ja rahatrahvi ei ole täies ulatuses tasutud või kui kassatsiooni ei ole esitatud

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse liiklusvä’ärtegude menetlusgrupi vanemliikluspolitseinik xxxxxxxxxxxxxxx

on koostanud 13.07.2017.a. otsuse (tl. 16- , mis seisneb 17) väärteoasjas nr 2780,17,010294 selles, et: 18.11.2017 kell 20:01 ajal juhtis O.J Mustvee vallas Jõhvi- Tartu- Valga maantee 98 kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 126+/- 8 kilomeetrit tunnis. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 kilomeetrit tunnis. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 kilomeetrit tunnis.

18.11.2017.a koostas patrullpolitseinik

xxxxxxxxxxxxxxxxx

väärteoprotokolli 20171118300901 (tl. 18). Väärteo kvalifikatsioon tuleneb liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg. 2. O.J

rikkus LS § 15 lg. 1 p. 1. Kohtuväline menetleja, juhindudes KarS § 56 lg. 1, määras O.J-ile karistuseks LS § 227 lg. 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

O.J-i kaebus

O.J on esitanud 28.12.2017.a. Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr. 2780,17,010294 tehtud otsuse peale (tl. 1-2). Menetlusalune isik avaldas, et ta ei vaidlusta kiiruse ületamist ja kahetseb juhtunut. Kaebaja vaidlustab otsuse talle karistuse määramise

kohta, mille kohaselt on otsustatud kaenaja juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Kaebuse esitaja leiab, et tema puhul on kiiruse ületamiseks mõõdetud 28 km tunnis ehk kaebaja

mahub suhteliselt p piiri peale LS § 227 lg.2 näidatud vahemikku, mille puhul on üldse

võimalik juhilubasid ära võtta. Seadusest tulenevalt on menetlejal valida rahatrahvi ja

juhilubade äravõtmise vahel, kuid otsusest ei nähtu adekvaatseid põhjendusi, miks ei ole kohtuväline menetleja kaalunud rahatrahvi määramist ja on määratud eriõiguse äravõtmine. Kaebuse esitaja möönab, et tal on kehtivaid väärteokaristusi liiklusalaste rikkumiste eest, kuid määratud rahatrahvid on alati tasutud. Kaebaja peab primaarseks rahatrahvi kui põhikaristsue määramist, aga mitte liikumisvabaduse äravõtmist, liiatigi kolme kuu ulatuses. Kaeba süü ei ole nõnda suur, mis õigustaks tema liikumisvabaduse piiramist. Väärteootsus peab olema eriõiguse äravõtmise osas põ õhjend hjendatud, ka peab olema selge p us selle kohta, miks on eelistatud eriõiguse äravõtmist rahatrahvi määramisele. Juhtimisõiguse äravõtmisega on sekkutud isiku

õigustesse ja see peab olema selgelt motiveeritud. Praktikas määratakse 3-kuulisi juhtimisõiguse äravõtmisi reeglina joobes juhtimise eest. Kaebaja ei ole roolijoodik ega ka mitte arutu kihutaja. Tuleb arvestada, et kaebaja on xxxxxxxxxxxx ainus juhatuse liige, tema töö iseloom nõuab igapäevast autokasutust, s.h. kaupade transportimist. Kaebaja läbib sõiduki

roolis aastas 120-150 tuhat kilomeetrit, mis mõneti selgitab kiiruseületamisi. Otsus on üle keskmise range. Kaebuse esitaja taotleb tühistada otsus väärteoasjas 2780,17,0102294, määrata rikkumise eest rahatrahv.

3

Tõendina on esitatud väljavõtted kaebaja passist, millest näha, et isik viibib keskmiselt korra nädalas Peterburis, s.t. liikleb palju.

Kaebuses märkis O.J , et soovib asja arutamist, koos valitud kaitsjaga kohtu - istungil.

Menetluse käik

18.01.2018. a. kohtumäärusega võttis kohus esitatud kaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajas menetlusse (tl.23). Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse koos lisadega

kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha hiljemalt 06.02.2018.a.

Kohtuväline menetleja esitas 31.01.2018. a. kohtule kirjaliku seisukoha O.J-i

väärteoasjas nr. , milles palus jätta tehtud otsus muutmata ja kaebus 2780,17,0102294 rahuldamata (tl. 28-29 ).

Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebaja esitatud kaebusega kohtule, tutvunud asja

materjalidega ning uurinud ja vaadanud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Oma kirjalikus seisukohas märgib kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt on õigeks võetud sõiduki juhtimine otsuses märgitud ajal ja kohas kiirusega 126 +/- km tunnis kui lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km tunnis. Seega ületas isik lubatud kiirust mitte

vähem kui 28 km tunnis. Kohtuväöline menetleja on enne otsuse tegemist tutvunud

O.J-i karistusregistri õiendiga. Otsuse tegemisel arvetati, et sõidukiiruse valik on

sõiduki juhi teadlik valik ja vaid juht ise saab oma sõidukiirust mõjutada. Sellises määras sõidukiiruse ületamine on juhile slegelt tajutav. Sõidukiiruse ületamine O.J-i poolt on toimunud pimedal ajal põhimaanteel, sõidutee valgustamata. Menetlusalusel isikul on seitse

kehtivat karistust, millest viis sõidukiiruse ületamise eest. Karistuseks on määratud rahalised karistused, viimati 03.07.2017 määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. 23.07.2017 juhtis O.J sõidukit juhtimisõigust omamata, karistuseks määrati rahatrahv 148 eurot. Seega juhtis mootorsõidukit ajal, mil juhtimisõigus oli ära võetud. Juhtimisõiguse äravõtmist rakendas kohtuväline menetleja põhjusel, et isikut on varem korduvalt

karistatud

rahatrahviga ja viimase kiiruseületamise puhul juhtimisõiguse äravõtmisega. Sellised

karistused ei ole isiku sõidukiiruse valikut suutnud muuta. Juhtimisõiguse äravõtmist on rakendatud loo

tuses, et ehk see karistusliik paneb isiku mõtlema oma sõidukiiruse valikule. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja taotleb kohtuistungil tunnistaja küsitlemist.

Kohus pidas asjas kohtuistungi 21.02.2018.a., kuulas ära menetlusaluse isiku, tunnistaja ja uuris kirjalikke tõendeid. Pooled jäid oma varasemate seisukohtade juurde.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus leiab, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning on O.J-ile inkrimineeritav.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis,

leiab, et kohtuvälise menetleja poolt 13.12.2017.a. väärteoasjas nr. 2780,17,0102294 tehtud otsus ahuldamata. tuleb jätta muutmata ja O.J-i kaebus r

Väärteo asjaolud, poolte esitatud seisukohad on toodud eelpool. O.J kaebuses ega kohtuistungil ei vaidlusta rikkumist, toimepandud tegu ja selle kvalifikatsiooni.

4

Kohtuistungil leidis kaebaja, et kohtuvälise menetleja tunnistaja võib jätta küsitlemata, kuna rikkumise toimumist ei vaidlustata, kohtuvälise menetleja tegevusele etteheiteid ei ole. Tulenevalt VTMS § 123 lg. 2 a Kohus leiab, et käesolevalt tuleb käsitleda väärteoasja lahendamisel kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid täies ulatuses.

Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

Kohus peab esmalt tegema kindlaks faktilised asjaolud ehk mis aset leidis. Vaidlust ei ole sündmuse toimumise aja ja koha osas. Nii menetlusaluse isiku kui kohtuvälise menetleja ja ka

tunnistaja O.J peatati 18.11.2017.a. - Tartu ütlustega on tuvastatud, et Jõhvi maanteel kella 20

paiku etteheitega kiiruse ületamise kohta. O.J juhtis sõidukit Mercedes- Benz registrinumbriga 425BMK.

Kiirusemõõteseade, millega sõiduki kiirust kõnealuse sündmuse ajal mõõdeti, oli Stalker II

MDR AS004116 (kiirusmõõturi kasutamise protokoll tl.20), kiirusmõõtur oli taadeldud 12.07.2017 (taatlustunnistus tl.34). Sõiduki liikumiskiiruseks fikseeriti (kiirusmõõturi lugem)

126 km/h. Selline näit on kirja pandud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (tl. 20 - ). Protokollis on märgitud laiendmääramatus +/ 8 kilomeetrit tunnis, lõplik mõõtetulemus 118 km tunnis. Juhile näidati seadmel lukustatud näitu (protokoll tl.20). Juht on andnud protokollile allkirj a. Tunnistaja xxdxxxxxxxxx andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema mõõtis vastutuleva sõiduki kiiruseks 126 km tunnis. Juht tunnistas rikkumist, oli rahulik, ta sõitis üksi sõidureas. Politsei andmebaasist kontrolliti, oli varasemaid rikkumisi ja seetõttu kohapeal kiirmenetlust ei

kohaldatud. Tunnistaja selgitas kasutatud radari tööpõhimõtet mõõtur mõõdab esimese -

vastutuleva sõiduki kiirust, mõõdetakse vastutuleva sõiduki elektromagnetlaine tagasikandumist. Sellel teel oli lubatud sõidukiirus kuni 90 km tunnis. Menetlusalune isik O.J andis ütlusi, et ta tuli koos lastega Sillamäelt võistlustelt.

Lapsed olid väsinud, segasid juhtimist. Ta sõitis kiiremini, et ruttu koju jõuda. O.J-i sõnul ta kahetseb juhtunut, talle on juhtimisõigust väga vaja ja soovib karistuseks rahatrahvi. Tal on tihti Venemaal käimist töö tõttu, on suure osa ajast liikluses. Trahvid on tal väikesed olnud, kõik trahvid on tasutud. Trahvid võiksid suuremad olla, tema sissetulek on

kuni 1000 eurot kuus. Suurem trahv ehk mõjutaks mitte enam rikkumist toime panema, ükskord on varem ka juhtimisõigus ära võetud. Nüüd ei ole kolm kuud rikkumisi olnud. Väärteoprotokoll on koostatud 18.11.2017 (tl.18) selle kohta, et O.J Jõhvi- Tartu Valga mnt 98.kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 126 +/- 8 km tunnis, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km tunnis. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km tunnis. Menetlusalune isik on kirjutanud protokollile: olen protokolliga tutvunud, allkirjastanud.

Seega nii tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx kui ka menetlusaluse isiku O.J-i ütlustega ja uuritud kirjalike tõenditega tõendatud, et O.J juhtis mootorsõidukit sõidukiirust

ületades. O.J-i juhitud sõiduki kiirus mõõdeti 126 km tunnis, laiendmääramatust arvestades 118 km tunnis. Sellega ületas sellel teelõigul lubatud sõidukiirust 28 km tunnis. Selline rikkumine on kvalifitseeritav LS 15 lg.1 p.1 järgi (suurim lubatud sõidukiirus on p.1-

asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis), väärtegu kvalifitseeritav LS § 227 lg.2 järgi (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni).

5

Sellega rikkus O.J Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.1 nõudeid ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi.

Süütegu on toime pandud tahtlikult: mootorsõidukis on olemas tabloo, mis näitab sõiduki

liikumiskiirust igal ajahetkel ja juhil on võimalik seda jälgida. Juhi enda tegevus, näiteks gaasipedaali vajutamine, mõjutab sõiduki liikumise kiirust. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas O.J-ile mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga.

KarS § 56 lg. 1 sätestab:

LS § 15 lg. 1 p. 1 kohaselt .

LS § 227 lg. 2 kohaselt .

Kohtuväline menetleja on O.J-ile määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise

3 kuuks. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud kiiruse ületamise eest viiel korral erinevate rahatrahvidega n

ing juhtimisõiguse äravõtmisega järgmiselt:

1)4.06.20 - 17 toimepandud rikkumine LS § 227 lg.2 järgi, otsuse kuupäev 3.07.2017 karistuseks mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks;

2)26.05.2017 toimepandud rikkumine LS § 227 lg.2 järgi, otsuse kuupäev 26.05.2017- karistuseks mõisteti rahatrahv 55 trahviühikut, s.o. 220 eurot; 3)3.03.2017 toimepandud rikkumine LS § 227 lg.1 järgi, otsuse kuupäev 3.03.2017- karistuseks mõistetud rahatrahv 22 trahviühikut ehk 88 eurot;

4)13.01.2017 toimepandud rikkumine LS § 227 lg.2 järgi, otsuse kuupäev 13.01.2017- karistuseks mõisteti rahatrahv 15 trahviühikut ehk 60 eurot;

5)11.12.2016 toimepandud rikkumine LS § 227 lg.2 (ja § 242 lg.1) järgi, otsuse kuupäev 11.12.2016-

karistuseks mõisteti rahatrahv 80 trahviühikut ehk 320 eurot.

Nähtub, et O.J o lubatud sõidukiiruse n toime pannud samasisulise rikkumise- ületamise- perioodil detsember 2016- november 2017, s.o. 11 kuu jooksul kuuel korral. Neist viie rikkumise eest on karistus juba määratud, kuues rikkumine on käesolevas asjas käsitletav rikkumine.

Karistusandmete kohaselt on rahatrahv olnud ühel korral alla sanktsiooni keskmise määra (13.01.2017 toimepandud rikkumine, trahv 15 trahviühikut). 3.03.2017 toimepandud rikkumise eest on mõistetud rahatrahv 22 trahviühikut ehk üle sanktsiooni keskmise määra (LS § 227 lg 1 järgi on sanktsioon kuni 30 trahviühikut). 26.05.2017 toimepandud rikkumise eest on

mõistetud rahatrahv 55 trahviühikut ehk üle sanktsiooni keskmise määra (keskmine on 50

trahviühikut) ja 11.12.2016 rikkumise eest peaaegu sanktsiooni maksimaalmääras ehk 80 trahviühikut.

Lisaks sellele on O.J varasemalt juhtimisõigus ära võetud üheks kuuks 03.07.2017.a. otsusega. Seega O.J-ile

on samalaadse süüteo eest juba varasemalt samalaadne karistus mõistetud, kuid see ei hoidnud teda uue rikkumise toimepanemisest. O.J ise põhjendab rikkumisi sellega, et ta sõidab väga palju üle Eesti ja väljaspool Eestit

6

seoses töökohustustega. Kohtuväline menetleja osundab sellele, et KarS § 56 lg. 1 sätestatut arvestades tuleb süüdlasele karistuse määramisel lähtuda karistuse eripreventiivsest eesmärgist, s.o. mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Kohtuväline menetleja leiab, et O.J-ile käesolevalt mõistetud karistus vastab

toimepandud teole, isiku süüle ja mõjustatavusele. Juba kohtuvälise menetleja otsuses on viidatud sellele, et isikul juba on samalaadilise teo eest karistuse kogemus olemas, ta ei ole kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt seaduse sätetele, ta tuleb juhtimiselt kõrvaldada,

kuna on teistele liiklejatele ohtlik. as istungil, et O.J-ile Kohtuväline menetleja viit

mõistetud karistus ei ole sanktsiooni maksimaalses määras, sanktsioon on kuni kuus kuud

juhtimisõiguse äravõtmist. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km võrra tunnis suurendab

liiklusõnnetuse riski 3% võrra. O.J oli otsuse tegemise ajal 7 kehtivat karistust, neist 5 kiiruse ületamise eest. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku süü suur: ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km tunnis. See on väga suur kiiruseületamine, seda eriti pimedal ajal, valgustamata teel. Süü suuruse hulka kuulub ka isiku arusaamine toimepandud teo keelatusest- O.J on varasemalt samaliigiliste rikkumiste eest korduvalt karistatud, mis tähendab, et arusaamine sellise teo ohtlikkusest ja lubamatusest peab talle olema ilmne. Vastutust raskendavad asjaolud

puuduvad. Vastutust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud isiku kahetsust. Samas kohus hindab isiku kahetsust pigem formaalseks. Kahetsuse formaalsusele viitab, et samalaadilised rikkumised leiavad korduvalt aset ja O.J-i arvates õigustab järjekordset kiiruseületamist tema suur sõitude hulk.

Antud rikkumise puhul on võimalik rikkujat karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Varasem karistuste ajalugu näitab, et

seni kohaldatud karistused ei ole O.J-i mõjutanud liiklema lubatud sõidukiiruse piires, s.h. ka mitte rahatrahv peaaegu maksimaalmääras. Ka rahatrahvi kohaldamisel tuleb

kohtul järgida LS § 227 lg.2 sanktsiooni piiri kuni 100 trahviühikut ja ei ole võimalik - - kohaldada trahvi suures summas nagu pani ette menetlusalune isik ise. Varasemast on näha,

et selle karistusliigi mõjutusvõimalused puuduvad. Seetõttu on põhjendatud valida teine karistusliik, mille suhtes on menetlusalune isik eelduslikult karistustundlikum - juhti iguse

misõ äravõtmine. Kohtuväline menetleja on kohaldanud juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks, s.o. sanktsiooni keskmises määras, mis on kohtu hinnangul proportsionaalne ja põhjendatud. Kohtuvälise menetleja otsus jääb muutmata, kaebus rahuldamata.

Kohus juhindub

otsuse tegemisel VTMS § 132 p. 1 ja § 133.

Menetluskulud

VTMS § 38 lg. 1 sätestab, et

KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et . Menetluskulud jäävad O.J-i kanda.

/allkirjastatud digitaalsel t/

Kohtunik Ülle Raag

7