2-17-12675/17 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2018.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-12675 Tsiviilasi K V hagi H-S V vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K V, isikukood *, elukoht * Kostja H-S V, isikukood *, elukoht * Kohtuistungi toimumise aeg

12. märts 2018.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada K V (isikukood *) ja H-S V (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * * rajooni Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud abielukanne nr *.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

4. Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulu summas 100 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1. Hageja nõue ja põhjendused

1.1. 25.08.2017.a. esitas hageja K V Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja h- S V vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud * Kostja süüdistab hagejat alusetult, kodurahu puudub. Kostja käitumise tagajärjel on hageja pidanud alustama ravimite võtmist. Hageja soovib abielu lahutada.

1.2. 12.03.2018.a. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et kohtu poolt antud leppimisaeg ei andnud tulemusi. Kostja ei tunnista enda süüd selles, et pooltel on väga halvad suhted.

2. Kostja seisukoht

12.03.2018..a kohtuistungil ei olnud kostja nõus sellega, et tema on süüdi poolte halbades suhetes. Kostja hinnangul on poolte suhetes kõik korras ning tema abielu lahutada ei soovi. Samas on kostja nõus sellega, et kui hageja soovib abielu lahutada, siis kostja sellele vastu ei vaidle. Samas kostja tunnistas, et tegelikult on neil olnud probleeme juba pikemat aega.

3. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3.1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *, mille kohta on koostatud abieluakt nr * /tl 8/. 3.2. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Käesoleval juhul vaidlevad pooled abielu lahutamise üle.

PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Pooled on kohtule avaldanud, et neil on ühine elamispind. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et neil on erimeelsusi, mis takistavad neil omavahel mõistlikult ning teineteist arvestaval viisil suhelda. Arvestades poolte pikaaegset abielu andis kohus pooltele leppimisaja, peatades käesoleva tsiviilasja menetluse. Kohus andis pooltele maksimaalse seadusega lubatud leppimisaja – kuus kuud. Hageja pöördus enne leppimisaja lõppemist kohtusse taotlusega menetluse uuendamiseks ja abielu lahutamiseks, sest leppimisaeg ei andnud tulemusi.

12.03.2018.a. kohtuistungil veendus kohus, et hageja ja kostja enam abielulist kooselu ei taasta. Pooltel on ületamatud eriarvamused, mis takistavad neil teineteisemõistmist. Kuna erimeelsused on olnud juba aastate vältel, siis lahutab kohus poolte abielu.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik