1-08-12818/650 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2018, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-08-12818

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Tõlk

Jelena Laas

Kaitsja

Anatoli Jaroslavski

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Roman Vaštšenko vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Roman Vaštšenko, isikukood 37805060282, viibimiskoht

Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 19.01.2011 ja lõpp 18.10.2019

Kohtuasja läbivaatamise aeg

19.02.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Vabastada Roman Vaštšenko temale Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusega kriminaalasjas

nr 1-08-12818 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema

allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Roman Vaštšenkole katseaeg alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni 18.10.2019, millest esimeseks 14 (neljateistkümneks) kuuks

allutada Roman Vaštšenko kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada Roman Vaštšenkot käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

järgmisi kontrollnõudeid:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Roman Vaštšenkot käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7

sätestatud järgmisi lisakohustusi:

 mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

 asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale

vangistusest vabanemist;

 mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ning narkootilisi

aineid omavate ja tarvitavate isikutega, v.a lähisugulased.

Määrata

Roman

Vaštšenko

kriminaalhooldusele

Tallinna

Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada Roman Vaštšenko tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Roman Vaštšenkole, kaitsjale ja prokurörile ning

kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Roman Vaštšenko elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Vaštšenko

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12818 tunnistati Roman Vaštšenko

süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 9

aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning

kohus luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat 8 kuud ja 29 päeva vangistust.

Roman Vaštšenkot on kriminaalkorras karistatud 1-l korral ning vanglakaristust kannab isik

esimest korda. Vangistuse jooksul on Roman Vaštšenko läbinud erinevaid individuaalses

täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Roman Vaštšenko töötas, õppis riigikeelt B1- ja B2-tasemel,

omandas kutsehariduse (puidupingitöölise eriala), läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste

treening“ ja osales vestlustel psühholoogiga ning juhtumikorraldajaga legaalsetest sissetulekutest

ning positiivsete ja õiguskuulekate suhete tähtsusest.

Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad.

Vabanemisjärgselt soovib Roman Vaštšenko asuda elama õele kuuluvale korterisse aadressile

xxxx. Kõnealusel aadressil elab Roman Vaštšenko abikaasa ja nende kaks last. Töökogemus on

Roman Vaštšenkol olemas. Vabanemisjärgselt garanteerib isikule töökoha xxxx. Kinnipeetava

abikaasa on valmis Roman Vaštšenkot enne tööle asumist majanduslikult toetama.

Roman Vaštšenko perekonna moodustavad ema, isa, abikaasa, kaks last, vend ja kaks õde. Suhted

lähedastega on kinnipeetaval head ja toetavad ning toimunud on regulaarsed kokkusaamised

vanglas. Roman Vaštšenko väidab, et tema suhtlusringi ei kuulu kriminaalse taustaga isikuid, kuid

tema poolt toimepandud kuritegu näitab vastupidist (osad kuriteokaaslased on kriminaalse

taustaga). Roman Vaštšenko kuulus ühendusse, mille tegevus on ühiskonnale või üksikisikule

ohtlik. Samas ei ole tuvastatud asjaolu, et kinnipeetav oleks vangistuses jätkanud eelnevalt

mainitud ühenduse liikmetega suhtlemist ning vastupidine informatsioon puudub. Vestlusest

kinnipeetavaga nähtub, et Roman Vaštšenko kavatseb tulevikus oma sõpru väga hoolega valida.

Alkoholi tarvitamise osas risk ja ohtlikkus puudub. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alkoholi väga

harva ja vähe. Ühel korral karistati teda väärteokorras joobes juhtimise eest 2004. aastal, kuid

kinnipeetav hindab seda rumaluseks. Pärast seda õigusrikkumisi, mis oleks tingitud alkoholi

tarvitamisest, esinenud ei ole.

Roman Vaštšenko puhul impulsiivset käitumist ei täheldata. Isik mõistab tehtud otsuste sisu ning

mõistab asjaolusid, mis viisid ta kuriteoni. Roman Vaštšenko on rahuliku ja kannatliku loomuga.

Tema poolt toime pandud kuriteo ajendid viitavad puudustele probleemilahendamise oskuses ning

vähest oskust mõista teiste isikute seisukohti. Käesoleval ajal isik tunnistab oma minevikus olnud

probleeme. Ta tunneb ära võimalikud probleemid ning oskab välja pakkuda seaduslike lahendusi.

Isik mõistab, milline oli tema käitumise mõju teistele isikutele ning ei soovi seda enam kunagi

teha. Roman Vaštšenkol on olemas tulevikuks kindlad eesmärgid, milleks on töö leidmine,

hariduse omandamine, pere ja iseenda parandamine ning vangistuse väletel on ta ka nende poole

püüelnud.

Roman Vaštšenko mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui vastutust,

kuid sooritatud kuritegu on rahvatervist ohustav. Sellest tulenevalt on alust arvata, et isik ei

aktsepteeri kõiki ühiskonna norme ja reegleid. Isik tunnistab oma süüd kuriteo sooritamisel. Väga

tugevaks motivaatoriks kuritegelikust käitumisest loobumisel on abikaasa ja lapsed. Varasemalt ei

ole Roman Vaštšenko kriminaalhoolduse all olnud. Ta on koostööks ametnikega valmis ning on

motiveeritud kuritegevusest loobuma.

Vangla hinnangul on Roman Vaštšenko kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on

avalikkus ja rahva tervis terviklikuna. Oht seisneb narkootikumide leviku soodustamises. Oht on

kõige tõenäolisem, kui isikul on vajadus lisateenistuse järele (materiaalse kasu saamise eesmärk)

ning teda ümbritsevad kriminaalse mõttemaailmaga isikud.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla

Roman Vaštšenko tingimisi enne tähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Roman Vaštšenko

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Viru Vangla on hinnanud, et Roman Vaštšenko on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas).

Prokuratuur tõdeb, et Roman Vaštšenko poolt toimepandud kuritegu on sellise raskusega, mis

kujutab endast võimalikku ohtu tema vabanemisel. Samas, ainuüksi karistuse raskus, mis on Viru

Vangla hinnangu aluseks, ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist.

Prokuratuur, tuvastades, et Roman Vaštšenko on käitunud vangistuses õiguskuulekalt ning tema

suhtes esineb rida asjaolusid, mis iseloomustavad teda positiivselt (vangistuse ajal töötamine,

õppimine, vabaduses elukoha olemasolu ja lähedaste toetus), leiab, et need asjaolud kaaluvad üles

ohu, mis tuleneb tema poolt toimepandud kuriteo asjaoludest.

Seetõttu toetab prokuratuur Roman Vaštšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Maakohtu istung

19.02.2018 toimunud kohtuistungil selgitas Roman Vaštšenko, et ta on vangis olnud pikka aega

ning ta on sügavalt oma süüd mõistnud. Rahaliselt ta väga abi ei vaja, sest tal on umbes 2500 eurot

vabanemisfondis ning vabaduses on tal pere – ema, isa, vend ja õde. Ta on ise terve inimene ning

ta on ise võimeline töötama ja raha teenima. Ta on vabanemise korral valmis koheselt tööle

minema ning tal on olemas ka töökoht. Ta palub, et teda vabastataks.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja palub kohtul Roman Vaštšenko vabastada ennetähtaegselt. Kaitsja märgib, et on haruldane

juhus, et isik 7 aasta jooksul vanglas ei oma ühtegi märkust ega rikkumist. Roman Vaštšenko on

käitunud vanglas seaduskuulekalt. Ta on läbinud keeleõpingud, omandas kutse, osales erinevates

programmides ja töötab. Kinnipeetaval on olemas positiivsed tingimused vabanemiseks. Tal on

soov vabaneda ning soov mitte sooritada kuritegusid.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla

poolt esitatud materjaliga, leiab, et Roman Vaštšenko tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne

tähtaega.

Roman Vaštšenko kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest

grupis. Kohus tõdeb, et tegemist on raske kuriteoga. Siiski ei saa kohus tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel lähtuda üksnes toimepandud kuriteo raskusest.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine

õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata

esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on

täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid.

Vangla materjalidest nähtub, et Roman Vaštšenkol puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Impulsiivset käitumist ei täheldata ning isik on rahuliku ja kannatliku loomuga. Eeltoodust saab

teha järelduse, et isik on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Lisaks on Roman

Vaštšenko läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi: Roman Vaštšenko

õppis riigikeelt, omandas kutsehariduse, töötas, läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste

treening“ ja osales vestlustel psühholoogiga ning juhtumikorraldajaga. Kinnipeetava käitumine

vangistuse jooksul ning individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine viitab, et

Roman Vaštšenkol on motivatsiooni muutuda. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et Roman

Vaštšenkol on tulevikuks olemas kindlad eesmärgid, mille poole isik vangistuse jooksul on

püüelnud.

Roman Vaštšenko vabanemisjärgseid elutingimusi saab pidada heaks. Isikul on olemas kindel

vabanemisjärgne elukoht ning vabaduses ootab isikut toetav lähivõrgustik perekonna näol. Roman

Vaštšenkol on olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis omakorda peaks vähendama

uute kuritegude toimepanemise riski. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et kinnipeetava abikaasa

on valmis Roman Vaštšenkot enne tööle asumist majanduslikult toetama. Järelikult on Roman

Vaštšenkol olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja

varasemaid vigu enam mitte korrata.

Roman Vaštšenkot on kriminaalkorras karistatud 1-l korral ning ka reaalset vanglakaristust kannab

isik esimest korda. Käesolevaks ajaks on Roman Vaštšenko vanglas karistust kandnud üle seitsme

aasta ning tema käitumine vangistuse jooksul on olnud õiguskuulekas. Kinnipeetava

iseloomustusest ja Roman Vaštšenko enda selgitustest võib teha järelduse, et isik on saanud aru

enda poolt toime pandud kuriteost ning isik on võimeline alustama õiguskuulekat elu vabaduses.

Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et seni kantud karistus on käesolevaks ajaks oma

eesmärgi täitnud.

Vabastades kinnipeetava vangistusest enne tähtaega saab anda isikule võimaluse näidata seda, et

isik suudab ka vabaduses seaduskuulekat elu elada. Siiski, peab kohus vajalikuks rõhutada, et

Roman Vaštšenko loetakse lõplikult vabanenuks vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab

Roman Vaštšenko suhtuma temale määratud katseaega ja käitumiskontrolli ning sellega

kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Roman Vaštšenko tingimisi enne tähtaega koos tema

allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp