2-17-13844/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-13844 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2018.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13844 Tsiviilasi Xxxhagi Xxxvastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind Hagihind 3500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxx(end. xxx; isikukood xxx elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: Marina Smirnova (Dorida OÜ, e-post dorida60@mail.ru) Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Janika Drobot (SA SAK Fond, e-post saakfond@hot.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 13.03.2018.a Kohtuistungil osalenud isikud Pooled ja nende esindajad RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Xxxja kostja Xxxvahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Sõiduauto Peugeot Boxer (reg nr xxx) jääb xxx ainuomandisse. 1.2. Laenukohustus summas 2362,88 eurot (Xxxja Swedbanki vahel 19.10.2014.a sõlmitud väikelaenuleping xxxVL) jääb Xxxkanda. 1.3. Xxxnõusolek sõiduauto Peugeot Boxer reg nr xxx omandikande muutmiseks xxx nimele asendatakse käesoleva kohtumäärusega. 1.4. Xxxtasub xxx hüvitist 2500 eurot alljärgnevalt: 1.4.1. 1180 eurot hiljemalt 14.03.2018.a 1.4.2. 1320 eurot hiljemalt 13.08.2018.a. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-13844 seoses kompromissi kinnitamisega.

2-17-13844 2

3. Toimetada käesolev määrus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2. Tagastada määruse jõustumisel xxx pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle kättetoimetamisest menetlusosalisetele. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on Xxxhagi Xxxvastu ühisvara jagamise nõudes. 13.03.2018.a kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled on kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Pooled on ühtlasi loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja taotleb poole tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 334 lg 1 teise lause kohaselt kohtuistungil esitatud avaldused, taotlused, seisukohad ja vastuväited protokollitakse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 näeb ette, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on kompromissi pooled kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus välistab menetlusosaliste soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

2-17-13844 3

riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hagejale pool tsiviilasjas hagilt tasutud riigilõivust summas 150 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik