4-18-1210/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-1210

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. 2018, Narva kohtumaja märts Toimiku number 4-18-1210 (233016001187) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Aleksander Minin Avalduse esitaja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur asukoht Rahu 38,

41588 Jõhvi Kohtutäitur Rakvere Kersti Vilbo kohtutäitur büroo asukoht Turuplats 3, 44310 Rakvere Süüdlane G.J isikukood XXX, elukoht puudub, viibimiskoht Viru Vangla Aval

dus

Rahatrahvi asendamiseks arestiga täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 201 lg 1 alusel Kohtuistungi toimumise aeg 13.03.2018

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 02.03.2018 taotlus rahatrahvi asendamiseks arestiga G.J-i suhtes.

Asendada G.J-ile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna 14. .2016 menetluse otsusega 233016001187 04 üld väärteoasjas nr määratud rahatrahv trahviühikut, so üks tuhat üks kümne 275 1100 ( sada) eurot, 27 (kahe

seitsme . ) päeva arestiga

Aresti kandmise algusajaks lugeda karistuse kriminaalasjas nr 1-16- ära kandmise aeg 6927.

Antud määrus edastada kohtutäitur

Kersti Vilbole, G.J-ile , Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnale ja anglale. täitmiseks Viru V

4-18-1210

2 Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Maakohus tegi kindlaks

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond tegi 14.04.2016 dmenetluses ül otsus 233016001187 G.J-i karistamise kohta e väärteoasjas nr

liiklusseaduse § 201 lg 1, § 223 lg 1 ja § 237 lg trahviühikut, s

1 alusel rahatrahviga 275 .o 1100 eurot. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 14.04.2016 s 14.05.2016. otsus jõustu

02.03.2018 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus G.J-i suhtes rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Avalduse kohaselt palub sissenõudja KarS § 72 ja TMS § Politseija Piirivalveamet otsustada 201 lg 1 sätete alusel väärteoasjas nr 233016001187 rahatrahvi summas 1100 eurot asendamise

arestiga. Kuna G.J ei ole tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur

Kersti Vilbo 08.07.2016 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. Täitemenetluse käigus

laekumisi ei olnud, tasumata endiselt 1100 eurot. Kohtutäitur teatas 01.03.2018 kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS

§ 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 palub politsei otsustada väärteoasjas n

r 233016001187 rahatrahvi summas 1100 eurot asendamine arestiga.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil G.J teatas, et rahatrahv on tasumata ning tal puuduvad süüdlane rahalised vahe

ndid määratud trahvi tasumiseks, kuna vangas puudub töötamise võimalus.

Maakohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, kuulanud ära võlgniku arvamuse, leiab, et Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus G.J-ile asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva sissenõudja

avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku § le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud -

või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise

tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab

kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid

mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise

võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja

avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku § sätestatule -s 72 kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

4-18-1210

3

Karistusseadustiku § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. -

Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või

käesoleva seadustiku § s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele -

pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus G.J-ile süüdlasele

määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahvi tasuda.

Kohus on seisukohal, et G.J-ile Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 14.04.2016 otsusega mõistetud rahatrahv 275 trahviühikut, s.o 1100 eurot

tuleb asendada -le 72. Rahatrah arestiga vastavalt KarS § vi kümnele trahviühikule vastab üks

päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 27 G.J puudub kohtu hinnangul nii päeva. vara kui ka sissetulek trahvi tasumiseks, mis näitab seda tal ei ole võimalik rahatrahvi , et

käesolevas väärteoasjas tasuda. Aresti kandmise algusajaks lugeda karistuse ära kandmise aeg

kriminaalasjas nr 1-16-6927. Süüdlase isik (korduvalt kriminaalkorras karistatud) ei võimalda

kohtu hinnangul käesoleval juhul asendada aresti üldkasuliku tööga, kuna G.J

puudub kindel elukoht ning kohtul puudub ka veendumus selles, et pärast vangistusest vabanemist asuks süüdlane vabatahtlikult tegema üldkasulikku tööd.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-dest 211.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik