3-17-643/15 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-643

Määruse kuupäev

13. märts 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Eeli Lääne taotlus Luunja vallale trahvi määramiseks

Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsuse täitmata jätmise eest

Menetlusosalised

Kaebaja Eeli Lääne, esindaja vandeadvokaat Triin Biesinger

Vastustaja Luunja vald, esindaja advokaat Heiki Kuningas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2017. a määrus

Menetluse alus Riigikohtus

Eeli Lääne määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2017. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni

2017. a määrus.

3. Määrata Luunja vallale Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsuse täitmata jätmise eest

haldusasjas 3-3-1-23-16 rahatrahv 7000 eurot.

4. Tagastada kautsjon. Mõista Luunja vallalt Eeli Lääne kasuks välja menetluskulu 315 eurot.

Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 30. novembri 2016. a otsusega asjas nr 3-3-1-23-16 Eeli

Lääne kaebuse osaliselt. Riigikohus kohustas Luunja Vallavolikogu tegema uue otsuse Veibri küla

Andrese ja Lillevälja tee 20 maaüksuste ala üldplaneeringu kehtestamise kohta hiljemalt 1. märtsiks

2017. Riigikohus tegi ka kindlaks volikogu viivituse õigusvastasuse 28. märtsi 2013. a määruse

nr 30 andmisel ning 15. augustil 2013 jätkunud üldplaneeringu menetluses (otsuse resolutsiooni

p 5).

2. Luunja Vallavolikogu võttis 16. veebruaril 2017 vastu määruse nr 8, otsustades sellega kehtestada

üldplaneeringu Andrese maaüksuse osas ning jätkata Lillevälja tee 20 maaüksuse osas

üldplaneeringu menetlust.

3. Kaebaja esitas 20. märtsil 2017 Tartu Halduskohtule taotluse määrata vastustajale rahatrahv, kuna

volikogu ei ole siiani täielikult täitnud Riigikohtu otsuse resolutsiooni punkti 5.

4. Tartu Halduskohus jättis 21. aprilli 2017. a määrusega kaebaja taotluse rahuldamata. Kohus ei

nõustunud kaebaja hinnanguga, et Riigikohtu otsus on täitmata. Kohus ei saa kohustada volikogu

kehtestama konkreetset planeeringut. Volikogu on teostanud talle seadusega antud diskretsiooni ning

teinud tähtaegse otsustuse.

5. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse.

3-17-643

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 21. juuni 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse resolutsiooni jõusse, kuid muutis määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus ei nõustunud seisukohaga, et Riigikohtu otsus on täidetud. Vastustaja selgituse

järgi ei avalikustatud varem 100% üldmaaga lahendust ning üldplaneeringut ei saa kehtestada enne

uut avalikustamist. Luunja Vallavalitsuse 10. mai 2017. a korralduse nr 164 kohaselt on vaja kaaluda

ka seda lahendust, sest Lillevälja tee 20 katastriüksuse funktsiooni muutmisel 100% üldmaalt 50%

elamumaaks ja 50% üldmaaks ei kaalutletud kõiki asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul oli

üldplaneeringu kehtestamisel menetlusreeglite järgimine, oluliste asjaolude kaalumine ja otsuse

põhjendatus olulisemad kui see, et üldplaneering saaks kehtestatud võimalikult kiiresti.

Läbimõtlematu üldplaneering võib taas tuua kaasa selle tühistamise. Ringkonnakohtu hinnangul

esineb seega mõjuv põhjus rahatrahvi kohaldamata jätmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja määrata vastustajale trahv.

Määruskaebuse kohaselt tuvastas Riigikohus, et planeerimismenetluse lõpuleviimist takistavaid

asjaolusid ei ole. Riigikohus kohustas vastustajat tegema otsuse just üldplaneeringu kehtestamise

kohta, mitte mistahes muud planeerimismenetlusega seotud otsust. Riigikohus ei teinud ettekirjutust

menetluse jätkamiseks. Vald oleks Riigikohtu otsuse kohaselt saanud kehtestada üldplaneeringu

muutmatult või muudatustega. Vallal puudus võimalus jätta planeering üldse kehtestamata.

Olukorras, kus jõustunud kohtuotsusest tuleneb otsuse täitmise konkreetne tähtpäev, ei saa

trahvitaotlust lahendav kohus asuda otsima õigustusi, miks otsus jäi täitmata. Riigikohus pidas

3kuulist tähtaega piisavaks, et otsus täita, lähtudes valla väitest, et lisatoiminguid ei ole

planeerimismenetluses enam tarvis teha. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et varem ei ole

avalikustatud 100% üldmaaga lahendust. Esimest korda (26. juunil 2008) kehtestas vald

üldplaneeringu just 100% üldmaa funktsiooniga. Ringkonnakohtu määrus eirab kohtuotsuse

kohustuslikkuse ja õiguskindluse põhimõtet. Olukorras, kus vald võiks jätta kohtuotsuse täitmata,

puuduks kaebajal jätkuvalt selgus, millal ja millisel kujul üldplaneering kehtestatakse.

8. Luunja valla vastuste kohaselt on määruskaebus põhjendamatu ja ringkonnakohtu määrus

seaduslik. Vastustaja viitab ka halduskohtu määruse põhjendustele. Juhul, kui planeeringu

põhilahendus pärast avalikustamist ei muutu, esitatakse planeering järelevalve teostajale

14. märtsiks 2018. Järelevalve kestab eeldatavalt kuni 12. juunini 2018. Eeldatav planeeringu

kehtestamise aeg on 1 kuni 2 kuud pärast järelevalve tegijalt heakskiidu saamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Määruskaebus ning kaebaja taotlus vastustaja trahvimiseks tuleb rahuldada.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus

kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsus jäi

vastustajal tähtajaks täitmata. Kolleegium kohustas valda 1. märtsiks 2017 otsustama, kas

varasemad etapid läbinud üldplaneering (50% elamu- ja 50% sotsiaalmaa lahendusega) kehtestada

või jätta kehtestamata. Teisisõnu tuli planeerimismenetlus viia selleks tähtpäevaks lõpuni.

Riigikohtu otsuse resolutsiooni ps 5 nimetatud valiku tegemiseks polnud tarvis korraldada uut

planeeringu väljapanekut. Kohtuotsuses ettekirjutatud otsus on tänaseni tegemata. Valla otsus jätkata

planeerimismenetlust veel ka pärast kohtuotsuses määratud tähtpäeva ning pöörduda tagasi

2(4)

3-17-643

planeeringu avaliku väljapaneku staadiumisse on Riigikohtu otsuse resolutsiooniga ilmselges

vastuolus.

Kohtulahendi täitmise menetluses ei ole kohane arutada, kas jõustunud kohtulahendiga säilitati

haldusorganile piisav otsustusruum või oleks valikuvõimalusi tulnud jätta rohkem. Riigikohus on

selgitanud, et jõustunud kohtulahend võib tuua kaasa haldusorgani kaalutlusõiguse kitsenemise

(otsus asjas nr 3-3-1-14-15, p 27).

11. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et kohtuotsuse täitmata jätmist ja

planeerimismenetluse jätkamist õigustas mõjuva põhjusena vajadus kaaluda üldplaneeringu

kehtestamisel alternatiivseid lahendusvariante. Selliseks valikuks Riigikohtu otsus vastustajale

vaidlusaluses planeerimismenetluses enam ruumi ei jätnud. Kui volikogu pidas otstarbekaks mõnd

muud põhilahendust kui see, mis sisaldus juba vastuvõetud ja avaliku väljapaneku läbinud

planeeringus, siis oleks tal tulnud jätta viidatud planeering kehtestamata ning seda otsust

põhjendada. Kaebajal oleks seejärel olnud võimalik taotleda volikogu kaalutluste sisulist kohtulikku

kontrolli. Praegu puudub endiselt volikogu sisuline otsus vastuvõetud planeeringu kohta, mistõttu

kaebajal ei ole jätkuvalt võimalik pöörduda sisulises küsimuses ka kohtusse.

Kolleegium märgib, et valla tegevus on vastuolus tema enda vaideotsusega, milles selgitati, et

mingeid täiendavaid menetlustoiminguid ei ole planeerimismenetluses enam tarvis teha, vaja on

üksnes vastu võtta otsus planeeringu kehtestamise kohta (vt otsus asjas nr 3-3-1-23-16, p 20).

12. Otsitud on valla põhjendus planeerimismenetluse jätkamiseks, justkui olevat arutelu läbinud

planeeringulahendus Riigikohtu hinnangul valla poolt piisavalt läbi kaalumata. Läbi kaalumata ja

igasuguste põhjendusteta oli 28. märtsi 2013. a määrus kaebaja kinnistute üldplaneeringu

kehtestamiseks (otsus asjas nr 3-3-1-23-16, p 14). See asjaolu ei võtnud volikogult võimalust

kaaluda ja põhjendada sama üldplaneeringu kehtestamist või kehtestamata jätmist uuesti ning ilma

sisuliste ja vormiliste vigadeta.

13. Lõpliku ja sisulise otsuse tegemist ei tohi haldusorgan ka laia kaalutlusruumi korral üha uute

lahendusvariantide otsimise ja kaalumise ettekäändel edasi lükata. Kolleegium meenutab, et

planeerimisseaduse 30. juunini 2015 kehtinud redaktsiooni § 45 p 2 sätestas kohustuse kehtestada

üldplaneering hiljemalt 1. juuliks 2007.

14. Kolleegium peab eeltoodud põhjustel, samuti planeerimismenetluse senist ja valla poolt

eeldatavat järgnevat kestust arvestades põhjendatuks trahvitaotlus rahuldada ja määrata vastustajale

Riigikohtu 30. novembri 2016. a otsuse resolutsiooni p 5 täitmata jätmise eest rahatrahv 7000 eurot.

Kolleegium rõhutab veel kord, et kinnistuomanikul pole alust dikteerida kohalikule omavalitsusele

planeeringulahendust. Kinnistuomanikul on aga õigus nõuda, et planeerimismenetlus toimuks

mõistliku aja jooksul ning seda ka siis, kui puudutatud isikute vahel ei ole planeeringulahenduse

osas konsensust.

15. Kaebaja nõuetekohaselt tõendatud menetluskuluks on ringkonnakohtule määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ning Riigikohtus kantud õigusabikulu koos käibemaksuga 780

eurot ja tasutud kautsjon 25 eurot. Kuludokumendid halduskohtus ja ringkonnakohtus tasutud

õigusabi kohta on kaebaja esitanud alles Riigikohtule, seega hilinenult. Halduskohtul ei ole

kohtulahendi täitmise menetluses ning ringkonnakohtul ei ole määruskaebuse lahendamise

menetluses kohustust anda menetlusosalisele tähtaega kuludokumentide esitamiseks.

Menetlusosaline peab ise hoolitsema selle eest, et kuludokumendid saaks esitatud trahvitaotlust või

3(4)

3-17-643

määruskaebust lahendavale kohtule (vrd kolleegiumi seisukohad asjades nr 3-3-1-6-15 ja 3-17-

1206/20). Halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulud tuleb seega jätta kaebaja enda

kanda. Vastustaja ei ole kuludokumente esitanud.

Kolleegiumi hinnangul on Riigikohtus toimunud menetluse keerukust ja mahtu arvestades

põhjendatud õigusabikulu 300 eurot. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks seega välja mõista

menetluskulu 315 eurot (HKMS § 108 lg 1). Kautsjon tuleb tagastada (HKMS 107 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)