1-18-1246/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-1246 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.märtsil 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-1246 Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi Vitali Krasnovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2, § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. veebruari 2018. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Vitali Krasnov (ik 38701200395; viibimiskoht Tallinna Vangla) RESOLUTSIOON Jätta Vitali Krasnovi apellatsioon Harju Maakohtu 22. veebruari 2018. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 22. veebruari 2018. a otsusega tunnistati Vitali Krasnov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. Samuti tunnistati Vitali Krasnov süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti Vitali Krasnovi kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 14.09.2017.a. 2. Sama kohtuotsusega mõisteti Vitali Krasnovilt riigi tuludesse välja sundraha 1 250 eurot, narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 17E-AN1167) teostamise kulud summas 1 008 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 755,52 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et 1(3)

1-18-1246 väljamõistetud menetluskulud kokku summas 3 013,52 eurot kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. 3. 8.märtsil 2018 esitas Vitali Krasnov apellatsiooni, milles palub vähendada menetluskulusid, mis on jäetud tema kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Vitali Krasnovi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11. veebruari 2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. 6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16). 7. Apellatsioonis, mille on esitanud Vitali Krasnov, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Vitali Krasnovi kaebus jätta läbi vaatamata. 8. Kriminaalasjas on Vitali Krasnovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe 13. veebruaril 2018 (kd 4 tl 137-139 pöördel), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana. Vitali Krasnov nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise 2(3)

1-18-1246 individualiseerimises. Vitali Krasnov kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 4 tl 139 pöördel). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Vitali Krasnov kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde (kd 4 tl 147). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. 9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Vitali Krasnovi apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3(3)