1-17-2647/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

12. märts 2018

Kohtuasja number 1-17-2647

Kohtukoosseis Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Mati Kartau ja Aarne Sarjas

Kohtuasi ja menetlusliik Kriminaalasi Svetlana Efremova süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi, üldmenetlus

Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 4. septembri 2017. a otsus

Apellant Svetlana Efremova

Apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav - Svetlana Efremova, isikukood 46104052242, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht XXX Kaitsja - Sergei Belov, valitud korras Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Kannatanu - MTÜ A.

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 4. septembri 2017. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest.

2(8) Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus

1. Svetlana Efremova anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 järgi selles, et tema MTÜ A. (edaspidi X. ) juhatuse liikmena pööras ajavahemikus 23. aprillist 2013 kuni 16. maini 2015 ebaseaduslikult enda kasuks 2439 euro

8 sendi väärtuses X. i vara.

2. Süüdistatav tellis endale X. i pangakontoga seotud lisadeebetkaardi ja võttis sellega 1. maist 2013 kuni 8. jaanuarini 2015 X. i pangakontolt sularahaautomaadi kaudu 22 korral alusetult välja kokku 3670 eurot. Samas tegi süüdistatav 4. maist 2013 kuni 16. maini 2015 X. i pangakontole kokku 7 korral sularahasissemakseid kogusummas 1120 eurot. Lisaks esitas süüdistatavad dokumendid, mis kinnitavad, et ta tasus X. i kulusid kogusummas eurot

52 senti. Seega pööras S. Efremova ebaseaduslikult enda kasuks 1849 eurot 48 senti X. i pangakontol olevat raha. Samuti pööras ta enda kasuks veel 222 eurot 24 senti X. i pangakontol olevat raha, tasudes mittetulundusühingu pangakontolt tehtud ülekandega isikliku ostu eest Y. AS-ile. Lisaks võttis S. Efremova ajavahemikus 4. oktoobrist 2013 kuni 9. maini 2014 X. i liikmetelt kolmel korral vastu kokku 310 eurot 36 senti X. ile sularahas tehtud makseid, kuid jättis need summad mittetulundusühingu pangakontole kandmata, omastades saadad raha. Peale selle kandis S. Efremova 23. aprillil 2013 X. i pangakontolt enda isiklikule pangakontole 50 eurot, millest ta tagastas 7. mail 2013 X. ile 45 eurot, tekitades X. ile varalist kahju 5 eurot. Samuti maksis S. Efremova 12. mail 2014 X. i pangakontolt pangakaarti kasutades ühistule esitatud elektriarve kogusummas 49 eurot 37 senti. X. i kassiirile teatas süüdistatav aga seda, et maksis elektriarve ära isiklikest vahenditest sularahas. 14. mail 2014 sai ta sel ettekäändel X. i kassast 50 eurot. Maakohtu otsus

(a) Resolutiivosa

3. Viru Maakohtu 4. septembri 2017. a otsusega tunnistati S. Efremova KarS § 201 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 100 päevamäära summas 1000 eurot. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määras maakohus, et S. Efremoval on õigus tasuda rahaline karistus osade kaupa. Sama kohtuotsusega rahuldati osaliselt X. i tsiviilhagi, samuti mõisteti süüdistatavalt riigi kasuks välja menetluskulu.

3(8)

(b) Põhiosa

4. Maakohus leidis, et S. Efremova ütlused tuleb ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist välja jätta, sest S. Efremova erinevatel aegadel antud ütlused on omavahel vastuolus, samuti on S. Efremova ütlused vastuolus teiste tõenditega.

5. Kohus tuvastas, et S. Efremova oli alates 13. juunist 2012 X. i juhatuse liige. X. il oli AS-is SEB Pank avatud kolm deebetkaarti, millest kahe valdaja oli S. Efremova, kolmanda valdaja aga E.V. X. i pangakonto väljavõtte kohaselt kanti 23. aprillil 2013 X. i kontolt 50 eurot S. Efremova pangakontole, 7. mail 2013 pani süüdistatav X. i kontole 45 eurot. Samuti nähtub pangakonto väljavõttest, et S. Efremova valduses olnud X. i pangakaardiga võeti X. i pangakontolt korduvalt sularaha, samuti tasuti X. i pangakontolt 222 eurot 24 senti Y. AS-is tehtud ostu eest. X. i seadusliku esindaja O.L. ütluste kohaselt avas

S. Efremova X. i esimehena 1. mail 2013 lisapangakaardi ja võttis X. i kontolt välja aiandusühistule kuuluvat raha. Aeg-ajalt ta tagastas raha, aga see ei katnud väljavõetud summat. Tunnistaja J.V. , kes juunist 2011 töötas X. i raamatupidajana, andis ütlusi, mille kohaselt sai S. Efremova 2013. aastal ilma üldkoosoleku otsuseta X. i pangakaardi. Enne

S. Efremova ümbervalimist 2015. aastal toimus revisjon, mille käigus tuvastati, et kassaaruanne, mida tegi tunnistaja, oli korras, aga S. Efremoval on võlg. Seisuga 1. mai 2015 oli S. Efremova võlg 2962 eurot 61 senti. Võlg tekkis S. Efremova poolt arvelt raha võtmisest. Tunnistaja S.J. ütlused kinnitavad, et X. i arvete ja rahaga tegeles esimees S. Efremova.

6. Lisaks tõendavad süüdistatava poolt omastamise toimepanemist tunnistaja D.B. ütlused, mille kohaselt oli ta 2014. aastal OÜ H juhatuses. 2014. või 2015. aasta suvel osutas tema firma X. ile renoveerimisteenust. Selle töö maksumus oli umbes 1500 eurot. Ettemaks oli materjalide osas 50%. Ettemaks kanti kohe ülekandega. Ülejäänud osa tuli tasuda pärast tööde tegemist ja aktiga vastuvõtmist. Tunnistaja esitas arve ülejäänud summa kohta. Tasumise tähtaeg oli 5 või 7 tööpäeva, aga seda arvet ei tasutud täies mahus ja üldse ei tasutud pikemat aega. Tunnistaja helistas esimehele, uuris miks arve on tasumata. Esimees ütles, et tasub hiljem. Tasuti sularahaga umbes poole aasta jooksul, maksed olid väiksemad ja suuremad. Tunnistaja andis nende summade kohta kviitungeid ja pärast mingil ajal see tasumine lihtsalt lõppes. Mõne aja pärast pöördus tunnistaja poole X. i uus esimees ja küsis, kui palju X. talle veel võlgu on. Mõni aeg hiljem võttis tunnistajaga ühendust X. i eelmine esimees, s.o süüdistatav, kes mingi aja jooksul tasus puuduva summa.

7. Süüdistatava süüd kinnitavad ka tunnistaja M.T. ütlused, mille kohaselt X. i raamatupidaja J.V. kaebas S. Efremova peale, et arvelt võetakse raha välja, aga ei ole kinnitust selle kohta, kuhu raha läheb. Kutsuti kokku initsiatiivgrupp. Kontroll pangaarve kasutamise kohta tehti 2015. aastal. Oli näha, et mõne ülekande kohta oli kinnitus ja mõne kohta mitte. Kontrolli käigus tuvastati, et renoveerimistööde eest esitas esimene firma ENKATEN arve 2746 eurot. S. Efremova tegi ettemaksu eurot ja võlg oli 31. detsembri 2014. a seisuga 1996 eurot. Seejärel sõlmis süüdistatav lepingu OÜ-ga H, kes esitas arve 1499 eurot

12 senti. S. Efremova tasus ettemaksu 700 eurot ja seisuga 31. detsember 2014 oli võlg 799 eurot

4(8)

12 senti. S. Efremova sai transpordikulude eest kokku 264 eurot, aga kulu kinnitavaid dokumente ei ole. 2014. aastal võttis S. Efremova kaardiga arvelt 2875 eurot, dokumendid selle kohta puudusid.

8. Eeltoodud tõenditega haakuvad X. i revisjoniaktid, millest nähtuvalt kontrolliti aiandusühistu majandustegevust ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 25. maini 2015 ja aastal 2014.

9. 7. mail 2014 toime pandud omastamist kinnitab Y. AS-i 7. mai 2014. a arve nr 13914 summas 246 eurot 24 senti ja kaardimakse kviitung. Arve kohaselt osteti väetist ja teisi aiandustarbeid. 4. oktoobril 2013 toime pandud omastamist tõendab samast kuupäevast pärineva kviitungi nr 5 koopia, millest nähtuvalt tasus T.R. sularahas X. ile liikmemaksu 90 eurot 36 senti. Ka kassa sissetuleku orderilt nähtub, et T.R. andis S. Efremovale liikmemaksude võla summas

90 eurot 36 senti. Raamatupidaja teatisest nähtub, et raha ja kviitung on S. Efremova käes. Nende tõenditega on kooskõlas tunnistaja T.R.

ütlused, millest nähtub, et

S. Efremova helistas talle ja ütles, et on vaja kustutada võlgnevus 97 eurot. Tunnistaja andis sularaha S. Efremovale, kes väljastas kviitungi. Tunnistaja J.V. kinnitas kohtuistungil, et S. Efremova võttis T.R. lt võla katteks 90 eurot 36 senti, kuid ei pannud seda raha X. i arvele. 4. aprillil 2014 toime pandud omastamine on tõendatud tunnistaja T.R. ütlustega, mille kohaselt X. i esimees helistas tunnistajale või käis tema töökohas ja ütles, et ta korjab 100 eurot elektritööde jaoks. Tunnistajal raha ei olnud ja ta vastas, et ta praegu ei saa maksta, et saab 5. kuupäeval pensioni ja siis saab maksta. Esimees tuli ja tunnistaja andis talle selle raha. J.V. ütluste kohaselt võttis S. Efremova T. R 110 eurot renoveerimistööde katteks, kuid seda raha S. Efremova ei toonud X. i kassasse ega pannud X. i arvele. 9. mail 2014 toime pandud omastamine on tõendatud kassa sissetuleku orderiga, millest nähtuvalt tasus A.P. X. ile renoveerimise eest 110 eurot sularahas. Selle tõendiga on kooskõlas tunnistaja A. P ütlused, mille kohaselt helistas talle 2014. aastal naisterahvas ja teatas, et ühistu kogub raha elektrisüsteemide renoveerimiseks ja on vaja anda raha. Ta läks kauplusesse aadressil XXX, Narva, kuna seal asus kas esimees või raamatupidaja, maksis sularahas 110 eurot ja sai kviitungi. J.V. ütluste kohaselt võttis S. Efremova A. P 110 eurot renoveerimise eest, kuid seda raha S. Efremova ei toonud X. i kassasse ega pannud X. i arvele. S. Efremova väitis, et tal on vaja arveid tasuda sularahas. 23. aprillil 2013 toime pandud omastamist tõendab SEB Panga 25. veebruari 2016 vastuse lisa X. i ja S. Efremova pangatehingute kohta. Sealt võib näha, et 23. aprillil 2013 on S. Efremova kandnud X. i kontolt oma kontole 50 eurot selgitusega „Transport usluga“.

7. mail 2013 kell 09.38 tagastas süüdistatav sularahaautomaadi kaudu X. i kontole 45 eurot. Tunnistaja J.V. ütlustega on leidnud kinnitust, et 23. aprillil 2013 võttis S. Efremova esimest korda X. i pangakontolt välja 50 eurot, selgituses kirjutas transporditeenused. Ehkki oli kokku lepitud, et juhatuse liikmetele hüvitatakse transpordikulu, tuleb hüvitise saamiseks teada anda transpordivahendi number, lisada bensiinitšekk ning anda aru, kuhu sõidetakse. 12. mail 2014 toime pandud omastamist tõendab järgnev. V. OÜ arvelt nähtub, et X. pidi maksma V OÜ-le 49 eurot 37 senti. V OÜ kviitungiga on tuvastatud, et 12. mail 2014 kell 09.52 tehti pangakaardiga X.

kontolt makse summas

49 eurot 37 senti. Kassa väljamineku orderist nähtuvalt andis X. i raamatupidaja 14. mail 2014 S. Efremovale sularahas 50 eurot elektrienergia eest tasumiseks.

5(8)

10. Kokkuvõttes luges maakohus tõendatuks, et S. Efremova X. i juhatuse liikmena võttis ajavahemikul 1. maist 2013 kuni 8. jaanuarini 2015 X. i pangakontolt raha ja pööras enda kasuks. Samuti tasus ta X. i pangakontolt isikliku ostu eest 222 eurot 24 senti. Samuti ei pannud ta X. i pangakontole liikmetelt vastu võetud sularaha summas 310 eurot 36 senti. Lisaks kandis ta X. i pangakontolt oma isiklikule kontole 50 eurot, millest tagastas vaid 45 eurot ja jättis tagastamata 5 eurot. Peale selle tasus S. Efremova X. i pangakaardiga aiandusühistu elektriarve, kuid teatas ühistu kassiirile, et ta maksis elektriarve isiklikest vahenditest sularahas ja sai sel ettekäändel ühistu kassast 50 eurot. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon

11. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Efremova, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist.

12. S. Efremova märgib, et ta oli süüdistuses märgitud ajal X. i juhatuse liige, kellel oli mittetulundusühingute seadusest (MTÜS) tulenev õigus käsutada ühingu raha ilma üldkoosoleku (liikmete) kooskõlastuseta. MTÜS § 27 ei piira juhatuse liikme õigusi majandustegevuse teostamisel. Seetõttu ei viita kohtu tuvastatud X. i pangakontol olnud raha kasutamine deebetkaardi abil kuriteo tunnustele. X. i üldkoosolek kinnitas kõik S. Efremova ametiaja jooksul koostatud majandusaasta aruanded ilma märkusteta. Mittetulundusühingu juhatuse liikme vastutust reguleerib MTÜS § 32. Maakohtu otsuses pole süüdistatavale süüks arvatud konkreetset ametikohustuste rikkumist, millega oleks X. ile kahju tekitatud. Selle asemel väidetakse, et

S. Efremova kasutas X. i sularaha, omamata selleks alust. S. Efremova X. i juhatuse liikmena kasutas ühingu raha ja tegi ühingu objektide renoveerimiseks tehinguid juhatuse liikme seaduslike õiguste raames. Süüdistusest ega maakohtu otsusest ei nähtu, milliste tehingutega süüdistatav raha omastas ja millisel seaduslikul alusel pidi süüdistatav ühingule tagastama ühingu objektide renoveerimise käigus kulunud raha.

13. Süüdistusest võib järeldada, et S. Efremovale heidetakse ette ühistule kahju tekitamist juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega. Selline käitumine võib vastata KarS §-s 2172 ette nähtud kuriteo tunnustele, kuid praegusel juhul pole tuvastatav suure varalise kahju olemasolu. Maakohus pole kuritegude konkurentsile tähelepanu pööranud.

14. Maakohus rikkus S. Efremovat süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust. S. Efremova pole end süüdi tunnistanud. Ta kasutas X. i deebetkaardiga välja võetud raha, et maksta ühingu elektriseadmeid renoveerinud töölistele. Kõik X. i objektide renoveerimistööd on kinni makstud ja pretensioone renoveerimise tulemuste osas pole keegi esitanud. Juhatuse uue liikme O. K arvamus S. Efremova töö tulemuste kohta on subjektiivne. Reaalset kahju X. ile pole tekkinud. Raha võidi kulutada renoveerimistöödele. Maakohus lükkas põhjendamatult tagasi süüdistatava esitatud kirjalikud tõendid. Kohus arvestas lubamatult revisjoniaktiga, mis on koostatud MTÜS §

6(8)

34 lg 11 nõudeid rikkudes, kuna need on allkirjastanud X. i juhatuse uus liige O. K ja raamatupidaja J. V. Kriminaalmenetluse alustamiseks puudus nõuetekohane ajend ja alus. Prokuratuuri apellatsioonivastus

15. Prokuratuur palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

16. Apellandi viide MTÜS §-le 27 pole asjakohane. Ei ole vaidlust selles, et mittetulundusühingu juhatuse liikmena omas S. Efremova ühingu huvides õigust käsutada ühingu raha ilma täiendavate kooskõlastusteta. Tegu, mida S. Efremovale ette heidetakse, seisnes aga selles, et süüdistatav ei käsutanud X. i raha mitte ühingu, vaid enda huvides, pannes seega toime omastamise. Juhatuse liikmel ei ole õigust käsutada mittetulundusühingu vara isiklikes huvides.

17. Ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet ei ole rikutud. Süüdistataval on olnud erinevates menetlusstaadiumites võimalus esitada tõendeid, sh kirjalikke dokumente, mis kinnitaksid seda, et ta kasutas X. i vara ühingu huvides. Selliseid tõendeid süüdistatav aga ei esitanud. Süüdistatav andis menetluse käigus vastuolulisi ütlusi ega ole suutnud neid vastuolusid mõistlikult põhjendada. Lisaks on vastuolud ilmnenud ka süüdistatava ütluste ja teiste tõendite vahel. Kaitsja arvamus

18. S. Efremova kaitsja Sergei Belov esitas prokuratuuri apellatsioonivastuse kohta kirjaliku arvamuse, milles ta palub prokuratuuri seisukohad tagasi lükata ja apellatsiooni rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Maakohus tegi talle esitatud tõendite alusel kindlaks, et S. Efremova võttis X. i pangakontolt, ühingu liikmetelt ja kassast sularaha, mis kuulus X. ile, kuid mille kohta pole usaldusväärseid andmeid, et S. Efremova kasutanuks seda raha X. i tegevuse tarbeks või siis tagastanuks selle raha

X. ile. Samuti tasus süüdistatav X. i pangakontolt ühingu tegevusega mitteseotud ostu (arve) eest ja tegi alusetu ülekande enda pangakontole.

20. S. Efremova väidab, et ta kasutas X. i raha selle juriidilise isiku huvides. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et süüdistatav, kes esitab versiooni, et juriidilise isiku pangakontolt võetud sularaha kasutati juriidilise isiku huvides (ehkki kuludokumendid selle kohta puuduvad), peab selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p 22; 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 16.7 ja 18. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-46-10, p 8.4).

21. S. Efremova ei ole tõendanud ega loonud menetlejale reaalset võimalust kontrollida versiooni, et ta kasutas süüdistuses omastamise objektina käsitatud raha X. i huvides. Kuludokumente, mis kinnitaksid süüdistuses märgitud raha kasutamist X. i tegevuseks, pole leitud. Samas ei ole süüdistatav esitanud või viidanud ka mingitele muudele tõenditele, mis kinnitaksid, et vaatamata

7(8) kuludokumentide puudumisele kasutati raha siiski X. i huvides. Seda asjaolu ei tõenda ka

S. Efremova poolt maakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, mille maakohus asjasse mittepuutuvatena tõendikogumist välja jättis. Süüdistataval olnuks võimalik selgitada, konkreetselt kellele ja milliste kaupade või teenuste eest tasumiseks ta süüdistuses omastamise objektina käsitatud summasid kasutas. Seda S. Efremova aga ei teinud. Seega polnud menetlejal ka võimalik kontrollida väidet, et raha kasutati X. i huvides. Maakohtu istungil prokuröri küsimustele vastates märkis S. Efremova, et ta ei mäleta, milleks tal oli vaja 2013. aastal X. i pangakontolt sularaha võtta. 2014. aastal välja võetud sularaha kohta selgitas süüdistatav, et oli vaja „midagi“ tasuda. Süüdistatav kinnitas küll, et isiklikul eesmärgil ei ole ta X. i raha võtnud ja viitas ka ühistu huvides tehtud tööde eest maksmisele, kuid jäi seejuures ebamääraseks ja üldsõnaliseks ega esitanud enda väiteid kinnitavaid tõendeid. (KoTo, kd 2, tl 80 pöördel–81)

22. S. Efremova kaitseversiooni usutavust murendab veelgi tõik, et süüdistatav andis maakohtus X. i raha kasutamise kohta ütlusi, mis olid mitmes olulises küsimuses vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Nii väitis süüdistatav maakohtus, et pärast X. i juhatusest lahkumist ei jäänud tema kätte mitte mingisugust ühistu vara. KrMS § lg ja § 289 alusel avaldatud S. Efremova kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt jäi tema kätte aga 800 eurot X. ile kuuluvat sularaha. (KoTo, kd 2, tl 81–82) Pärast kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, väitis süüdistatav, et ta maksis pärast X. i juhatusest lahkumist tema kätte jäänud ühingu raha eest ära ühingu võlgnevuse OÜ H ees (KoTo, kd 2, tl 85 pöördel). Usutavat seletust selliste vastuolude kohta oma ütlustes süüdistatav ei andnud. Samuti olid S. Efremova kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused omavahel vastuolus küsimuses, millised dokumendid ta uurijale üle andis (KoTo, kd 2, tl 88–89 pöördel).

S. Efremova ütluste vastuolulisuse tõttu jättis maakohus need tõendikogumist välja.

23. Sellises olukorras luges esimese astme kohus kolleegiumi hinnangul õigustatult tõendatuks, et

S. Efremova ei kasutanud süüdistuses märgitud raha mitte ühingu, vaid enda tarbeks. Mitte miski apellatsioonis märgitust ei anna mõistlikku alust maakohtu sellist järeldust kahtluse alla seada. Apellandi väide, et tema poolt X. i nimel tellitud renoveerimistööde kohta pole pretensioone esitanud, ei kinnita, et süüdistuses omastamise objektina käsitatud sularaha kulus renoveerimistöödele. Ühtlasi pole apellatsioonis vaidlustatud maakohtu järeldust, et X. i pangakontolt kaardiga tasutud Y. AS-i 7. mai 2014. a arve nr 13914 (KoTo, kd 1, tl 41) ei ole seotud X. i tegevusega. Kolleegium märgib, et selle arve alusetu tasumine X. i rahast täidaks isegi eraldivõetuna KarS § 201 lg-s 1 ette nähtud kuriteo koosseisu.

24. Apellant leiab, et X. i juhatuse liikmena oli tal seadusest tulenev õigus käsutada ühingu raha ilma üldkoosoleku (liikmete) kooskõlastuseta. Kolleegium märgib, et see, et juriidilise isiku juhatusel on seadusest ja ametilepingust tulenev õigus ning kohustus juriidilist isikut juhtida ja esindada, sh juriidilise isiku nimel tema vara käsutada ja kohustusi võtta, ei anna juhatuse liikmele õigust juriidilise isiku vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

10. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-43-13, p 24). Juhatuse liikme poolt juriidilise isiku vara kasutamine enda või kolmanda isiku tarbeks on üldjuhul KarS § 201 mõttes ebaseaduslik, kuna see rikub juriidilise isiku ja juhatuse liikme vahelisest sisesuhtest tulenevaid kohustusi, eeskätt

8(8) tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 35 ja ka MTÜS § 32 lg-s 1 ette nähtud juhatuse liikme üldist hoolsusja lojaalsuskohustust.

25. Põhjendamatu on ka apellandi viide KarS §-le 2172. KarS § 2172 lg 1 sätestab otsesõnu, et usalduse kuritarvitamise koosseis on kohaldatav üksnes juhul, kui puudub KarS §-s 201 sätestatud süüteokoosseis. See, kui mittetulundusühingu juhatuse liige kasutab talle usaldatud ühingu raha pädeva organi (üldkoosoleku) nõusolekuta enda või kolmanda isiku tarbeks, on käsitatav juhatuse liikme MTÜS § 32 lg-st 1 tulenevate kohustuste rikkumisena ja ühtlasi ka teise isiku vara käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamisena KarS § 2172 lg 1 mõttes. Samas välistab KarS § 201 kui erinormi kohaldumine sellises olukorras KarS § 2172 lg 1 kohaldamise (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-84-10, p-d 26–27 ja 2. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-23-14, p 19).

26. MTÜS § 34 lg 11 väidetav rikkumine X. i revisjoniaktide koostamisel ei muuda neid kriminaalmenetluses lubamatuks tõendiks. Esmalt tuleb silmas pidada, et osutatud sätte mõtte kohaselt on keelatud see, kui revidendiks või audiitoriks on isik, kes on või oli mittetulundusühingu juhatuse liige või raamatupidaja revideeritaval või auditeeritaval perioodil. Normi eesmärk on vältida olukorda, kus isik kontrolliks iseenda tegevust. MTÜS § 34 lg 11 rikkumisega ei ole aga tegemist siis, kui mittetulundusühingu juhatuse liige või raamatupidaja revideerib või auditeerib perioodi, mil ta ise veel ei olnud juhatuse liige või raamatupidaja.

O. L. revideeritud perioodil X. i juhatusse ei kuulunud, järelikult ei saa rääkida ka huvide konfliktist, mille vältimisele MTÜS § 34 lg 11 on suunatud. Sõltumata eeltoodust leiab kolleegium, et isegi MTÜS § 34 lg 11 nõuete rikkumine ei too automaatselt kaasa revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kriminaalmenetluses tõendina kasutamise lubamatust. Käesolevas kriminaalasjas ei moodusta vaidlusalused revisjoniaktid S. Efremova süüditunnistamise aluseks olevast tõendikogumist ka kuigivõrd kaalukat osa.

27. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et ükski apellandi väidetest ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

4. septembri 2017. a otsuse muutmata ja S. Efremova apellatsiooni rahuldamata. Andmeid apellatsioonimenetluse kulude kohta pole ringkonnakohtule esitatud.

Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt)