1-17-11449/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-11449

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11449 (kohtueelses menetluses 15230106361) Kohtukoosseis Anne Rebane Kriminaalasi S.B ja D.S KarS süüdistus § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 1333 lg 1

järgi ning D.P OÜ süüdistus KarS § 209 lg 3 järgi üldmenetluses Süüdistatav D.S, ik xxxxxxxxxxx, aadress xxxx xxxx , töökoht Kaitsja Küllike Namm Süüdistatav D.P OÜ, registrikood xxxxxxxx, aadress xxxx, juhatuse liikmed D.S ja S.B Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine

Juhindudes KrMS lg 2 p 2 : § 202 lg 1, ja § 274 lg 5 kohus määras

RESOLUTSIOON

1.1 D.S suhtes lõpetada kriminaalasjas nr 1-17-11449 (kohtueelses menetluses 15230106361) menetlus süüdistuses § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 133 KarS

3 lg 1

järgi.

1.2 D.Sle panna kohustus maksta 18 000 (kaheksateist tuhat) eurot riigituludesse 5 (viie) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest arvates.

1.3 Punktis 1.2 nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE571010220229377229 SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank, EE221700017003510302 Luminor Bank ning või EE513300333522160001 Danske Pank

makse tegemisel märkida viitenumber ja selgitus „ 99918900000106 Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas nr 1-17-11449 “.

1.4 D.S suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1.5 Vabastada aresti alt kuuluva (registrikood xxxxxxxx D.Sle D.P OÜ ) osa nimiväärtusega 1250 eurot.

2.1 D.P OÜ suhtes lõpetada kriminaalasjas nr 1-17-11449 (kohtueelses menetluses 15230106361)

menetlus süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi.

2.2 D.P OÜ-le panna kohustus maksta 12 000 (kaksteist tuhat) eurot riigituludesse 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest arvates.

2.3 Punktis 2.3 nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE571010220229377229 SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank,

EE221700017003510302 Luminor Bank ning või EE513300333522160001 Danske Pank

makse tegemisel märkida viitenumber ja selgitus „ 99918900000096 Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas nr 1-17-11449 “.

2.4 Kustutada konfiskeerimise tagamiseks kinnistusraamatu kolmandasse jakku seatud keelumärked Eesti Vabariigi kasuks, millega keelati:

2.4.1 D.P OÜ-le kuuluva korteriomandi aadressil xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxx (korter nr 34, üldpindalaga 32,80 m2, turuväärtusega ca 25 000 eurot) käsutamine;

2.4.2 D.P OÜ le kuuluva ¾ kaasomandi korteriomandist aadressil - xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxx (korter nr 9, üldpindalaga 64,9 m2, ¾ kaasomandi turuväärtus ca 56 250 eurot) käsutamine;

2.4.3 D.P OÜ-le kuuluva korteriomandi aadressil xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxx (korter nr 2, üldpindalaga 14,6 m2, turuväärtusega ca 17000 eurot) käsutamine.

3. Käesolev kohtumäärus edastada prokuratuurile, D.Sle ja tema kaitsjale Küllike Namm ning - ile D.P OÜ le.

4. Määruse avalikustamisel juhinduda KrMS §§ tuleb -st 206 lg 5 ja 4081. Määrus ei ole KrMS § 385 p 10 kohaselt edasikaevatav.

1. Asjaolud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja menetluses on kriminaalasi, kus on esitatud süüdistus S.Bile, D.Sle ja

- . Harju Maakohtu 18.12.2017 D.P OÜ le määrusega anti süüdistatavad kohtu alla. Kohus tegi S.Bi suhtes otsuse 30.01.2018. Prokurör esitas 26.01.2018 kohtule taotlused D.S ja

D.P OÜ suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel.

2.1 D.St

S.Biga, süüdistatakse selles, et tema 05.10.2015, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ostis OÜ ) nimele enampakkumisel 27 422 euro eest võlgnikule D.P (registrikood xxxxxxxx X2 X1 ile kuulunud ¾ korteriomandi aadressil . Enampakkumine toimus KÜ xxxx 11.02.2014 täitmisavalduse (nõutav summa 1849,76 eurot) ja Pärnu Maakohtu 25.09.2013 määruse alusel. 07.10.2015 kandis kohtutäitur X2i SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx üle enampakkumise tulemi jäägi summas 24 182,91 eurot. 08.10.2015, Tallinnas, AS Swedbank

Pae kontoris S.Bi korraldusel ja kontrollimisel, kanti i SEB Panga arvelduskontolt nr X2 EExxxxxxxxxxxxxxxxxx üle OÜ D.P SEB Panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx 20000 eurot, selgitusega „X2 üürileping 08.10.2015“. Nimetatud näiline üürileping on sõlmitud

08.10.2015 eeluurimisega tuvastamata asjaoludel (04.11.2015 avastati korteris xxxx vägivallatunnustega kannatanu i laip) OÜ i vahel ¾ korteri kohta, tähtajaga X2 D.P ja X2 xxxx kuni 08.10.2023, renditasuga 200 eurot ning selles sisaldub punkt 4.1 selle kohta, et üürilepingu sõlmimisel kohustatakse üürnikut i maksma üürileandjale D.P OÜ X2 -le O.S-i isikus 20

000 eurot. on tekitatud kahju summas 20 000 eurot. X2ile

Samuti tema, 11.01.2016, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastat iga, ostis OÜ ult S.B D.P

(registrikood xxxxxxxx le kuulunud ) nimele enampakkumisel 8100 euro eest võlgnikule X3 korteriomandi aadressil xxxx xxxx . Enampakkumine toimus KÜ täitmisavalduse (nõutav summa 1147,51 eurot) alusel. 13.01.2016, ühiselt ja kooskõlastatult D.Sga, sõlmis D.P OÜ S.Bi isikus näilise üürilepingu ga, kes ei olnud võimeline reaalselt hindama asjaolusid ja on X3

sotsiaalselt vähekindlustatud isik, tähtajaga kuni 13.01.2018 korteri kohta, üürimaksega xxxx

170 eurot. 26.01.2016 ühiselt ja kooskõ lt notariaalse üldvolituse, lastatult D.Sga sai S.B X3 mille alusel sai S.B õiguse esindada d kõikide isikute ja asutuste ees, sealhulgas kohtuäituri, X3

munitsipaalasutuste, ja krediidiasutuste ees. Samuti õiguse allkirjastada lepinguid, teha maksekorraldusi, avada pangaarveid, võtta vastu rahasummasid ja esemeid kõikidelt isikutelt.

27.01.2016, omades nimetatud volitust ning esindades S.B X3d, pöördus Põhja Tallinna

Linnavalitsuse sotsiaalteenuste talituse poole taotlusega toimetulekutoetuse saamise kohta. 05.02.2016 kandis kohtutäitur üle X3 SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx enampakkumise tulemi jäägi summas 6 025,68 eurot. 05.02.2016, X3le teadmata, kandis S.B, ühiselt ja kooskõlastatult D.Sga, SEB panga arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxx X3 ,

millele ta omas juurdepääsu vastavalt eelpoolnimetatud volitusele, OÜ D.P SEB Panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx eurot. Olles saanud pettuse teel le üle 5883

X3 kuuluva enampakkumise tulemi raha summas 5 883 eurot, alates 09.02.2016 kuni 18.05.2016, vastavalt nimetatud üürilepingule, said lt üüritasuna ja kommunaalmaksena S.B ja D.S X3 kokku 1047,14 eurot, mis kanti üle X3 arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxx D.P SEB OÜ panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx ning alates 22.07.2016 kuni käesoleva ajani sai otsekorraldusega laekunud raha Tallinna Linnakantselei kontolt summas 2380 eurot, mis tuleneb Tallinna Linnavalitusest saadud toimetulekutoetusest X3 kohta. X3le on tekitatud kahju summas 6025,68 eurot.

Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos iga, edasimüügi eesmärgiga, ostis S.B 17.06.2016 OÜ nimele enampakkumisel 8200 euro eest võlgnikule D.P X4ile kuulunud 1/5 korteriomandi aadressil xxxx. Enampakkumine toimus Harju Maakohtu 30.10.2013 otsuse nr

1-13-8989 ja sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskuse avalduse alusel, nõude suurus 624,5 eurot. 01.07.2016 kandis kohtutäitur üle X4i Swedbank arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx enampakkumise tulemi jäägi summas 7116,47 eurot. 04.07.2016 D.S ja S.Bi korraldusel ja kontrollimisel kanti nimetatud summast i kontolt nr X4

EExxxxxxxxxxxxxxxx D.P SEB panga arvelduskontole nr üle 6000 eurot OÜ

EExxxxxxxxxxxxx. Olles saanud pettuse teel ile kuuluva enampakkumise tulemi raha X4

summas 6000 eurot, 01.09.2016 sõlmis iga, kes ei olnud võimeline OÜ D.P S.Bi isikus , X4 reaalselt hindama asjaolusid ja on sotsiaalselt vähekindlustatud isik, üürilepingu tähtajaga kuni 01.09.2017 korteri xxxx kohta, üürimaksega 190 eurot. Samal päeval, s.o. 01.09.2016 sõlmis OÜ D.P, S.Bi isikus, X4i elukaaslase X5ga, kes ei olnud võimeline reaalselt hindama asjaolusid ja on sotsiaalselt vähekindlustatud isik, üürilepingu tähtajaga kuni 01.09.2017 korteri xxxx kohta, üürimaksega 190 eurot. Alates 27.10.2016 vastavalt nimetatud üürilepingutele X4 X5 ja

maksavad igakuiselt OÜ üüritasu 190 eurot ning kommunaalmakseid Tallinna -le D.P Linnavalitusest saadud toimetulekutoetusest. Nimetatud toimetulekutoetuse saamise taotles

X4 Põhja Tallinna Linnavalitsuse sotsiaalteenuste talituselt 20.10.2016 üksi ning X5 20.10.2016 üksi, alates 13.12.2016 koos S.Bi korraldusel ja juhendamisel. X4ile on tekitatud kahju summas 6000 eurot.

Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos S.Biga, 21.02.2017 ostis OÜ D.P nimele enampakkumisel 23 ile kuulunud korteri aadressil xxxx. Peale

000 euro eest võlgnikule X6

enampakkumist laekus kohtutäiturilt X6i arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxx enampakkumisest jäänud raha summas 19440 eurot. Samal ajal tuli S.B X6i juurde ning teatas, et tema on nimetatud korteri uus omanik ja pakkus X6ile sõlmida üürileping nimetatud korteri suhtes.

X6 vastas, et temal ei ole kehtivaid dokumente ja lahkus korterist, jättes oma asjad (sh passi) kaasa võtmata. Peale seda juhtumit tahtsid S.B ja D.S X6i üles leida põhjusel, et soovisid saada i arvelduskontol olevat raha summas 19440 eurot endale tagasi. Hiljem D.S X6 , ühiselt

ja kooskõlastatult S.Biga, koostas 01.02.2017 laenulepingu summas 5500 eurot. Nimetatud laenulepingu punktist 1.2 nähtub, et laen väljastatakse S.Bilt (Laenuandja) ile (Laenusaaja) X6 sihtotstarbeliselt, eesmärgiga tasuda Laenusaaja võlgnevus, milline on seotud täitemenetlusega nr 025/2015/3480. Laenusaaja kohustub kasutama nimetatud vahendeid täitemenetluse lõpetamiseks, eesmärgiga vältida kinnisvara müüki enampakkumisel. 09.04.2017, kasutades nimetatud võltsitud laenulepingut, esitas ühiselt ja kooskõlas ärnu S.B tatult D.S avalduse P ga

Maakohtu Maksekäsuosakonnale Pärnu Maakohus X6i vastu. 12.05.2017 tegi X6i vastu

maksekäsu summas 6 283,43 eurot. Nimetatud otsuse alusel ning täitemene tluse raames oli arestitud X6i arvelduskonto nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx ning 11.07.2017 kandis üle kohtutäitur S.Bi kontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx X6´ilt välja mõistetud raha summas 6 283,43 eurot. Samal päeval kandis S.B oma kontolt D.S kontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx raha summas

3140 eurot selgitusega D.S ja S.B “Wedding gift”. Seega ülalmärgitud summat jagasid omavahel võrdselt. X6ile on tekitatud kahju summas 6 283,43 eurot. Seega D.S, isikuna, kes on varem kelmuse toime pannud, tekitades teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, tegutsedes grupis, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Samuti süüdistatakse t selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ´iga D.S S.B , alates november 2016 kuni novembrini 2017 teadvalt aitas kaasa aadressil xxxx ruumis prostituudina tegutsenud X7 prostitutsioonile, andes nimetatud ruumi X7ile üürile, ette teades, et X7 kavatseb kasutada antud ruumi seksuaalse iseloomusega teenuste osutamiseks (st. prostitutsooniks) ning sai oma tegevuse eest tulu prostituudi poolt seksuaalse iseloomuga teenuste osutamisega teenitud rahast 600 eurot kuus. Seega D.S, aidates teadvalt kaasa prostitutsioonile, pani toime KarS § 1333 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Taotluse sisu D.S poolt p 1, 4 toimepandud kuriteod on teise astme kuriteod ning KarS § 209 lg 2 järgi näeb seadus karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse, KarS § 133 - seadus lg 1 järgi näeb karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse. rahalise karistuse või Menetluse käigus esitas kannatanu X8 tsiviilhagi summas 21671,95 eurot, kannatanu X4 esitas tsiviilhagi summas 6000 eurot. Mõlemad tsiviilhagid on tänaseks päevaks hüvitatud Kahjude vabatahtlikku hüvitamist .

saab lugeda kergendavaks asjaoluks, raskendavad asjaolud D.S tegevuses käesoleval juhul puuduvad. Uurimisversiooni kohaselt piirdus D.S roll grupis kuritegude toimepanemisel juriidilise nõu andmisega. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. Avalik menetlushuvi puudub, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. D.S ei ole kantud karistusregistrisse, st teda ei ole varem karistatud t ühegi süüteo toimepanemise eest. Nimetatud asjaolu viitab üldiselt seaduskuuleka elu elamisele D.S poolt ja ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida tema poolt kuritegude toimepanemise jätkamise. süü Seega, kuna D.S ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi, leiab prokurör, et edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest. Lisaks on kindla summa tasumine riigituludesse karistusseadustiku kommentaari kohaselt lisakohustus, mis kannab eelkõige tähendust avaliku menetlushuvi seisukohalt.

D.S on KrMS § 202 sätete alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ja võttis endale kohu

stuse KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksta riigituludesse 18 000 eurot, tähtajaga 5 kuud. Ülaltoodust lähtuvalt leian, et suhtes on võimalik kohaldada KrMS § s 202 lg 1 sätestatut D.S -

ning taotlen Harju Maakohtult D.S

suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, ringkonnaprokurör taotleb:

1) l 15230106361 menetlus D.S õpetada kriminaalasjas nr süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja § 1333

lg 1 järgi. 2) kohustada D.S t: - tasuma riigituludesse 18 000 eurot. - k

ohustuse täitmise tähtajaks määrata 5 (viis kuud). 3) t D.Sle

- elukohast lahkumise keeld. ühistada 31.10.2017 kohaldatud tõkend 4) vabastada aresti alt D.Sle kuuluva (registrikood xxxxxxxx D.P OÜ ) osa nimiväärtusega 1250 eurot. 2.2 D.P

OÜ (registrikood xxxxxxxx; juhatuse liikmed alates 29.04.2014 D.S ja S.B) juriidilise isikuna süüdistatakse selles, et oma juhatuse liikmete tegevuse läbi pani OÜ D.P toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil ja nimelt:

05.10.2015 OÜ , tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult iga ostis OÜ D.P juhatuse liige D.S S.B

D.P nimele enampakkumiselt 27422 euro eest võlgnikule X2ile kuulunud ¾ korteriomandi aadressil xxxx. Enampakkum

ine toimus KÜ X1 11.02.2014 täitmisavalduse (nõutav summa 1849, 76 eurot) ja Pärnu Maakohtu 25.09.2013 määruse alusel. 07.10.2015 kandis kohtutäitur X2i SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx üle enampakkumise tulemi jäägi summas 24 182,91 eurot. 08.10.2015, Tallinnas, AS Swedbank Pae kontoris, S.Bi korraldusel ja kontrollimisel, kanti X2i SEB Panga arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx üle OÜ D.P SEB Panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxx 20000 eurot, selgitusega „ üürileping X2 08.10.2015“. Nimetatud näiline üürileping on sõlmitud 08.10.2015 eeluurimisega tuvastamata asjaoludel (04.11.2015 avastati korteris xxxx vägivallatunnustega kannatanu i laip) OÜ X2 D.P ja X2i vahel ¾ korteri xxxx kohta, tähtajaga kuni 08.10.2023, renditasuga 200 eurot ning selles sisaldub punkt 4.1 selle kohta, et üürilepingu sõlmimisel kohustatakse üürnikut X2i maksma üürileandjale D.P OÜ-le O.S-i isikus 20 000 eurot.

Seega tekitas OÜ D.P oma juhatuse liik ile varalise kahju summas 20000 mete tegevuse läbi X2 eurot, saades varalist kasu samas ulatuses.

Samuti OÜ D.P (juhatuse liikmed D.S,S.B) 11.01.2016, ostis OÜ D.P nimele enampakkumisel

8100 euro eest võlgnikule X3le kuulunud korteriomandi aadressil xxxx2. Enampakkumine toimus KÜ täitmisavalduse (nõutav summa 1147,51 eurot) alusel. 13.01.2016, ühiselt ja xxxx

kooskõlastatult ga, sõlmis D.P OÜ i isikus näilise üürilepingu D.S S.B X3ga, kes ei olnud võimeline reaalselt hindama asjaolusid ja on sotsiaalselt vähekindlustatud isik, tähtajaga kuni 13.01.2018 korteri xxxx kohta, üürimaksega 170 eurot. 26.01.2016 ühiselt ja kooskõlastatult D.Sga sai S.B S.B X3lt notariaalse üldvolituse, mille alusel sai õiguse esindada X3d kõikide

isikute ja asutuste ees, sealhulgas kohtuäituri, munitsipaalasutuste ja krediidiasutuste ees. Samuti õiguse allkirjastada lepinguid, teha maksekorraldusi, avada pangaarveid, võtta vastu rahasummasid ja esemeid kõigilt isikutelt. 27.01.2016, omades nimetatud volitust ning esindades dus S.B X3d, pöör Põhja Tallinna Linnavalitsuse sotsiaalteenuste talituse poole taotlusega toimetulekutoetuse saamise kohta. 05.02.2016 kandis kohtutäitur X3 SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx üle enampakkumise tulemi jäägi summas 6 025,68 eurot. 05.02.2016, le teadmata, kandis S.B D.Sga, SEB panga X3 , ühiselt ja kooskõlastatult X3

arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, millele omas juurdepääsu vastavalt eelpoolnimetatud volitusele, OÜ D.P arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB pangas 5883 eurot. Olles saanud pettuse teel le kuuluva enampakkumise tulemi raha summas 5883

X3 eurot, alates 09.02.2016 kuni 18.05.2016, vastavalt nimetatud üürilepingule, said S.B ja D.S

X3lt üüritasuna ja kommunaalmaksena kokku 1047,14 eurot, mis kanti üle X3 arvelduskontolt nr EExxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ D.P SEB panga arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxx ning alates 22.07.2016 kuni käesoleva ajani sai otsekorraldusega laekunud raha Tallinna

Linnakantselei kontolt summas 2380 eurot, mis tuleneb Tallinna Linnavalitusest saadud toimetulekutoetusest X3 kohta. Seega tekitas OÜ D.P oma juhatuse liikmete tegevuse läbi X3le varalise kahju summas 6025,68 eurot, saades varalist kasu samas ulatuses.

Samuti OÜ 17.06.2016 ostis enampakkumisel 8 200 euro eest võlgnikule D.P X4ile kuulunud 1/5 korteriomandi aadressil xxxx. Enampakkumine toimus Harju Maakohtu 30.10.2013 otsuse nr 1-13-8989 ja sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskuse avalduse, nõude suurus 624,5 eurot, alusel. 01.07.2016 kandis kohtutäitur üle X4i Swedbank arvelduskontole nr EE EExxxxxxxxxxxxxxxxx D.S enampakkumise tulemi jäägi summas 7 116,47 eurot. 04.07.2016 ja S.Bi korraldusel ja kontrollimisel kanti nimetatud summast i arvelduskontolt nr X4

EExxxxxxxxxxxxxxxxx D.P SEB panga arvelduskontole nr üle 6000 eurot OÜ

EExxxxxxxxxxxxxxxx xxxx . Olles saanud pettuse teel ile selgitusega “ üüri ettemaks” X4 kuuluva enampakkumise tulemi raha summas 6000 eurot ning lubades, et

X4 jääb edasi elama xxxx, kolis S.B X4i ümber aadressile ning 01.09.2016 sõlmis OÜ xxxx D.P S.Bi isikus iga, X4

kes ei olnud võimeline reaalselt hindama asjaolusid ja on sotsiaalselt vähekindlustatud isik, üürilepingu tähtajaga kuni 01.09.2017 korteri kohta, üürimaksega 190 eurot. Samal xxxx

päeval, s.o. 01.09.2016 sõlmis OÜ D.P S.Bi isikus i elukaaslasega ga, kes ei olnud X4 X5

võimeline reaalselt hindama asjaolusid ja on sotsiaalselt vähekindlustatud isik, üürilepingu tähtajaga kuni 01.09.2017 korteri kohta, üürimaksega 190 eurot. Alates 27.10.2016 xxxx

vastavalt nimetatud üürilepingutele uiselt OÜ üüritasu 190 X4 X5 ja maksavad igak -le D.P

eurot ning kommunaalmakseid Tallinna Linnavalitusest saadud toimetulekutoetusest.

Nimetatud toimetulekutoetuse saamise taotles

X4 Põhja Tallinna Linnavalitsuse sotsiaalteenuste talituselt 20.10.2016 üksi ning 20.10.2016 üks X5 i ja alates 13.12.2016 koos S.B D.P i korraldusel ja juhendamisel. Seega tekitas OÜ oma juhatuse liikmete tegevuse läbi X4ile varalise kahju summas 6000 eurot, saades varalist kasu samas ulatuses.

Seega juriidiline isik OÜ D.P, tekitades teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime KarS §

209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Taotluse sisu D.P OÜ le on esitatud süüdistus KarS § 209 lg 3 järgi, mis on teise astme kuritegu ning mille -

eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse. Menetluse käigus esitatud kannatanu X8 tsiviilhagi summas 21671,95 eurot ja kannatanu i poolt esitatud tsiviilhagi summas 6000 X4

eurot on tänaseks päevaks hüvitatud. Kahju vabatahtlikku hüvitamist saab lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud andmed viitavad sellele, et D.P OÜ nimele osteti võlgnikele kuulunud korteriomandeid. Seega ei olnud juriidilise isiku roll kuritegude toimepanemisel väga suur ning kriminaalasja materjalide pinnalt saab asuda seisukohale, et puudub kõnealuse juriidilise isiku kriminaalkorras karistamise vajadus. Prokuröri seisukohal piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate rahaliste kohustuste määramisest. Karistust raskendavaid asjaolu D.P tegevuses ei tuvastatud. sid OÜ

Karistusregistri andmetel on juhatuse liikmed D.S ja S.B varem kriminaalkorras D.P OÜ karistamata, samuti ei ole karistusregistrisse kantud OÜd D.P. Avalik menetlushuvi puudub, kuna juriidilisele isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine võimalik saavutada ka muude vahenditega kui on

avaliku karistamisega. Tuvastatud on, et süüdistatava süü ei olnud suur ja puudub avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks D.P OÜ suhtes. Samuti ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida D.P OÜ poolt kuritegude toimepanemise jätkamise.

OÜ D.P seaduslik esindaja, juhatuse liige D.S on KrMS § 202 sätete alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ja võttis endale KrMS § 202 lg 2 p määratud tähtajaks.

2 alusel kohustuse

Nimelt võttis D.P OÜ endale kohustuse tasuda riigituludesse kindel summa, s.o 12 000 eurot, tähtajaga kaks kuud. Lisaks eelnevale, pannes isikule kohustuse tasuda kindel summa riigituludesse, on saavutatud õigusrahu süüdistatava D.P OÜ toimepandud tegudele hukkamõistva hinnangu andmisega ja sellele reageerides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, ringkonnaprokurör taotleb:

1) Lõpetada kriminaalasjas nr D.P OÜ 15230106361 menetlus (registrikood xxxxxxxx) süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi. 2) Kohustada -d: D.P OÜ - Tasuma riigituludesse 12 000 eurot eurot. - (kaks kuud). Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 2

3) Kustutada konfiskeerimise tagamiseks kinnistusraamatu kolmandasse jakku seatud keelumärked Eesti Vabariigi kasuks, millega keelati:

- -le kuuluva korteriomandi aadressil xxxxx, kinnistusregistriosa nr xxxxxxx D.P OÜ , katastritunnusega xxxx (korter nr 34, üldpindalaga 32,80 m2, turuväärtusega ca 25 000 eurot) käsutamine. - - xxxx, kinnistusregistriosa nr D.P OÜ le kuuluva ¾ kaasomandi korteriomandist aadressil xxxxxxx, katastritunnusega xxxx (korter nr 9, üldpindalaga 64,9 m2, ¾ kaasomandi turuväärtus ca 56 250 eurot) käsutamine.

- -le kuuluva korteriomandi aadressil xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxxxxx D.P OÜ , katastritunnusega xxxx (korter nr 2, üldpindalaga 14,6 m2, turuväärtusega ca 17000 eurot) käsutamine. 3.

Kohtumääruse põhjendused

3.1 D.S osas K ja ohus, tutvunud prokuröri taotluse, kuulanud ära süüdistatava ja kaitsja, leiab, et prokuröri

D.S taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 alusel.

KrMS § 274 lg 5 kohaselt prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku § – -des 202 2031

sätestatud alustel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides.

Antud juhul on D.S eo toimepanemisel ei olnud suur näol tegemist isikuga, kelle süü kurit lähtuvalt tema teopanusest kannatanutele hüvitanud vabatahtli . Samuti on ta kult kahju. Kohus nõustub prokuröriga selles, et taolise sisuga kriminaalasja menetlemiseks puudub avalik huvi.

Süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning kinnitanud, et mõistab, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. Arvestades, et D.S on le esitatud süüdistus II astme kuriteos, isiku süü nende toimepanemises polnud suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel.

Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb D.S riigituludesse l maksta 18 000 eurot. Lähtuvalt KrMS § 202 lg 3 tulenevalt ei või kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. Kohus määrab kohustuste täitmise tähtajaks viis kuud.

3.2 osas D.P OÜ

Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, kuulanud ära süüdistatava ja tema seadusliku esindaja, leiab, et prokuröri D.P OÜ ja taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 alusel.

KrMS § 274 lg 5 kohaselt prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku § – -des 202 2031

sätestatud alustel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokurör i

taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides.

Antud juhul on

eo toimepanemisel ei olnud suur D.P OÜ näol tegemist isikuga, kelle süü kurit lähtuvalt tema teopanusest Kannatanutele on hüvitatud süüdistatava poolt tekitatud kahju . . Kohus nõustub prokuröriga selles, et taolise sisuga kriminaalasja menetlemiseks puudub avalik huvi. Samuti puudub alus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida süüdistatava poolt kuritegude toimepanemise jätkamise. Süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning kinnitanud, et mõistab, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. Arvestades, et -le D.P OÜ on esitatud süüdistus II astme kuriteos, isiku süü nende toimepanemises polnud suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel.

Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tule D.P OÜ b -l

riigituludesse maksta 12

000 eurot. Lähtuvalt KrMS § 202 lg 3 tulenevalt ei või kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. Kohus määrab kohustuste täitmise tähtajaks kaks kuud.

4.Vastavalt KrMS § 206 lg 5 avalikustatakse KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS § 4081

sätestatud korras, asendades kahtlustatava nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.

( )

Anne Rebane kohtunik