3-18-264/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2018, Tartu Haldusasja number 3-18-264 Haldusasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3315,50 eurot seoses kartseri tüüpi kambris hoidmisega perioodil 05.12.2013-01.08.2014 Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine Menetluse alus ringkonnakohtus Madis Pretke riigi õigusabi taotlus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/taotluse esitaja Madis Pretke RESOLUTSIOON Jätta Madis Pretke riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohus tagastas 02.03.2018. a määrusega M. Pretke kaebuse.

2. 06.03.2018 saabus Tartu Ringkonnakohtusse M. Pretke taotlus riigi õigusabi saamiseks.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 07.03.2018. a määrusega M. Pretke riigi õigusabi taotluse käiguta ja andis taotlejale puuduste kõrvaldamiseks 5 päeva.

4. 09.03.2018 saabus ringkonnakohtusse M. Pretke puuduste kõrvaldamise avaldus, millele oli lisatud uus taotlus riigi õigusabi saamiseks.

5. M. Pretke märgib uues taotluses riigi õigusabi liigina isiku esindamise halduskohtumenetluses ja isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise. Kaebaja viitab taotluses haldusasjale nr 3-18-264. Eelnevat arvestades ja ka 06.03.2018 saabunud taotluses märgitule tuginedes tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 02.03.2018. a määruse vaidlustamiseks esitatava määruskaebuse koostamiseks.

6. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtute infosüsteemi andmetel on M. Pretke esitanud halduskohtule mitmeid kaebuseid, ka määruskaebuseid ja kasutanud korduvalt edasikaebeõigust. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus ka selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus ka selgitab, et haldusasjas puudub nõue vandeadvokaadi abil määruskaebuse esitamiseks, nagu kaebaja 06.03.2018 saabunud taotluses ekslikult märgib. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus arvata, et kaebaja ei suuda käesolevas asjas ise määruskaebust koostada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna M. Pretke poolt käesolevas asjas halduskohtule esitatud dokumendid olid kohtule arusaadavad, ka olid haldusmenetluse raames kaebaja esitatud dokumendid haldusorganile arusaadavad ja menetletavad, siis on kaebaja võimeline oma õigusi ise kaitsma, mistõttu puudub alus M. Pretke riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.

7. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus M. Pretke riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/