2-16-6146/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-6146

Tsiviilasi

Rita Grigoryani ja Azat Grigorjani hagi kohtutäitur

Kristel Maalmani, Wiru Maja OÜ ja VKG Soojus AS-i

vastu

enampakkumise

kehtetuks

tunnistamiseks,

kinnistusraamatu kande parandamiseks, puudutatud isiku

nõusoleku

asendamiseks

kohtuotsusega

ja

asja

väljanõudmiseks ostja valdusest

Tsiviilasja hind

14 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. oktoobri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rita Grigoryani ja Azat Grigorjani apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad): Rita Grigoryan (isikukood XXX) ja

Azat Grigorjan (isikukood XXX), esindaja Jaanek Pahka

Vastustajad (kostjad):

1. Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman, esindaja Marko Tiirik

2. Wiru Maja OÜ (registrikood 11166525), esindajad

vandeadvokaat Tarmo Friedenthal ja advokaat Anneliis

Räpo

3. VKG Soojus AS (registrikood 10160791)

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 20. oktoobri 2017 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus võrdselt Rita Grigoryani ja Azat Grigorjani kanda.

3. Välja mõista Rita Grigoryanilt menetluskulud 75 eurot kohtutäitur Kristel Maalmani

kasuks ja 165 eurot Wiru Maja OÜ kasuks.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Välja mõista Azat Grigorjanilt menetluskulud 75 eurot kohtutäitur Kristel Maalmani

kasuks ja 165 eurot Wiru Maja OÜ kasuks.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Jätta VKG Soojus AS menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Rita Grigoryan (hageja I) ja Azat Grigorjan (hageja II, võlgnik) esitasid 19.04.2016 Viru

Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur Kristel Maalmani (kostja I, kohtutäitur), Wiru Maja OÜ

(kostja II, ostja) ja VKG Soojus AS-i (kostja III, sissenõudja) vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks.

Hagiavalduse

kohaselt

viib

Jõhvi

kohtutäitur

Kristel

Maalman

läbi

täitemenetlust

nr 095/2008/4437 hageja II suhtes sissenõudja VKG Soojus AS-i avalduse ja Viru Maakohtu

08.09.2006 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-06-6751 alusel. 18.03.2016 sai hageja II kohtutäituri käest

kinnisasja arestimise akti ja teate selle kohta, et kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel

enampakkumisel kinnistu asukohaga XXX Jõhvi linn (registriosa nr XX). Samal päeval sai hageja

22.02.2016 kinnisvara ümberhindamise akti. Hageja II kinnistu arestimisel ja ümberhindamisel ei

osalenud ning tal oli õigus esitada kaebus kohtutäiturile kuni 28.03.2016, kuid enampakkumine

algas 22.03.2016 ja lõppes 30.03.2016. Arvestades TMS § 198 lg-s 2 sätestatud sissenõude

pööramise järjekorda, pööratakse sissenõue viimasena võlgniku osale ühises varas. Võlgnevus ei

ole suur, sissenõue on pööratud võlgniku varale (pensionile), ülejäänud vallasvarale sissenõuet

pööratud ei ole ning hageja II omandis on sõiduk, mille kohtutäitur oleks saanud arestida. Samuti

on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet võlgnevuse suuruse ja kinnistu väärtuse vahel. Hageja

pensionist peetakse iga kuu kinni raha võlgnevuse kustutamiseks ning seega täidab hageja oma

kohustust.

Hageja I esitas kohtutäiturile 22.03.2016 avalduse, milles teatas, et vaidlusalune kinnistu on

abikaasade ühisvara ning ta ei anna nõusolekut kinnisvarale sissenõude pööramiseks. Hageja I ei

ole võlgnik ning puudub täitedokument, mis kohustaks mõlemaid abikaasasid kohustust täitma.

Kohtutäitur tegi 28.03.2016 kaebuse suhtes otsuse, jättes kaebuse rahuldamata, millega hagejad

nõus ei ole. Kohtutäituri passiivsuse tõttu oli hageja II juba 2015. aastaks unustanud, et tema suhtes

viiakse läbi täitemenetlust.

Hagejad viitasid TMS §-dele 14 lg 1, 75 lg 4, 98 lg 2, 198 lg 1, 2; AÕS §-dele 68, 80 lg 2, 89 ja

kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-le 8 ning palusid tunnistada kehtetuks 30.03.2016

enampakkumine täiteasjas nr 095/2008/4437, nõuda kinnisasi välja ostja valdusest ning parandada

kinnisturaamatu kanne selliselt, et kustutada ostja omaniku kanne ja kanda omanikuna

kinnistusraamatuse hageja II ning asendada ostja tahteavaldus kinnistusraamatu kande

parandamiseks kohtuotsusega.

2. Kostja I ja kostja II vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata.

Kostja III vastust hagile ei esitanud.

3. Kohtutäitur leidis, et asjaolu, et vaidlusalune kinnistu on ühisvara, ei anna ainuüksi alust

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohtutäitur on hagejale I saadetud vastuses selgitanud,

et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes

seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral eseme kuuluvuse üle, sh selle kuulumise üle

ühisvarasse, tuleb vaidlus üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones

formaalsetest kriteeriumidest, nagu kinnistusraamatu kanne. TMS § 140 lg l järgi võib sissenõudja

pöörata täitmiseks kinnisasjale sisenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna

kinnistusraamatusse. Täitemenetluses nr 095/2008/4437 oli nõude suuruseks 1009 eurot 77

senti. Võlgnik ei ole alates 2008 kordagi kohtutäituri poole pöördunud. Võlgnikul on

täitemenetluses ka kohustused ning antud juhul on võlgnik hoidnud kõrvale oma võlakohustuste

täitmisest. Hagejad kinnistu hinna kohta tõendeid esitanud ei ole ega ole ka seaduses ettenähtud

korras kinnistu hinda vaidlustanud.

4. Kostja II leidis, et tema on omandanud kinnistu kehtivalt, mistõttu kinnistusraamatu kanne on

õige ning hagejad ei saa esitada kinnistusraamatu kande parandamise nõuet. Juhul, kui kohus

tunnistab enampakkumise kehtetuks, on hagejatel võimalik tugineda üksnes TMS § 223 lg-s 2

toodud nõuetele. Seega ei ole antud juhul võimalik enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga

või sellele järgnevalt taotleda kinnistusraamatu kande parandamist ehk saavutada hagejate

taotletavat eesmärki ning hagi tuleks kohtul jätta läbi vaatamata.

TMS § 223 lg 1 sätestab kinnise loetelu tingimustest, mille korral on isik õigustatud esitama hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Ühisvara hulka kuuluva kinnisasja arestimine ja

müümine enampakkumisel ei too kaasa enampakkumise kehtetust.

Võlgnik sai kätte arestimise akti kohtutäituri poolt kuulutuse avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes hiljemalt 30.01.2010 ning tõene ei ole väide arestimise akti kättesaamisest alles

18.03.2016. Tulenevalt arestimise akti kätte toimetamise ajast on hagejad TMS § 217 lg 6 järgi

minetanud õiguse tugineda arestimise akti puudustele enampakkumise kehtetuks tunnistamise

hagis. Arestimise tühisuse aluseks on TMS § 55 järgi üksnes sisulised ning olulised puudused vara

arestimisel, millega kaasneb võlgniku õiguste rikkumine. Selliseid asjaolusid ei ole hagejad esile

toonud.

Hageja I avaldus kinnistu aresti alt vabastamiseks ei kvalifitseeru arestimise akti vaidlustamisena

TMS § 217 lg 1 alusel arestimise akti formaalsete puuduste tõttu, kuna avalduse sisuks on taotlus

vara aresti alt vabastamiseks abikaasade varaühisuse tõttu. TMS § 10 lg 1 ei sätesta kohtutäituri

kohustust toimetada võlgnikule kätte vara ümberhindamise akti ning piisab, kui see on võlgnikule

saadetud. TMS § 217 lg-st 6 tulenevalt ei saa hagejad tugineda kinnistu madalale müügihinnale,

kuna nad ei ole arestimisel määratud hinda TMS § 74 lg-tes 7 ja 8 ning § 217 lg-s 1 sätestatud

korras vaidlustanud. Kuna muu vara võlgnikul puudus ning puudus ka võimalus, et võlgnik täidaks

oma kohustused mõistliku aja jooksul vabatahtlikult, oli põhjendatud nõude pööramine võlgniku

kinnisvarale.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus jättis 20. oktoobri 2017 otsusega hagi rahuldamata ning tühistas asjas

kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades hagejate

kanda, mõistes kostja II kasuks välja menetluskulude katteks 550 eurot, s.o 275 eurot kummaltki

hagejalt

ning

viivise

menetluskuludelt

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus ei nõustunud kostja II seisukohaga, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga ei ole

võimalik taotleda kinnistusraamatu kande parandamist ja nõue tuleks jätta läbi vaatamata.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel kaotab asja omandaja omandamise õigusliku aluse

tagasiulatuvalt ning kinnisturaamatu kanne on sellisel juhul ebaõige.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et täitmisteade oli hagejale II kätte toimetatud ning

täitedokumendiks oli Viru Maakohtu 8. septembri 2006 otsus. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja

II on kätte saanud kinnisasja arestimise akti ja teate enampakkumise toimumise aja ja viisi kohta.

Samas ei ole usutav, et hageja II sai 28.10.2008 kinnisasja arestimise akti kätte alles 18.03.2016.

Kohus leidis, et kinnisasja arestimise akt on hagejale kätte toimetatud 30.01.2010 teate

avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kohus märkis, et kinnisasja arestimise aktil olev aadress

Endla 10-18 on hagejate registrijärgseks aadressiks ning sama aadressi on hagejad märkinud ka

hagiavalduses oma elukohaks. Kui võlgnik ei tee täitemenetluses kohtutäituriga koostööd ja hoiab

täitemenetlusest kõrvale, mh ei kinnita temale edastatud dokumentide kättesaamist, peab

kohtutäitur täitemenetluse tõhusust ja sissenõudja huvisid silmas pidades toimetama

täitemenetluse dokumendid kätte avalikult.

Kohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-95-15 ning leidis, et ühisvarasse kuuluva kinnisasja

võõrandamine enampakkumisel ei too kaasa enampakkumise kehtetust. Täitemenetlus on

formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud

piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse,

tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones

formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul

kinnistusraamatu kanne. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli vaidlusaluse kinnisasja

omanikuna kinnistusraamatusse kantud üksnes hageja II. Kohtutäitur lähtus õigesti

kinnistusraamatu omanikukandest ning täituril ei olnud kinnistule sissenõude pööramiseks vaja

abikaasa nõusolekut ega mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti (TMS

§ 14). Ühisvaraks oleva vara müümisel ei ole tegemist vara müümisega isikule, kellel ei oleks

olnud õigust seda osta, enampakkumine ei ole toimunud tühise arestimise alusel vastavalt

TMS §-le 55 ning müügiga ei ole rikutud teisi enampakkumise olulisi tingimusi.

Kohtutäitur on selgitanud vastuses hagejale I tema võimalusi õiguste kaitseks, mida aga hageja I

kasutanud ei ole, s.o hageja I ei esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks ega taotlenud ka kinnisturaamatu kande parandamist. Kohtutäituri

vastusest nähtub, et kaks võlausaldajat (VKG Soojus AS, Telia Eesti AS) ei andnud nõusolekut

vara aresti alt vabastamiseks (TMS § 77 lg 1). Käesolevaks ajaks on hageja I minetanud õiguse

enampakkumisel müüdud varale ning hagejal on õigus üksnes enampakkumise tulemile (TMS

§ 222 lg 5).

Hagejate muud väited, sh sissenõude pööramise järjekorra ja kaebeõiguse rikkumine,

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks alust ei anna. Võlgnik on kinnisasja arestimise akti ja

kinnisvara ümberhindamise akti kätte saanud, kuid vaidlustanud neid ei ole. Täitemenetlus on

toimunud pikka aega ja hagejatel oli mitmeid tõhusaid seadusest tulenevaid vahendeid oma õiguste

kaitseks, mida hagejad aga kasutanud ei ole. Võlgnik peab ise aktiivselt täitemenetluses osalema

ja oma õigusi kaitsma ning mh välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida

kinnisasja müüki. Hageja II ei ole kohtutäituri määratud hinda TMS §-s 217 sätestatud korras

vaidlustanud, mistõttu on ta TMS § 217 lg 6 alusel kaotanud õiguse tugineda asjaolule, et

kohtutäituri poolt määratud kinnistu hind oli liiga madal.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

rahuldada hagi või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad

jätta kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole maakohus järginud TsMS §-des 229,

232, 436 ja 442 lg 8 sätestatud nõudeid. Kohus on ekslikult otsuse p-s 9 märkinud, et hagi tuleb

rahuldada ja, et pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus tuvastas ebaõigesti, et enampakkumise korraldamise ajal oli võlgniku omandis ainult

kinnisasi. Samuti on kohus rikkunud selgitamiskohustust, kuna kohus ei nõudnud välja

täitetoimikut ega selgitanud välja asjaolu, et võlgnikule kuulub sõiduauto Volkswagen

Transporter registrinumbriga XXX.

Kohus tuvastas vääralt sissenõude pööramise järjekorra ja selle proportsionaalsuse õiguspärasuse.

Antud juhul on kohtutäitur pahauskselt rakendanud äärmuslikku mõjutusvahendit, s.o ühisvara

koosseisu kuuluva kinnisasja müük, eirates seaduslikke regulatsioone ja võlgniku varalise seisundi

uurimise võimalust. Kohtu poolt jäi tähelepanuta hagejate väide selle kohta, et kohtutäitur ei

võimaldanud võlgnikul esitada vara nimekirja. Kohtutäitur eiras TMS §-s 198 ettenähtud

sissenõude pööramise järjekorda, sest ta on jätnud arestimata võlgnikule kuuluva sõiduauto, mille

müügist oleks piisanud nõuete täitmiseks. Võlgniku varale sissenõude pööramisel rahuldas

kohtutäitur kõikide võlausaldajate kogunõudeid (mitte ainult kostja III nõudeid).

Kohtutäitur ei teavitanud hagejat I kui kolmandat isikut ja võlgniku abikaasat tema õigustest

täitemenetluses ja see tõi kaasa tema kui täitemenetluse osalise varaliste õiguste rikkumise

analoogia korras tulenevalt TMS § 55 p-st 4.

Hagejate arvates tuleb kohtul anda uus tõlgendus hageja I poolt esitatud dokumentaalsele tõendile,

s.o Rita Grigoryani 22.03.2016 avaldusele kinnistu aresti alt vabastamiseks. Kohus tõlgendas

seadust vääralt ning on eksinud TMS § 222 lg 5 põhjal faktilise asjaolu ajalise saabumise osas.

Hageja I esitas õigeaegselt kohtutäiturile nõuetekohase teate enampakkumise korraldamist

takistava asjaolu ilmnemise kohta ning täitemenetluse peatamiseks. Hageja I sai täiturilt vastuse

alles pärast enampakkumise läbiviimist. Kohtul tuleb anda hinnang kohtutäituri tegevusetusele

ajavahemikul 22.03. - 27.03.2016 hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete kontekstis.

Tõendatud ei ole, et võlausaldajad keeldusid enampakkumist välistava asjaolu ilmnemisel vara

aresti alt vabastamisega. Kohus rikkus TsMS § 243 tõendi vahetut hindamist ja lähtus üksnes

kohtutäituri seisukohast tõendi suhtes.

Kohus on küll tuvastatud, millal võlgnik sai menetlusdokumendid kätte, kuid ei ole tuvastanud

seda, millal sai hageja I kolmanda isikuna omandiõiguse kaotamisest teada. Hageja I asus kaitsma

oma varaõigusi enampakkumise toimumisest teada saamisel, s.o alles 22.03.2016 kohtutäiturile

avalduse esitamisega. 28.03.2017 sai hageja I kätte kohtutäituri vastuse ning selleks ajaks

puudusid tal igasugused võimalused oma õigusi tähtaegselt kaitsta.

Hagejad on kogu menetluse vältel selgitanud, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema

õigustest täitemenetluses ja see on kaasa toonud võlgniku õiguste rikkumise (TMS § 55 p 4), mis

on aluseks arestimise tühistamisele. Samuti pole kohus välja nõudnud täitetoimikut, mis on

ebaõige kohtuotsuse üheks põhjuseks. Kohus ei ole oma otsuses viidanud ühelegi tõendile, millele

on tema otsus rajatud, rikkudes TsMS 442 lg 8 tulenevat nõuet.

7. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, leides, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust

ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

30. oktoobri 2017 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Kuna Viru Maakohtu 30. oktoobri 2017 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese

astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid

kõiki oma otsuses korrata.

9. Iseenesest õige on hagejate väide, et maakohus on ebaõigesti märkinud vaidlustatud otsuse

p-s 9, et hagi tuleb rahuldada. Samas aga ei ole nimetatud asjaolud vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks, sest otsuse resolutsioonis on õigesti märgitud maakohtu seisukoht (resolutsiooni p 1 –

jätta hagi täies ulatuses rahuldamata) ning TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded.

Asja materjalide kohaselt on maakohus teinud pooltele ettepaneku lahendada asi kirjalikus

menetluses (I kd tl 128) ning pooled on sellega nõustunud (I kd tl 134, 137). Kuna pooled olid

nõus kirjaliku menetlusega, siis maakohus teatas neile tähtaja, mille jooksul oli võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja (I kd tl 138). Avalduste ja

dokumentide esitamise tähtajal (võis esitada neid kuni 21.04.2017) esitas hagejate esindaja

(17.04.2017) taotluse asja lahendamiseks kohtuistungil (I kd tl 144).

TsMS § 403 lg 2 kohaselt võivad pooled TsMS § 403 lg-s 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta

üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel.

Antud juhul ei olnud menetluslik olukord 17. aprilliks 2017 oluliselt muutunud ja seetõttu ei olnud

hagejatel võimalik oma nõusolekut kirjaliku menetluse läbiviimiseks tagasi võtta. Samas on aga

maakohus hagejate soovil nad 24.08.2017 ära kuulanud (II kd tl 186).

10. Asja materjalide kohaselt on hagejad esitanud hagi täitemenetluses läbiviidud enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks.

Vastavalt TMS § 223 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline esitada enampakkumise akti

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul kohtule hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui

enampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel või kui rikuti teisi enampakkumise olulisi

tingimusi.

TMS § 55 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta

käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva

täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud

ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi

kaasa võlgniku õiguste rikkumise.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kinnisasja arestimine ei olnud

TMS §-s 55 märgitud aluste puudumise tõttu tühine. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud

vaidlustatud otsuse p-des 10 ja 11, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda

neid.

Hagejad on apellatsioonkaebuses tuginenud asjaolule, et kohtutäitur ei teavitanud hagejat I

(võlgniku abikaasa) olulises osas tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa hageja I õiguste

rikkumise, mille tõttu on kinnisasja arestimine tühine (analoogia TMS § 55 lg-ga 4).

Ringkonnakohus leiab, et TMS §-st 55 tulenevad alused, mille kohaselt on arestimine tühine ja

sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi, on seotud võlgniku isikuga, mitte aga kolmanda isikuga.

Asjaolu, et hageja I (võlgniku abikaasa) on täitemenetluses TMS § 5 järgi menetlusosaliseks, ei

anna alust kohaldada ka tema suhtes (analoogiliselt võlgnikuga) TMS-i § 55.

TMS § 5 kohaselt on menetlusosalisteks kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt võlgniku

abikaasa. Menetlusosalistele tuleb selgitada nende õigusi ja kohustusi täitemenetluses (TMS § 8).

Kohe menetluse alguses on kohtutäituri teada kaks peamist menetluses osalevat isikut: võlgnik ja

sissenõudja. Ülejäänutel tuleb nii õiguste ja kohustuste selgitamiseks kui ka toimikuga tutvumiseks

olla ise aktiivne, ilmuda kohtutäituri juurde ja oma õigust tõendada. Kohtutäituri omapoolne

initsiatiiv isiku lugemisel menetlusosaliseks, kui on vaja kätte toimetada dokumente, piirdub

eelkõige kinnisasja sundtäitmisel kinnistusraamatust nähtuvate isikutega. Menetlusosalistena

kvalifitseeruvad ilma eraldi tõendamise vajaduseta registrisse kantud ühisomanikust võlgniku

abikaasa. Need menetlusosalised, keda ei nähtu registrist, peavad endast ise kohtutäiturile teada

andma, kui neil on menetluse vastu huvi või menetlus nende õigusi puudutab, sest kohtutäituril ei

ole kohustust menetlusosaliste ringi ammendavalt välja selgitada.

12. Antud juhul ei nähtu kinnistusraamatust, et kinnistu, asukohaga XXX Jõhvi, oli abikaasade

ühisvaraks. Kinnistusraamatusse oli kinnisasja omanikuna kantud võlgnik (I kd tl 26). Lähtudes

kinnistusraamatu kandest oli kohtutäitur õigustatud kinnisasja arestima kui võlgnikule kuuluva

vara ning tal ei olnud vaja kinnistule sissenõude pööramiseks hageja I kui võlgniku abikaasa

nõusolekut ega mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti (TMS § 14).

Hageja I on alles 22.03.2016 esitanud kohtutäiturile avalduse (I kd tl 13), milles teatas, et kinnistu,

asukohaga XXX Jõhvi, on abikaasade ühisvaraks. Selleks ajaks oli kinnisasi arestitud (kinnisasja

arestimise akt oli võlgnikule kätte toimetatud 30.01.2010 avaldamisega Ametlikes Teadaannetes)

ning kohtutäitur oli välja kuulutanud kinnistu, asukohaga XXX Jõhvi, avaliku elektroonilise

enampakkumise algusega 22.03.2016 kuni 30.03.2016.

Maakohus on käsitlenud kohtutäituri poolt ühisvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamisega

enampakkumisel seonduvat vaidlustatud otsuse p-des 12. 13 ja 14. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Maakohus on õigesti, lähtudes

Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 p-des 20 ja 22 väljendatud seisukohtadest, asunud

seisukohale, et kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist

takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt

vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel

müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes

enampakkumise tulemile.

Antud juhul ei ole hageja I enampakkumise toimumise ajaks esitanud kohtutäiturile arestitud

kinnisasja suhtes kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse

peatamiseks või lõpetamiseks ning vara on enampakkumisel müüdud, mistõttu hageja I on

kaotanud TMS § 222 lg 5 järgi õiguse kinnisasjale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile.

13. Paljasõnaline on hagejate väide, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest

täitemenetluses ja see on kaasa toonud võlgniku õiguste rikkumise. Samuti ei ole kohtutäituri poolt

rikutus täitemenetluse läbiviimisel hageja I õigusi. Arusaamatu on hagejate seisukoht, mille

kohaselt kohtu poolt täitetoimiku väljanõudmata jätmine on ebaõige kohtuotsuse üheks põhjuseks.

Siinkohal ei ole hagejad täpsustanud, milleks (millise asjaolu tõendamiseks) oli vajalik välja nõuda

täitetoimik. Ringkonnakohtu arvates ei ole kohtuotsus ebaõige.

Ringkonnakohus leiab, et kinnisasja arestimine ei ole TMS §-s 55 märgitud aluste puudumise tõttu

tühine ning seetõttu ei ole ka enampakkumine toimunud tühise arestimise akti alusel.

14. Hagejate väitel on enampakkumine tühine seetõttu, et võlgnikul oli muud vara, mille arvel täita

sissenõue, sest võlgnikule kuulub sõiduauto Volkswagen Transporter registrinumbriga XXX.

TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur

seoses täitemenetlusega vajab.

Tulenevalt TMS § 59 lg-st 1 pidi võlgnik ise teatama kohtutäiturile, et tal on vallasvarana

sõiduauto, mida on võimalik täitemenetluses võõrandada võlgade katteks ning nimetatud

kohustusest ei vabasta võlgnikku TMS § 60 lg 1, mille järgi on võlgnik kohustatud esitama

kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja. Võlgnik pidi ka ise aktiivselt

täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ning mh välja pakkuma tegelikke võimalusi muu

vara müümiseks, et vältida kinnisasja müüki. Siinkohal arvestab ringkonnakohus ka asjaolu, et

täitemenetlus kestis pikka aega (ligikaudu 8 aastat). Võlgnik on kinnisasja arestimise akti ja

kinnisvara ümberhindamise akti kätte saanud, kuid vaidlustanud neid ei ole. Juhul, kui võlgnik

leidis, et tal on piisavalt vallasvara, et täitemenetluses nõuded rahuldada, oli tal võimalus sellest

kohtutäiturile teatada. Kuna kohtutäiturile teadaolevalt ei olnud võlgnikul vallasvara, millele

sissenõude pööramine oleks olnud edukas, siis on kohtutäitur õigustatult pööranud sissenõude

TMS § 198 lg 2 kohaselt võlgnikule kuuluvale kinnisvarale.

Asjakohatu on võlgniku väide, et kohtutäitur pidi nõudma talt varade nimekirja esitamist ning kuna

ta seda ei teinud, siis on ebaõigesti pööratud sissenõue kinnisasjale enne sõiduautole sissenõude

pööramist. Kohustus teatada kohtutäiturile talle kuuluva vara koosseis oli seadusest tulenevalt

eelkõige võlgnikul.

Lisaks eeltoodule nähtub asja materjalidest, et isegi kui kohtutäitur oleks pööranud sissenõude

sõiduautole Volkswagen Transporter (väljalaskeaasta 1994), ei oleks täitmisel olevad nõuded

täidetud.

15. Hagejate väitel ei ole tõendatud, et võlausaldajad keeldusid enampakkumist välistava asjaolu

ilmnemisel vara aresti alt vabastamisega.

Vastavalt TMS § 77 lg-le 1 vabastab kohtutäitur sissenõudja taotlusel ja võlgniku nõusolekul asja

arestist, isegi kui muu arestitud vara ei ole küllaldane täitedokumendi täitmiseks.

Antud juhul ei ole sissenõudjad vastavat taotlust esitanud, kuid saades hageja I avalduse, on

kohtutäitur ise pöördunud võlausaldajate poole nõusoleku saamiseks vara aresti alt vabastamiseks,

kuid võlausaldajad keeldusid (I kd tl 17, 18).

TMS § 77 lg 2 kohaselt vabastab kohtutäitur kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on

ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja. Sama paragrahvi lg 3 järgi kui kolmas

isik taotleb asja arestist vabastamist ja kohtutäitur sellest keeldub, selgitab ta kolmandale isikule

õigust esitada vara arestist vabastamise hagi.

Hageja I ei ole 22.03.2016 avalduses kohtutäiturile taotlenud kinnisasja arestist vabastamist, vaid

on märkinud, et kinnisasi on abikaasade ühisvara, ta ei anna nõusolekut sissenõude pööramiseks

kinnistule ja palus peatada kinnistu sundvõõrandamine. Kohtutäitur on vastuses (I kd tl 17, 18)

selgitanud hagejale I võimalusi õiguste kaitseks, kuid hageja I ei ole neid kasutanud.

16. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et puudub alus kinnisasja enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, sest vara ei ole müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta; enampakkumine

ei toimunud tühise arestimise akti alusel ning ei rikutud teisi enampakkumise olulisi tingimusi.

17. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hagejate poolt apellatsioonkaebusele lisatud sõiduauto

Volkswagen Transporter, registrinumbriga XXX, registreerimistunnistuse, sest tegemist on

korduva tõendiga (on juba esitatud maakohtule).

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdselt hagejate kanda.

Kostja III (VKG Soojus AS) menetluskulude nimekirja ei esitanud ning seetõttu tema osas jäävad

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Kostja I (kohtutäitur) on esitanud taotluse hagejatelt apellatsiooniastmes menetluskulude summas

150 eurot väljamõistmiseks (vastuse koostamine apellatsioonkaebusele). Tegemist on vajalike ja

põhjendatud menetluskuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes ning seetõttu kuulub taotlus rahuldamisele.

Lisaks taotleb kostja I maakohtus kantud menetluskulude väljamõistmist summas 200 eurot, kuid

kuna maakohus on jätnud menetluskulud välja mõistmata seoses taotluse hilinenult esitamisega,

siis ringkonnakohus ei vaata läbi ringkonnakohtule esitatud menetluskulude taotlust maakohtu

menetluskulude osas.

Kostja II (Wiru Maja OÜ) taotleb hagejalt menetluskulude summas 550 eurot väljamõistmist

(õigusabi osutati 5 tunni ulatuses tunnitasuga 110 eurot). Ringkonnakohus peab põhjendatud ja

vajalikuks õigusabikuluks 330 eurot (vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 3 tundi) ning

hagejatelt tuleb välja mõista kostja II kasuks 330 eurot.

Kuna kostja I ja kostja II on esitanud vastava taotluse, siis märgib ringkonnakohus menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson