1-17-9606/22 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-9606

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-9606

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kaitsja

Toomas Pilt (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid U.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu U.V (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 05.03.2018.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada U.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 07.12.2018.a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes

elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks

Vangla

kriminaalhooldusosakonna Valga esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada U.V katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada U.V suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. U.V-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. U.V vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista U.V-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse U.V-le eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindusele, U.V-le ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 16.02.2018.a Harju Maakohtule kinnipeetava U.V kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

U.V on süüdi tunnistatud Maakohtu 13.10.2017.a. otsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 07.02.2017 Maakohtu kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti U.V-le ärakandmisele kuuluvaks üks aasta seitse kuud ja üksteist päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 26.04.2017.a ja lõpp on 07.12.2018.a.

U.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

U.V kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ja elukaalase ema kinnitasid vestluse käigus, et omavahelised suhted on neil

väga head. Vabanemisel asuks kinnipeetav elama aadressil Xxxx, mis kuulub elukaaslase

emale, kes andis kirjaliku nõusoleku, et U.V saab vabaneda elektroonilise

järelevalvega Xxxx. U.V ema ning elukaaslase ema on enda sõnul vajadusel valmis U.V rahaliselt toetama.

U.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha U.V vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja leidis, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et U.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik U.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud

õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid

austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda

alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud

materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus

vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge

kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus

kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga

mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab U.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti

hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist vangla ja prokurör ei toeta. Vangla iseloomustuse

kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 44% ning vägivaldse kuriteo tõenäosus 56%. Kuna kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud alkoholi tarvitamine, kuid kinnipeetav on nõustunud minema ravile ning lõpetama tarvitamise ning on

näidanud tahet ja soovi enda probleemidega tegeleda ning tulevikus hoiduda alkoholist ja konfliktidest, peab kohus U.V vabastamist tingimisi enne tähtaega praegusel ajal põhjendatuks. Pärast vabanemist on U.V olemas ka kindel elukoht ning lähedaste

toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka U.V , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu

hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on

nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/