1-17-1634/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 12. 2018

märts .a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-1634 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid O.G tingimisi ´i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu O.G isikukood XXX, xxx , Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2018 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. O.G

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maa päeva jooksul alates

kohtule 15 päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 26.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.G tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks.

O.G tunnistati Viru Maakohtu 8.03.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p

2,3 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati karitust mitte pöörata täitmisele katseajaga 6 kuud. Katseaja kestel pidi O.G täitma KarS § 75 lg 1 p 1-

6, lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohtususi.

Viru Maakohtu 15.09.2017 määrusega pöörati O.G-le mõistetud kandmata karistus 6 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise . algus 30.10.2017 30.04.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses O.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas xxx. Isik elas seal koos oma abikaasaga.

Isik keeldus andmast elukoha andmeid. Rahvastikuregistri andmetel omab sissekirjutust xxxKodukülastuse käigus antud aadressil keegi domofonile ei vastanud, trepikoja uks oli lukus.

2 Isikule pakutud majutusvõimalust, kuid millest ta keeldus, kuna isik ei soovi vabaneda tingimisi enne tähtaegselt. Isikul xxx haridus ning xxx . , riigikeelt ei valda ning ei ole motiveeritud õppima

Väidetavalt on varasemalt teinud peamiselt juhutöid. Enne vangistust oli töötu ja omas xxx

töövõimetust. Omab küll teatuid oskusi, mis aitaksid töö leidmisel, kuid ei ole siiani midagi sobivat leidnud. Aprillis võttis end töötuna arvele, kuid oli arvel ainult kuni septembrini. K-raha andmetel 06.02.2018 seisuga on isikul rahalisi nõudeid xxx euro ulatuses. Varasemalt on olnud karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest, mis on toime pandud just nimelt raha saamise eesmärgil (ühel korral avalik vargus vägivallaga). Vangistuse ajal isik ei tööta. ähivõrgustik L ku kuuluvad abikaasa, tütar ja vend. Abikaasa suhtes on kasutanud korduvalt vägivalda. Isik väidab,

et praegusel ajal on suhtlusringkond muutunud ja suhtleb vaid paari tuttavaga, kuid tunnistab, et varasemalt on ta suhtlusringkonda kuulunud palju inimesi ja nad olid kriminaalkorras karistatud. Isik ei arva, et tal oleks riskiv elustiil, kuid tema rikkumised näitavad, et ta pole oma tegudest

järeldusi teinud ja tema elustiil on riskiv ja hoolimatu. Kuriteo toimepanemise ajal oli joobeseisundis. Ka varasemalt on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega. Ei leia, et see oleks

probleem ja ei leia, et peaks läbima ravi. Ise ei arva, et alkoholi tarvitamine muudab teda

vägivaldseks. Sõnas, et naisele läks kallale isiklike asjade pärast. Kuid samas võib eeldada, et

joobe seisundis reageerib inimeste käitumisele ebaadekvaatselt ja seoses sellega läheb endast

välja. Isik rikkus kohtu poolt määratud tingimusi, oli korduvalt alkoholijoobes. Isiku sõnade

kohaselt viimati tarvitas narkootikume 2011 heroiini, mida süstis väga harva. Karistusregistri andmetel on NPALS-i alusel isikut ühel korral väärteo korras karistada 2008 aastal. Varasemalt

on karistatud KrK § 202(5) narkootikumide omamise eest. Ning samuti on varasemalt

kriminaalkorras karistatud ka KrK § 210(1) lg 1 järgi. Hetkel saab isik metadooni ravi, mis määrati talle septembrikuus 2017, kuna soovis vanglas viibida meditsiiniosakonnas mitte avatud osakonnas. Väidetavalt ei ole viimastel aastatel narkootikume üldse tarvitanud. On hoolimatu ja

impulsiivse käitumisega. Ei oska oma probleeme lahendada sihipäraselt vaid otsib kiireid lahendusi, mis on seadusega vastuolus. Ei arvesta teiste inimeste seisukohtadega vaid surub oma

tundeid ja arvamusi peale. Korduvalt on karistatud kriminaalkorras ja pole oma varasematest tegudest õppust võtnud. Katseaja rikkus talle määratud kohustusi, mille tagajärjel pöörati karistus

täitmisele. Ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest nõrk. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12 korda (1 kehtiv), vangistuses viibib viiendat korda. 58%, Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Viru Vangla ei toeta O.G tingimisi enne t

ähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt O.G keeldus andmast oma

lähedaste ja elukoha andmeid. Isikul on abikaasa ja täisealine tütar. Registreeritud elukoht on

xxx rollida. puudub. Isik on korduvalt , mida ei õnnestunud kont Vabanemisjärgne töökoht

kriminaalkorras karistatud. Kahel korral on määratud kriminaalhooldusele, millest esimene möödus rahuldavalt kuid teisel korral (käesolev karistus) pöörati karistus täitmisele. Isik ei ole

motiveeritud vabanema tingimisi enne tähtaega. Korduvad süüteod viitavad O.G

riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Varasemad

karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivselt mõju avaldanud ning O.G paranemise teele ei asunud, mis viitab sellele, et O.G ei ole eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. O.G puhul on tegemist

käitumiskontrolli kõrvalehoidmise riskiga, kuna ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Prokurör ei toeta

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. O.G soovib e

nnetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja arvamusega prokuröri ning ära kuulanud süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine , leiab, et O.G

käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

3

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

O.G kannab vanglakaristust eest. Tal on 1 kehtiv

enda abikaasa väärkohtlemise

kriminaalkaristus. Varasemalt on teda karistatud süstemaatiliste varguste eest, mis on toime pandud nii salajaliselt kui ka avalikult, grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse,

röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise

või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise eest;

omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest; narkootilise või psühhotroopse aineväikeses koguses ebaseaduslikomandamise või hoidmise või narkootilise või psühhotroopse

ainetarvitamise arstiettekirjutuseta eest; narkootilise või psühhotroopseaine ebaseadusliku

valmistamise, omandamise, hoidmise, veo või edasisaatmise edasiandmise eesmärgita eest; vahistatu põgenemise eest.

Kohtul puuduvad andmed kinnipeetava elukoha kohta vabanedes. Distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kohus näeb antud juhul probleemi selles, et isikul olid vabaduses probleemid alkoholi ja varasemalt ka narkootikumide tarvitamisega ning tal puudub garanteeritud töökoht Tal võivad . esineda tagasilanguse perioode, hakates taas tarvitama sõltuvusaineid, mis on omakorda tõsiseks soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et arvestades O.G kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. , ei ole tema enne Tema vabastamine ei oleks Kohus on seisukohal, kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav

toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus arvestab samuti ka asjaolu, et O.G ise ei soovi samuti tingimisi enne

tähtaegselt vangistusest vabaneda. Samuti seda, et tegu täitmisele pööratud karistusega, kuna ta

ei suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja rikkus kohtu poolt pandud kohtustusi.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 1 30.046.2018 kuu vangistust.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus andis isikule võimaluse kanda oma karistust vabaduses viibides, mis

aga kahetsusväärselt kukkus läbi. Kohus ei näe põhjust, mille tõttu seekord mööduks katseaeg ilma rikkumisteta.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

4

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama

asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- as on , kuna isikul puuduvad 06 p 8.1). Käesolevas asj see tingimus täidetud distsiplinaarkaristus . Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku ed tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne

vabastamine isikule garanteeritud.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine

õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on

täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasned -1-1-12-17 p 20). a võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii

ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla

juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada.

Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine –

korduvate kuritegude toimepanemine, katseaja ning alkoholiprobleemid. Nii eksisteerib suur risk, et nõuete rikkumine

kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti nähtub vangla poolt koostatud

iseloomustusest, et uue kuriteo toimepanemise risk on 58 dse kuriteo % ja uue vägival

toimepanemise risk 58% kahe aasta jooksul, mis on väga kõrge tase Isiku ennetähtaegsele . vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur.

Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi

poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja

temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas

peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga

süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt

5

karistatud ja käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel,

et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

O.G temale Viru Maakohtu 15.09.2017

määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /