1-16-3447/34 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 24. mai 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-16-3447 (kohtueelses menetluses nr 15284000574) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Triin Tumala Süüdistatav

P.H

(isikukood XXX; elukoht xxx

xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS 8 ja 9 § 199 lg 2 p 7, järgi Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras) Süüdistatav

S.S (isikukood ; elukoht xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx

xxxx xxxxx- ; ei oma xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS 8 ja 9 § 199 lg 2 p 7, järgi Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada P.H (KarS) 8 ja 9

süüdi § 199 lg 2 p 7, järgi ja karistusseadustiku

mõista talle 11 (üksteist) KarS § 65 lg 1 ja KarS § karistusena vangistus kuud; 64 lg 1 alusel

lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetav karistus 11 (üksteist) kuud vangistust kaetuks

Pärnu Maakohtu 01. märtsi 2016 otsusega nr 1 1700 mõistetud karistusega ja mõista -16-

P.H-le liitkaristus vangistusena aasta 1 (üks) , mis KarS § 69 alusel asendatud

üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend tundi, tähtajaga 1 (üks) aasta 6 (kuus) )

kuud P.H datud elukohast lahkumise keeld; ; tühistada le tõkendina kohal

1.2 tunnistada S.S 9

süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4

(neli) 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg kuud; KarS § 23.12.2015, s.o 1 (üks) päev mõistetud karistusaja hulka ja lugeda S.Sil kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud 29

(kakskümmend üheksa) päeva; KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada S.S karistusest ning

kohaldada mõjutusvahendina käitumiskontrolli 1 (ü le allutamist heks) aastaks vastavalt KarS

§ 75 sätestatule; määrata ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks S.S xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx .

2 Muud otsustused

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude

ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 E.L P.H ja rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt lt

S.Silt (ning alaealisel S.S vahendite puudumisel kuni isiku täisealiseks saamiseni

tsiviilkostjaks tunnistatud A.S 300 (kolmsada eurot E.L kasuks; ) )

2.1.2 R.T P.H ja rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt lt

S.S (ning alaealisel S. S. vahendite puudumisel

ilt kuni isiku täisealiseks saamiseni

tsiviilkostjaks tunnistatud A.S 305 (kolmsada viis) eurot kasuks; )

2.1.3 Marek Toome Mattis rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt

Kruusimaa ja S.S (ning alaealiselS.S vahendite puudumisel ealiseks lt ilt kuni isiku täis

saamiseni tsiviilkostjaks tunnistatud A.S) 813 (kaheksasada kolmteist) eurot Marek Toome kasuks;

2.1.4 rahuldada täielikult Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt

P.H-lt ja S.S (ning alaealiselS.S vahendite puudumisel kuni isiku ilt

täisealiseks saamiseni 47 (nelikümmend seitse tsiviilkostjaks tunnistatud A.S) ) eurot 54 senti Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 P.H sundraha 322 50 senti, riigi

lt (kolmsada kakskümmend kaks) eurot

õigusabi tasu seitsekümmend kaks 72 ( ) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli)

eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 398 (kolmsada üheksakümmend

kaheksa) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul 16.

järgmiselt: 1) alates 20 a

juunikuust igakuise menetluskulu osa eurot 21 senti tasumine, 33 (kolmkümmend kolm)

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa

tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa -

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2.2 S.S sundraha 300 (kolmsada eurot 168 (

ilt ) , riigi õigusabi tasu ükssada kuuskümmend

kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata

kriminaalmenetluse kulud 472 (nelisada seitse ) eurot tasumisele ositi aasta kümmend kaks

jooksul 16. juunikuust igakuise menetluskulu osa 39

järgmiselt: 1) alates 20 a

( ) eurot 34 senti kolmkümmend üheksa tasumine, kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) - tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3

kohtuotsuse jõustumisel asitõend taskulamp KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada;

2.4 vandeadvokaat Raul Tosmann

kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude

hüvitamise taotlus käibemaks) rahuldada 48 eurot (s.h ulatuses. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt

vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § – 392 järgi; -de 383

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

3 määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramise süüdimõistetu on

ks ei saadeta, kui

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

1.1. is Kruusimaa toime pannud kuriteona Süüdistusest nähtuvalt on Matt võõra vallasasja

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis ja sissetungimisega KarS §

§ 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mis

seisnesid selles, et tema: 1) olles isik, kes on varem toime pannud

varava - stase kuriteo, grupis süstemaatiliselt tungis ööl vastu 18.12.2015 xxxxxxxxxx xxxxxx

xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx x maja parklas grupis koos S.Siga juhipoolse

ukseluku ja pagasiluugi luku lõhkumise teel E.L iduautosse Toyota kasutuses olevasse sõ

Avensis, registreerimismärgiga , kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära XXX XXX

automaki väärtusega 50 eurot, tekitades vargusega varalist kahju 50 eurot ja lõhkumisega E.L

250 eurot; 2) S.Siga -

ööl vastu 20.12.2015 grupis koos xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx

xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx x

juhipoolse ukseluku ja küljeukse lõhkumise teel maja

kõrvale pargitud kuuluvasse sõiduautosse Chrysler Voyager, registreerimismärgiga

R.T XXX

XXX , kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära automaki Kenwood väärtusega 20

eurot ja auto aku Varta väärtusega 80 eurot, tekitades R.T vargusega varalist kahju kokku 100

eurot ja lõhkumisega 225 eurot. Samal ajal tungis ukseluku ja pagasiluugi luku lõhkumise teel

R.T M.T sõiduki kõrvale pargitud kuuluvasse sõidukisse Mazda 626, registreerimismärgiga XXX XXX , kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära automaki JVC R432 väärtusega

160 eurot ja võimendi väärtusega 60 eurot, tekitades M.T vargusega varalist kahju kokku 220

eurot ja lõhkumisega 593 eurot; 3) 22.12.2015 kella 02.00 paiku grupis S.Siga Viljandimaal

Suure-Jaani vallas Vastemõisa külas püüdis ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil Vastemõisa A ja O kauplusest, tungides koos P.H-ga ukseklaasi eemaldamise teel Vastemõisa A ja O kauplusesse, eesmärgiga varastada sealt alkoholi ja sigarette, kuid vargus jäi lõpule viimata valvesignalisatsiooni käivitumise tõttu. Lõhkumisega

tekitati varalist kahju kokku 47.54 eurot; 22.12.2015 kella 17.00 kuni 23.12.2015 kella VTÜ

03.35 paiku grupis koos (materjalid edastatud alaealiste komisjoni), R.Z L.Z (lõpetatud KrMS §

202 lg 7 alusel) ja S.Siga, ajavahemikul -xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx

xxxxxxxx xxxxx

tungis J.K xxxxxxxx x maja kõrvale pargitud u kasutuses olevasse sõiduautosse Peugeot Partner,

registreerimismärgiga , kust varastas automaki Sony väärtusega 1 XXX XXX 50 eurot, tungraua väärtusega 12 eurot, auto ohutuskomplekti väärtusega 42 eurot, rattapumba väärtusega 21 eurot

ning mitmesuguseid tööriistu (kruvikeerajad, võtmed, kruviotsikud, padrunid, haamer) koguväärtusega 100 eurot, tekitades vargusega J.K ule varalist kahju 325 eurot.

1.2 S.S toime pannud kuriteona Süüdistusest nähtuvalt on võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis ja sissetungimisega KarS § § 199 lg 2 p 7, 8

ja 9

lles, et tema: 1) olles isik, kes paneb varguseid toime grupis

järgi, mis seisnesid se

süstemaatiliselt tungis ööl tungis vastu 18.12.2015 - xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx

xxxxxxx xxxxxxx x maja parklas grupis koos P.H-ga juhipoolse ukseluku ja

pagasiluugi l E.L uku lõhkumise teel kasutuses olevasse sõiduautosse Toyota Avensis,

registreerimismärgiga , kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära automaki XXX XXX

väärtusega 50 eurot, tekitades vargusega varalist kahju 50 eurot ja lõhkumise E.L ga 250 eurot; 2)

ööl vastu 20.12.2015 grupis koos P.H-ga xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxx -

4

xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx tungis juhipoolse ukseluku ja küljeukse lõhkumise teel

xxxxxxxxxx x maja kõrvale pargitud kuuluvasse sõiduautosse Chrysler V R.Tle oyager,

registreerimismärgiga 350MGA, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära automaki

Kenwood väärtusega 20 eurot ja auto aku Varta väärtusega 80 eurot, tekitades R.T vargusega

varalist kahju kokku 100 eurot ja lõhkumisega 225 eurot. Samal ajal tungis ukseluku ja

pagasiluugi luku lõhkumise teel sõiduki kõrvale pargitud kuuluvasse sõidukisse Mazda R.T M.T

626, registreerimismärgiga , kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära

XXX XXX

automaki JVC R432 väärtusega 160 eurot ja võimendi väärtusega 60 eurot, tekitades M.T vargusega varalist kahju kokku 220 eurot ja lõhkumisega 593 eurot; 3) 22.12.2015 kella 02.00

paiku grupis P.H-ga Viljandimaal Suure-

Jaani vallas Vastemõisa külas püüdis ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Vastemõisa A ja O kauplusest, tungides koos P.H-ga ukseklaasi eemaldamise teel Vastemõisa A ja O kauplusesse,

eesmärgiga varastada sealt alkoholi ja sigarette, kuid vargus jäi lõpule viimata

valvesignalisatsiooni käivitumise tõttu. Lõhkumisega tekitati VTÜ varalist kahju kokku 47.54

eurot; 4) 22.12.2015 kella 17.00 kuni 23.12.2015 kella 03.35 paiku grupis koos (materjalid L.Z edastatud alaealiste komisjoni), R.Z (lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel) ja P.H-ga,

ajavahemikul x-xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx alevikus tungis xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx x

maja kõrvale pargitud u kasutuses olevasse sõiduautosse Peugeot Partner,

J.K

registreerimismärgiga , kust varastas automaki Sony väärtusega 150 eurot, tungraua XXX XXX väärtusega 12 eurot, auto ohutuskomplekti väärtusega 42 eurot, rattapumba väärtusega 21 eurot

ning mitmesuguseid tööriistu (kruvikeerajad, võtmed, kruviotsikud, padrunid, haamer) koguväärtusega 100 eurot, tekitades vargusega J.K varalist kahju 325 eurot.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks:

1) P.H KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistamiseks 8 ja vangistusega 11 kuud.

KarS 65 lg 1 ja av karistus 11

§ § 64 lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistet

(üksteist) kuud vangistust kaetuks Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja 01.03.2016

otsusega nr 1-16-1700 järgi mõistetud karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust, mis KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 360 tundi, tähtajaga 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

2) S.S 8 ja KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.S a ning il 23.12.2015. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 1 päev karistusaja hulk lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa)

päeva vangistust. KarS § 87 lg 1 p 4 alusel arvestades i kõlbelise ja vaimse arengu taset ning S.S

tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastada ta karistusest ning kohaldada mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkul -s 239, mille kohaselt k eppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava

ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil

süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastami -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja se vastavalt KrMS § 248 lg 1 p

5 menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase 8 ja

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

3.3.

Tsiviilhagide lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

E.L on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 300

eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada

ning välja mõista solidaarselt P.H-lt ja S.Silt

(alaealisel S. S vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud A.S 300 (kolmsada) eurot E.L ) kasuks.

R.T on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 305

eurot. Tsiviilhagi tuleb täieli dada ning välja mõista kult rahul solidaarselt P.H-lt ja

S.S (alaealisel S. S vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud A.S) 305 (kolmsada viis) ilt eurot R.T kasuks.

M.T on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta 813 mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

eurot. Tsiviilhagi tuleb täieli dada ning välja mõista solidaarselt P.H-lt

kult rahul

S.Silt (alaealisel S. S vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud A.S) 813 (kaheksasada kolmteist) eurot M.T kasuks.

VTÜ mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta 47,54

eurot. Tsiviilhagi tuleb kult rahul P.H-lt ja täieli dada ning välja mõista solidaarselt

S.Silt (alaealisel S vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud A.S S. ) 47 (nelikümmend

seitse) eurot 54 senti kasuks. VTÜ

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. 4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha,

mis KrMS § 179 teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot. lg 1 kohaselt on

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus.

4.1.2 bi . Riigi õigusa KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab

uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole

endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt

seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra

ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra

kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on

kinnitatud

(edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord kord ja tasumäärad.

4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava P.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

Süüdistatava i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele S.S kuuluvaks . summaks riigi õigusabi tasuna 144 eurot

4.1.2

.2. Riigi õigusabi kohtus

6 Süüdistatava P.H kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 24 eurot.

Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

Süüdistatava i kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi S.S kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 24 eurot.

Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. 4.1.3. Muu menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on

kriminaalasjas postikulu 8 eurot. – 4.2. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku:

1) P.H : sundraha 645 eurot 72 (48 24) eurot ja muu

, riigi õigusabi tasu + kriminaalmenetluse kulu 4 eurot;

2) S.S: sundraha 645 eurot 168 (144 24) eurot ja muu kriminaalmenetluse , riigi õigusabi tasu + kulu 4 eurot. 4.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustataks ohtumenetluses otsustatakse e uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS.

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes - kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2).

KrMS § 180 lg 3 k enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist ohaselt m

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdistatavalt P.H kuulub väljamõistmisele kuna Pärnu

sundraha 322,50 eurot, Maakohtu 01.03.2016 otsusega on temalt välja mõistetud sundraha 322,50 eurot.

Süüdistatavalt on põhjendatud välja mõi sundraha 300 eurot, arvestades süüdistatava

S.Silt

sta alaealisust ning kindla tööalase sissetuleku puudumist.

Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt. Arvestades

süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata menetluskulu te de tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb välja mõista riigituludesse P.H-lt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 322,50 eurot, riigi

õigusabi tasu 72 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot ja S.Silt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 300 eurot, riigi õigusabi tasu 168 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. 4.4. Kaitsja tasustamine riigi õigusabi osutamise eest Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu välja

maksta vandeadvokaat Raul Tosmannile 48

riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt eurot.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Süüdistat P.H tõkendi avale na kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

7

Kriminaalasja juures olev asitõend § 83 lg 1 alusel taskulamp tuleb KarS konfiskeerida kui

tahtliku süüteo toimepanemise vahend ja KrMS § 126 lg hävitada

3 p 4 alusel .

S.S on kahtlustatavana kinni peetud 23.12.2015, seega on S.S viibinud eelvangistuses . 1 päeva

KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele eel päevale vangistus karistusaja hulka, kus vangistus vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonieva jooksul. või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme pä

(digitaalselt allkirjastatud)

Aivar Hint

Kohtunik