1-18-2072/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-18-2072

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

09. märts 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi V.E süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades

Süüdistatav V.E , IK XXX; sünniaeg: 20. mai 1968. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; perekonnaseis: vallaline, alaealisi

ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalja väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHTU OTSUSTUS

Süüdi tunnistada V.E KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista kuus (6) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg V.E 08.–10. november 2017. a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista viis (5) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele V.E ärakandmisele üks (1) kuu vangistust, mille kandmise algust arvata alates tema teistkordsest

kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 08. märtsist 2018. a.

V.E suhtes kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud osa karistusest, s.o nelja (4) kuu kahekümne seitsme (27) päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.E ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on käitumiskontrolli ajal kohustatud: V.E

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte V.E-le tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda V.E-le kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, V.E kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse V.E (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista sundraha V.E-lt kolmsada seitsekümmend viis (375) eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend (60) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud V.E osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS,

SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X),

EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700014198. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus V.E süüdistatakse selles, et tema:

08. novembril 2017. a kella 20:11 paiku juhtis Tartus Riia 1 juures mootorsõidukit

Volkswagen Passat reg nr XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,95 mg/l kohta); 08. märtsil 2018. a kella 19:05 paiku juhtis Tartumaal Kärevere-Kärkna maantee

12. kilomeetril Kärkna asulas mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,95 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus V.E kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Sergei Sulin toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.–10. november 2017. a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, mõistetavast karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 kuu

vangistust, mille kandmise algust arvata alates V.E teistkordsest kahtlustatavana

kinnipidamisest, s.o 08. märtsist 2018. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt

ärakandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada V.E suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

Ülejäänud osa karistusest, s.o 4 kuu 27 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on V.E käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud

alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata V.E-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte

tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

V.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. V.E menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele, ja

kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum