4-18-663/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-18-663

1 (2)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

09. märts 2018.a, Pärnu, kirjalik menetlus Asenduskaristuse number 4-18-663 Kohtunik Teet Olvik Avalduse esitaja Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakond Avalduse sisu Aresti täitmisele pööramine Süüdlane

O.T (ik XXX , tel: ; XXXX XXXX)

RESOLUTSIOON

Juhin

dudes KarS § 48, § 69 lg 6, VTMS § 205 lg 2, § 2101, § 212, kohus määras:

Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna taotlus ja pöörata täitmisele kandmata karistuse osas arest (30) k

olmkümmend ööpäeva.

Kohustada O.T aresti kandma ilmuma Politseine ja Piirivalveameti Lää

prefektuuri Pärnu arestikambrisse aadressile Pikk 18, Pärnu 09

.04.2018.a kell 10.00.

Määrus saata täitmiseks Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja süüdlasele ning teadmiseks - Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

VTMS § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Pärnu Maakohus 08.02.2018.a otsusega tunnistas O.T süüdi LS § 201 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi ning mõistis karistuseks 30 päeva aresti, mille kohus asendas 30 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga üks kuu. Otsus jõustus 09.02.2018.a.

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakond esitas 08.03.2018.a kohtule taotluse sooritamata üldkasuliku töö osas aresti täitmisele pööramiseks. Süüdlasel on tähtajaks sooritamata 30 tundi üldkasulikku tööd.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 2101

lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.

Esitatud taotluses märgib kriminaalhooldusametnik, et süüdlane põhjendab üldkasuliku töö mitte sooritamist tööl ja koolis käimisega, mistõttu ei ole tal aega üldkasulikku tööd teha. Kuna süüdlane ei ole tähtaegselt määratud üldkasuliku töö tunde sooritanud, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata mõistetud arest täitmisele.

4-18-663

2 (2)

Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse ja asjas kogutud kirjalikud materjalid, leiab, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust

tööst kõrvale võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele

pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karist

usest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Süüdlane osales kohtuistungil, kus määrati talle üldkasuliku töö tegemise kohustus. Seega O.T oli teadlik kohtuotsuse sisust ja üldkasuliku töö määrami ning selle täitmise sest

kohustusest. 08.02.2018.a toimunud kohtuistungil avaldas süüdlane, et ta soovib teha üldkasulikku tööd. Kohus määras töö tegemise tähtajaks ühe kuu alates kohtuotsus jõustumisest. Kohtuotsus jõustus

09.02.2018.a, st käesolevaks ajaks on möödunud ühekuune üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg. Süüdlasel on tegemata 30 tundi üldkasulikku tööd. Taotlusele lisatud materjalidest nähtub, et süüdlane on põhjendanud töökohustuse mitte täitmist tööl ja koolis käimisega. Kohtu hinnangul on süüdlane suhtunud talle määratud kohutusse täiesti ükskõikselt ja üksnes püüab õigustada töökohustuse täitmata jätmist. O.T, olles teadlik talle määratud üldkasuliku töö tundidest ja nende sooritamise kohustusest, oleks pidanud suhtuma talle määratud kohutusse vastutustundlikult. Selle asemel aga isik otsib põhjuseid, miks ta töökohustust täita ei saa. Kohus ei pea põhjendatuks ka üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist, kuna süüdlane ei ole ka kõige vähemal määral näidanud ülesse valmisolekut oritades

üldkasuliku töö sooritamiseks, so kuu aja jooksul kasvõi osaliselt üldkasulikku tööd. Süüdlane ei ole sooritanud mitte ühtegi tundi. Asjaolu, et isik on hõivatud töö ja kooliga, ei õigusta töökohustuse täitmata jätmist. O.T ainult otsib põh talle määratud jendusi, miks

üldkasuliku töö tunde mitte teha. 21.02.2018.a on süüdlane tööst keeldumist põhjendanud ka oma tervisliku seisundiga, s.o astma, kuid selle kohta ei ole esitatud mitte mingisuguseid tõendeid. Taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub selgelt, et O.T leiab, et kuna tal ei ole aega üldkasulikku tööd teha, siis ta seda ka ei tee. Seega suhtub süüdlane talle määratud karistusse täiesti ükskõikselt ja vastutustundetult. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjust arvata, et süüdlane hoiab teadlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, otsides üksnes vabandusi.

Kohus leiab, et käesolevas asjas süüdlasele asenduskaristusena määratud üldkasulik töö tuleb tühistada ning pöörata täitmisele arest. Süüdlasel on sooritamata 30 tundi tööd. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas üldkasuliku töö sooritamata jätmise tõttu pöörata täitmisele arest 30 ööpäeva.

(allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik