1-15-6226/41 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-6226

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. 2018. a, kohtumaja märts Jõgeva Kriminaalasja number 1-15-6226 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Liane Peets Kriminaalasi

S

üüdimõistetu H.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu H.A

Isikukood: XXX elukoht (vabanemisel): puudub ; ; töökoht (vabanemisel): puudub. Kohtuistungi toimumise aeg 7. 2018. a (kaugkohtuistung) märts

RESOLUTSIOON Jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata H.A suhtes .

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 01.08.2015. a otsusega tunnistati H.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 9

- § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati H.A-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.12.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. H.A-le

2

mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg koristusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.07.2015. a eb 16.05.2018. a. ja lõpp Tartu Vangla edastas kohtule materjalid H.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamiseks. Vangla toetab H.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör osundab, et formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks puuduvad. K peab isikut olema tahtliku kuriteo eest karistatud aristusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks v -aastase vangistusega ta peab olema Eelmise ähemalt 2 ja ära kandnud vangistuse täies ulatuses. kohtuotsusega karistati H.A 6 kuu pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse sätete

kohaselt vähendati 1/3 võrra. Seega H.A ei kanna käesolevalt 2 aasta pikkust

vangistust. H.A varasemast elukäigust nähtuvalt on teda küll varasemalt karistatud 1-

aastase vangistusega, kuid karistus on mõistetud tingimuslikult. Eelnev vangistus peaks olema reaalselt kantud. Antud juhul on moodustatud liitkaristus, mille tulemusena saadi 2 aasta pikkune vangistus. Süüdimõistetu H.A ei vaidle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisele vastu

ja on nõus nii karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise, kui ka kohaldamata jätmisega. H.A puudub karistuse kandmiselt vabanemise korral kindel elukoht.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ning ga kuulanud ära H.A ja prokuröri leiab, et H.A suhtes

tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest - vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning -

teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1- aastase vangistusega. H.A kannab karistust Harju Maakohtu 01.08.2015. a otsuse alusel. Nimetatud otsusega tunnistati H.A - süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.12.2014. a otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o 2 aastat 5 kuud 18 päeva võrra. H.A-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 18 päeva vangistust.

Eeltoodust tulenevalt on kohus eelkäsitletud otsusega mõistnud (võttes arvesse KarS §-s 56

sätestatud põhimõtteid) toimepandud tahtlike kuritegude eest H.A-le karistuseks

vähem kui 2 aastat vangistust. Kuigi tahtlike kuritegude eest mõistetud H.A-le liitkaristust on suurendatud KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse võrra ja lõplik liitkaristus on rohkem, kui 2 aastat vangistust, mis saab H.A peagi ära kantud, ei ole KarS § 871 lg 1 p 1 kohaselt mõistetud lõplikku liitkaristust (mis on moodustatud KarS § 65 lg 2 alusel) võimalik arvestada „tahtliku kuriteo toimepanemise eest karistamisena“. Seda põhjusel, et KarS § 65 lg 2 alusel liidetav karistus on H.A-le mõistetud kuritegude toimepanemise eest eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 17.12.2014. a otsusega.

3

Eeltoodust tulenevalt ei kanna H.A käesoleval ajal tahtlike kuritegude toimepanemise

eest vähemalt aastast vangistust. Samuti ei moodustunud nõutav karistusmäär (2 aastat) 2- liitkaristuse mõistmisel KarS § 63, § 64 või § 65 lg 1 järgi. Kohtuotsuste kogum tekkis olukorras, kus H.A pani tahtliku kuriteo toime katseajal, s.o enne karistuse täielikku ärakandmist, mistõttu tuli liitkaristus moodustada KarS § 65 lg 2 alusel. Sellest tulenevalt ei ole käesoleval juhul täidetud KarS § 871 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus, s.o isikut ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest

vähemalt kaheaastas . Sellest tulenevalt ei ole täidetud formaalsed eeldused, et e vangistusega H.A

suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.

/ Raina Pärn Kohtunik