1-18-1530/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-1530

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2018, Tallinn

Kohtuasja number

1-18-1530

Kohtunik

Meelika Aava

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2018. a otsus Üllar Laasneri

süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Üllar Laasner

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Üllar Laasneri apellatsioon Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2018. a

kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline

sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2018. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati

Üllar Laasner süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 3 kuuks, mis jäeti

KarS § 74 alusel täitmisele pööramata kui Ü. Laasner ei pane 8 kuulise tähtaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Ü. Laasner, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist, sest tal puudus kohtuistungil kaitsja ja ta ei osanud vastata kohtu küsimustele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu

otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab

kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad

piirangud ka sedastatud.

KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao

(s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe.

4. 20.02.2018 sõlmisid Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur,

süüdistatav Ü. Laasner ja tema kaitsja vandeadvokaat Eve Grass kokkuleppe, millest nähtuvalt

taotleb prokurör maakohtult Ü. Laasneri süüditunnistamist KarS § 121 lg 1 järgi ja karistamist 3

kuu pikkuse vangistusega, mis jäetakse KarS § 74 alusel täitmisele pööramata kui Ü. Laasner ei

pane 8 kuulise tähtaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kokkuleppele on Ü. Laasner omakäeliselt kirjutanud, et ta ei

soovi kohtuistungile kaitsjat (tl 32-33).

Kokkuleppe arutamise kohtuistungil jäid nii prokurör kui süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

20.02.2018 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et Ü. Laasner on kohtuistungil avaldanud,

et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe arusaadav ning

ta jääb kokkuleppe juurde. Apelleeritud kohtuotsusega ongi Ü. Laasner kokkuleppes märgitud

süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kriminaalmenetluse

kulud vastavalt kokkuleppes märgitule.

5. Apellatsioonis ei nõustu Ü. Laasner maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt

soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras kus süüdistatav

on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei

ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu

kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus

on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda

hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik

kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta

apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus

oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

6. Ü. Laasner taotleb kohtuotsuse tühistamis veel seetõttu, et kohtuistungil puudus kaitsja, mistõttu

ta ei osanud kohtu küsimustele vastata. Ringkonnakohus süüdistatava etteheitega ei nõustu.

KrMS § 45 lg 4 p 1 kohaselt ei ole kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik

kokkuleppemenetluses, kui kahtlustatav või süüdistatav ei ole esitanud taotlust kaitsja osalemiseks

kohtumenetluses ning kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusemõistmise huvides

vajalik. Praeguses asjas on kahtlustatav Ü. Laasner kokkuleppele omakäeliselt kirjutanud, et ta ei

vaja kohtuistungile kaitsjat. Seega ei ole maakohus ilma kaitsja osavõtuta kriminaalasja arutades

kriminaalmenetlusõigust rikkunud ning kahtlustatava etteheide jääb tagajärjetuks.

7. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi

apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna

2(3)

ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1

sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta Ü. Laasneri

kaebus läbi vaatamata.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus

seisukohal, et süüdistatava Ü. Laasneri apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)