3-18-288/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-288 Määruse kuupäev

9. märts 2018 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi XYi (Y) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot RESOLUTSIOON Tagastada XYi kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav XY esitas 21. detsembril 2017 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles selgitas, et 21. detsembril 2017 koolist tulles oli sektoris viis koera ning vanglaametnikud naersid, mõnitasid ja solvasid teda, kui kaebaja mainis koerahirmu. XYi selgituste kohaselt oli sellise alanduse tekitamine keelatud ja vanglal ei ole õigust tema õpinguid piirata.

2. Tartu Vangla jättis 10. jaanuari 2018. a otsusega nr 1-13/270-2 XYi taotluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

3. XY esitas 7. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt välja mõista summa 2000 eurot. XY selgitas, et tuli 21. detsembril 2017 koolist, kui sektoris oli viis narkokoera. Eelnev valmistas talle hirmu ja kannatusi, mis ei saa olla paratamatult vangistusega kaasnev. Koos kaebusega esitas XY taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohus jättis 14. veebruari 2018. a määrusega kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

5. Kaebaja palus 18. veebruari 2018. a avalduses pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega 10 päeva võrra. Kohus rahuldas kaebaja taotluse ning teatas, et kaebuses esinevad puudused tuleb kõrvaldada hiljemalt 2. märtsil 2018. Kaebaja kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuivõrd kaebaja pole vaatamata kohtu nõudmisele täpsustanud, kas kohus on 14. veebruari 2018. a määruses kaebaja tahet õigesti mõistnud, samuti pole kaebaja täiendavalt põhjendanud, milles talle tekitatud kahju täpselt seisneb, lähtub kohus kaebaja tahte väljaselgitamisel kaebuse põhjendustest. Et kaebaja on esitatud kaebuses rõhutanud 21. detsembril 2017 eluosakonnas narkokoerte olemasolu ja nendega kaudse kokkupuutumisega seoses hirmu ja kannatuste põhjustamist, mis ei saa olla vangistusega paratamatult kaasnev, mõistab seega kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks väärikuse alandamise eest seonduvalt 21. detsembril 2017 eluosakonnas narkokoerte kasutamisega. Kuna kaebaja ei ole kohtule ega vanglale väitnud tervise kahjustamisega seonduvat ega esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid, ei ole kohtu hinnangul tervisekahju tekkimine antud juhul ka tõenäoline. Seepärast ei pea kohus kaebuse uuesti käiguta jätmist vajalikuks.

7. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

8. Vaidlust ei ole selles, et 21. detsembril 2017 viibisid eluosakonnas narkokoerad, keda kaebaja kardab, ning kaebaja viibis koertega samas ruumis, seejuures otsest kontakti omamata. Vaidluse all on asjaolu, kas vangla taolise tegevusega võidi kaebajale tekitada rahaliselt hüvitamisele kuuluvat kahju.

9. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Eeltoodust tulenevalt on oluline välja selgitada, kas Tartu Vangla on kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud.

10. Vangistusseaduse (VangS) § 701 sätestab vangla erivahendite ja teenistusrelvade loetelu, kusjuures VangS § 701 lg 1 p 2 järgi on vangla erivahendiks teenistusloom. Vastavalt VangS § 71 lg-le 5 on teenistuskoera kasutamine lubatud lisaks VangS § 71 lg-tes 1, 3 ja 4 toodud alustele ka narkootilise või psühhotroopse aine avastamiseks. Kuna antud juhul puudub kohtul alus arvata, et teenistuskoeri kasutati ning nende viibimine eluosakonnas oli tingitud muust põhjusest kui nende kasutamisest erivahendina, pole Tartu Vangla teenistuskoerte kasutamisel ja nende viibimise lubamisel eluosakonnas õigusvastaselt käitunud.

11. Samas selgitab kohus, et isegi kui käesoleval juhul jaatada võimaliku kahju tekkimist kaebajale, kuna kaebaja kardab koeri ning koerad möödusid kaebaja sõnul temast umbes 50 cm kauguselt, ei ole vangla tegevus saanud kaebajale põhjustada mittevaralist kahju määras, mis tingiks selle hüvitamise rahas. Rahalise hüvitise väljamõistmise üheks eelduseks on tegevuse või kohtlemise kestvus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-38-13, p 21). Käesoleval juhul oli tegemist väga lühiajalise ja väheintensiivse õiguse riivega. Nimelt arvestas vangla kaebajal esinevat hirmu koerte ees ning paigutas ta koertest eemale valvuriruumi ette. Seega tegutses vanglaametnik eesmärgiga vähendada kaebaja ebamugavustunnet ning reaalne kokkupuude kaebajal koertega puudus. Kaebaja puutus koertega kokku kõige rohkem siis, kui nad möödusid kaebajast poole meetri kauguselt. Varasemate väidetavalt negatiivsete kokkupuudete tõttu koertega ja sellest tulenev lihtfoobia võis kaebajale teenistuslooma nägemine, temaga ühes ruumis viibimine ja tema möödumine põhjustada küll ebamugavustunnet ja ärevust, kuid kohtu hinnangul ei tingi selline olukord kahju, mida tuleks hüvitada rahaliselt. Kohus lisab, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.

12. Kuna eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ja asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, tagastab kohus XYi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

13. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik