1-09-5877/4 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2009. a

Kriminaalasja number 1-09-5877 Kohtukoosseis Paavo Randma, Ivi Kesküla, Malle Preimer Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu 18. juuni 2009. a otsus, kokkuleppemenetluses Määruskaebuse esitaja Süüdistatav T.G Resolutsioon Jätta T.G esitatud määruskaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. kokkuleppemenetluses süüdi Harju Maakohtu 18. juuni 2009. a otsusega tunnistati T.G KarS § 200 lg 2 p-de 4,9,10 järgi ja mõisteti talle karistuseks viis aastat kuus kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele määrati seitse kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa jäeti süüdistatava suhtes tingimuslikult viieaastase katseajaga täitmisele pööramata.

Kohtukuludena mõisteti T.G-lt välja sundraha 10875 krooni, 960 krooni ekspertiisitasu ning 4832 krooni ja 10 senti seoses riigi õigusabi osutamisega.

2. vaidlustas maakohtu otsuse, pealkirjastades enda kaebuse kui apellatsiooni. T.G

Kaebuses kirjutab T.G, et ta vaidlustab kohtuotsuse ainult määratud kaitsjale makstud tasu osas ning palub temalt väljamõistetud summa (4832 krooni ja 10 senti) üle kontrollida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

I

3. poolt esitatud Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab esmalt, et puudub alus T.G

kaebuse kui apellatsiooni menetlemiseks. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab teatud piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse

seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao ehk

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud

seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole

osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätte rikkumisele, tuleb

apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Seejuures osundab kriminaalkolleegium, et edasikaebe korra piiratusele on viidatud ka vaidlustatud kohtuotsuses.

4. Samas sätestab KrMS § 189 lg 3, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Seega

tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ei laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang T.G

poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Harju Maakohtu 18. juuni

2009. a otsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Järelikult tuleb

ringkonnakohtul T.G taotlus menetluskulude vähendamiseks lahendada lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses.

5. ei kirjuta küll määruskaebuses konkreetselt, millistel motiividel ning ulatuses ta T.G

temalt väljamõistetud menetluskulusid vaidlustab. Seadusest tulenevalt saab väljamõistetud menetluskulusid vähendada aga vaid kahetisel alusel – menetluskulud on kas valesti arvestatud ning sellest tulenevalt ebaseaduslikult (suures ulatuses) välja mõistetud või palub süüdistatav vähendada

väljamõistetud menetluskulusid KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o süüdimõistetu varalise seisundi ning

resotsialiseerumisväljavaate argumendil. Kriminaalkolleegiumi leiab, et käesoleval juhul on

määruskaebusest väljaloetav esmajoones arusaam, et temalt väljamõistetud õigusabikulusid

vaidlustab T.G just esimesel alusel, s.o argumendil, et väljamõistetud summa on

põhjendamatult suur – ning seda just tingituna asjaolust, et teisi temalt väljamõistetud menetluskulusid, s.o sundraha ja ekspertiisikulu (mis kokkuvõttes on märkimisväärselt suuremad),

T.G määruskaebuses samaaegselt ei vaidlusta. Et T.G on tegelikkuses võimeline

menetluskulusid tasuma, näitab ka see, et juba kohtueelse menetluse staadiumis on talle õigusabi hakanud osutama kokkuleppeline kaitsja (kd 2, tlk 152).

II

6. Kriminaalkolleegium leiab, et õigusabikuludena määratletud ja süüdistatavalt väljamõistetud summa – 4832 krooni ja 10 senti – on arvutatud korrektselt ning kooskõlas seadusega. T.G-lt väljamõistetud summa on täies vastavuses riigi õigusabi korras antava õigusabi tasumääradega ning puudub alus selle vähendamiseks.

Vastavalt Justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määrusega kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus ja kord” § 7 lg-le 1 on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 420 krooni ühe menetlustoimingu kohta, kusjuures arvestada tuleb veel seda, et kui

kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu (nagu käesoleval juhul), kuulub rakendamisele üldkoefitsient 1,5. Vastavalt osundatud korrale on käesoleval juhul toimunud ka õigusabikulude arvestamine. Kohtueelses menetluses on T.G õigusi ja huve kaitsnud advokaat S. Narusberg (kd 1, tlk 74) ja advokaat A. Küünemäe (kd 2, tlk 81; tlk 82; tlk 142), kelle taotlused õigusabi kulude hüvitamiseks

on rahuldatud vastavalt kehtiva korra poolt sätestatud ulatusele. Kaitsjatele on makstud tasu summades 743.40 krooni (advokaat S. Narusberg), 1486.80 krooni, 743.40 krooni ja 1858.50 krooni (advokaat A. Küünemäe). Kaitsjad on osalenud korduvatel T.G kahtlustatavana ülekuulamistel

ja ütluste seostamistel olustikuga, aga samuti tõkendi kohaldamise taotluse arutelul kohtus. Teostatud menetlustoimingud on vastuvaidlematult aset leidnud ning nende eest määratud kaitsjale makstav tasu on arvestatud vastavalt kehtivatele tasumääradele. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul pole põhjust kahelda ka süüdistatavale kohtueelses menetluses osutatud õigusabi ja süüdimõistetult riigi tuludesse mõistetud õigusabisummade kohasuses.

7. Harju Maakohus on otsuses määranud, et kohtukulud tuleb süüdistataval tasuda kuue kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Selles osas selgitab ringkonnakohus täiendavalt, et

menetluskulude tasumine ei pea toimuma koheselt, s.o näiteks vahetult peale vangistusest

vabanemist. Nimelt sätestab KrMS § 423, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele

pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu

elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle kuni ühe aasta võrra

tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega saab nimetatud taotluse esitamisel ja

motiveerimisel T.G vajaduse korral täitmiskohtuniku vahendusel kindlaks määrata endale

jõukohase ning riiklikult aktsepteeritud graafiku temalt välja mõistetud menetluskulude, sh õigusabikulude, tasumiseks.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 18. juuni 2009. a otsuse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Ivi Kesküla

Malle Preimer