2-17-17818/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 9. märts 2018. a Tsiviilasja number 2-17-17818 Tsiviilasi C.S. hagi V.T. vastu makstava elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 23. veebruari 2018. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus C.S. apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind

765 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast C.S. apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 23. veebruari 2018. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus C.S. le tagastatuks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2

ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu menetluses oli C.S. (hageja) hagi V.T. (kostja) vastu Tartu Maakohtu 30. novembri 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-11567 välja mõistetud elatise suurendamiseks. Tartu Maakohus jättis hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et hageja apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 23. veebruari 2018 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Maakohtus oli hagihind 765 eurot. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Riigikohus on 17. oktoobri 2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1- 96-16 p-des 9-10 leidnud, et TsMS § 405 lg 1 tähenduses saab lihtmenetluse asjaks pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot (vt ka Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-16, p 9). Käesolevalt esitas hageja nõude Tartu Maakohtu 30. novembri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-11567 väljamõistetud elatise 150 eurot kuus suurendamiseks kuni seadusjärgse miinimummäärani (2017. a 235 eurot ja 2018. a 250 eurot kuus). Seega taotles hageja elatise suurendamist 2017. aastal summas 85 (235-150) eurot kuus ja 2018. aastal summas 100 eurot kuus. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagiavaldus on esitatud 28. novembril 2017 ja hageja saab 18 aastaseks 9. oktoobril 2018. Hageja soovib elatise suurendamist alates 28. novembrist 2017 kuni 9. oktoobrini 2018 kokku summas 1073 eurot 2 senti [(235÷30×3)+(235- 150)+(250-150)×9+(250÷31×8)]. Seega on hageja nõude koguväärtus väiksem kui TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses sätestatud varalise nõude ülempiir 2000 eurot. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Hageja ei ole menetluses toonud esile neid asjaolusid, mis oleksid muutunud võrreldes Tartu Maakohtu 30. novembri 2016 otsuse tegemisega ning annaksid alust kostjalt TsMS § 459 järgi kohtuotsusega väljamõistetud elatise muutmiseks (maakohtu sellekohane määrus hagejale 6. detsembrist 2017, tl 9). 3. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega hagejale TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp

Triin Uusen-Nacke