2-17-102298/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-102298

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. märts 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-102298

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ hagi OSP Consult OÜ, Žanna Kopjeva

ja Albert Kopjevi võla nõudes

Tsiviilasja hind

8595,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Credit.ee OÜ (registrikood: 11898079; asukoht

F.Tuglase 19, 51014 Tartu), lepinguline esindaja

Marika Rindemaa (e-post: marika@credit.ee)

Kostja I OSP Consult OÜ (registrikood 12512834,

asukoht Kivila 15 - 174, 13917 Tallinn; e- post:

ecconsultou@gmail.com)

Kostja II Albert Kopjev (isikukood XXX, elukoht

XXX; e- post: XXX)

Kostja III Žanna Kopjeva (isikukood XXX, elukoht

XXX; e- post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

25. september 2017. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OSP Consult OÜ-lt, Albert Kopjevilt ja Žanna Kopjevalt solidaarselt

Credit.ee OÜ kasuks:

-

põhivõlg 3947,94 eurot, intress 455,9 eurot, viivis hagi esitamise päeva

(20.03.2017) seisuga 526,75 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot,

kokku 4970,59 eurot;

-

alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast (21.03.2017) kuni kohtuotsuse

tegemiseni (8.03.2018) sissenõutavaks muutunud viivis 3484,06 eurot;

-

viivis põhivõlgnevuselt 3947,94 eurot alates 9.03.2018 määraga 0,25% päevas kuni

põhinõude täitmiseni. Käendajatelt Albert Kopjevilt ja Žanna Kopjevalt mitte

rohkem kui 1695,35 eurot, mille täitumisest alates mõista Albert Kopjevilt ja

Žanna Kopjevilt viivis välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi intressi 22,38 euro ja osaliselt lisanduva viivise väljamõistmise osas

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

5. Määrata Credit.ee OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja välja mõista OSP

Consult OÜ-lt, Albert Kopjevilt ja Žanna Kopjevalt solidaarselt Credit.ee OÜ

kasuks 550 eurot.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Credit.ee OÜ esitas 6.02.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OSP

Consult OÜ, Žanna Kopjeva ja Albert Kopjevi vastu solidaarselt kokku 4603,44 euro

saamiseks. Seoses nõudele vastuväidete esitamisega andis kohtunikuabi 6.03.2017

kohtumäärusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

20.03.2017 esitas Credit.ee OÜ Harju Maakohtule hagiavalduse. 3.04.2017 määrusega

jäeti hagi Harju Maakohtu menetlusse võtmata ning edastati kohtualluvuse järgi Tartu

Maakohtu Tartu kohtumajale.

2. Hagiavaldusest ning sellele lisatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid Credit.ee OÜ (hageja,

laenuandja) ja OSP Consult OÜ (kostja I, laenusaaja) 16.07.2016 laenulepingu nr

20160716/01 ning hageja ja kostjad Albert Kopjev (kostja II) ja Žanna Kopjeva (kostja

III) käenduslepingud, mille p-i 1 kohaselt käendajad vastutavad laenuandja ees kõigi

laenuvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr 20160716/01.

Laenulepingu alusel sai kostja I laenu 4000 eurot. Laenusumma koos intressiga tuli

tagastada 60 osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 30.06.2021. Laenulepingu järgi

laekus hagejale kokku 324,92 eurot, millest 40 eurot arvestas hageja lepingu sõlmimise

tasu katteks, 52,06 eurot põhiosa katteks, 232,60 eurot intressi katteks ja 0,26 eurot

viivise katteks, vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates sissenõutavaks muutumisest.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3947,94

eurot, intressi 478,28 eurot, viivise hagi esitamise päeva (20.03.2017) seisuga 526,75

eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ning jooksva viivise 0,25% päevas

põhivõlast kindla summana alates 21.03.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi

0,25% päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni.

3. Vastuses hagile kostjad ei võta hagi õigeks, samas kostjad ei vaidlusta asjaolu, et poolte

vahel on 16.07.2016 sõlmitud hagiavalduses nimetatud laenuleping ning käenduslepingud,

samuti ei vaidlusta kostjad võlgnevuse olemasolu. Kostjad teatasid, et neil on

majanduslikud raskused ning tegid ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Pooled arutasid

kompromissi sõlmimist 25.09.2017 kohtuistungil, kuid kompromissi sõlmimiseni pooled

ei jõudnud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

5. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja I vahel on 16.07.2016 sõlmitud laenuleping nr

20160716/01 (tl 44-46), mille alusel kostja I sai hagejalt laenu summas 4000 eurot (laenu

ülekandmine kostjale I on tõendatud ka maksekorraldusega tl 53), ning hageja ja kostja II

ja III vahel käenduslepingud kostjaga I sõlmitud laenulepingust tulenevate kostja I

kohustuste täitmise tagamiseks (tl 37-38, 50-51). Hageja on esitanud kohtule nende

lepingute rikkumisest tulenevad nõuded. Võlgnevuse olemasolu kostjad ei vaidlusta.

6. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda

lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral

kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid,

mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei

võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajal õigust

nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

7. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenuandja kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Laenulepingu ja laenulepingu üldtingimuste p-i 3.1 kohaselt kohustus kostja I tasuma

lepingu sõlmimise tasu 40 eurot, intressi määraga 35% aastas ning tagastama laenu 4000

eurot 60 osamaksena vastavalt maksegraafikule. Viimase osamakse tasumise tähtpäev oli

30.06.2021.

8. Hagist ja nõude arvestusest (tl 55) nähtuvalt tasuti laenulepingust tulenevate kohustuste

katteks kokku 324,92 eurot, mille hageja arvestas laenulepingust tulenevate nõuete katteks

vastavalt nende sissenõutavaks muutumisele (40 eurot lepingu sõlmimise tasu, 52,06 eurot

põhiosa, 232,60 eurot intressi ja 0,26 eurot viivise katteks). Seejärel tekkis tasumisel

viivitus ning hageja ütles 27.01.2017 ülesütlemisavaldusega (tl 61) lepingu üles. Lepingu

ülesütlemist ei ole kostjad vaidlustanud. Laenulepingu üldtingimuste p-i 4.3.1 järgi piisas

laenulepingu

ülesütlemiseks

sellest,

kui

laenusaaja

on

lepingust

tulenevate

maksekohustuste täitmisega viivitanud kokku vähemalt 30 päeva. Hageja nõude

arvestusest nähtuvalt oli laenusaaja 27.01.2017 seisuga viivituses nelja osamakse

tasumisega. Seega oli hagejal õigus leping üles öelda ning nõuda kogu veel tagastamata

laenu tagastamist (VÕS § 399 lg 1). Arvestades et lepingu järgi tasutud summadest on

põhiosa katteks arvestatud 52,06 eurot, on tagastamata laenusumma 3947,94 eurot (4000

eurot - 52,0,6 eurot).

9. VÕS § 195 lg 2 järgi vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad pooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused

jäävad kehtima. Sellest tulenevalt lõpeb laenulepingu ülesütlemisega intressi tasumise

kohustus. Hageja taotleb intressi väljamõistmist summas 478,28 eurot. Laenulepingus

sisalduvast maksegraafikust nähtuvalt olid lepingu ülesütlemise ajaks 27.01.2017

maksegraafiku järgi muutunud sissenõutavaks intressimaksed kokku summas 688,5 eurot.

Arvestades et lepingu järgi tasutud summadest on intressi katteks arvestatud 232,60 eurot,

oli laenusaajal lepingu lõppemise aja seisuga intressivõlgenvus 455,9 eurot (688,5 eurot -

232,60 eurot). Kohus leiab, et intressinõue seda ületavas osas, s.o 22,38 euro (478,28

eurot - 455,9 eurot) ulatuses tuleb jätta rahuldamata.

10. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

11. Hageja taotleb hagi esitamise, s.o 20.03.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmist summas 526,75 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise

põhivõlgnevuselt (3947,94 eurot) määraga 0,25% päevas alates hagi esitamise päevale

järgnevast päevast, s.o 21.03.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasi

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

12. Lepingu üldtingimuste p-i 3.3 kohaselt loeti viivise määraks kohustuse mittetähtaegse täitmise

korral laenulepingus kokku lepitud intressimäär päevas tähtajaks tasumata summalt päevas,

välja arvatud juhul, kui lepinguga on kindlaks määratud teisiti. Viivise arvestamine algas

maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval ja lõpeb võlgnevuse laenuandja arvelduskontole

laekumise päeval. Tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestatud. Laenulepingu kohaselt

oli kokku lepitud viivise määras 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.

13. Hageja viivisearvestusest (tl 55) nähtub, et kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hageja

arvestanud viivist iga üksiku osamaksega viivitamise eest alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast, alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast on

hageja arvestanud viivist kogu tasumata põhivõlalt. Kohus leiab, et hageja viivisenõue

summas 526,75 eurot on seaduslik ja põhjendatud. Alates 21.03.2017 (hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast) kuni 8.03.2017 (kohtuotsuse tegemiseni) on sissenõutavaks

muutunud viivis 353 päeva eest summas 3484,06 eurot (3947,94 eurot x 0,25% x 353 päeva).

Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

14. Sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt reguleerib

VÕS § 1131, mille lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega hageja õigus nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses tuleneb seadusest.

15. VÕS § 142 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul,

kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt

käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest

vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega

võimalus neid kulusid vältida.

16. Käenduslepingutega kohustusid kostja II ja III vastutama laenuandja ees kõigi

laenulepingust nr 20160716/01 tulenevate laenuvõtja kohustuste täitmise eest solidaarselt

laenuvõtja ja teiste käendajatega (käenduslepingute p-d 1, 7). Muu hulgas kohustusid

käendajad tasuma võla sissenõudmisega seotud kulud (käenduslepingute p 8). Hagi

kohaselt saadeti kõik tasulised võlateated lisaks põhivõlgnikule ka mõlemale käendajale.

Seega on täidetud tingimus, et käendajatele anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse

teatamisega võimalus neid kulusid vältida ning käendajad vastutavad muu hulgas võla

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest.

17. Kummagi käendaja vastutuse maksimumsummaks oli käenduslepingutes kokku lepitud

10 150

eurot.

Kohtupraktika

kohaselt

kaitseb

käenduslepingus

märgitud

maksimumsumma käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga

käenduslepingust tulenevate võlausaldajate täiendavate nõuete eest, mida võib esitada ka

sõltumata vastutuse maksimumsummast (RKTKo 3-2-1-8-13, p 12). Sellisteks

käenduslepingust tulenevateks täiendavateks nõueteks on muuhulgas käendaja enda

viivitusest käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisel tekkivad viivisenõuded (RKTKo

3-2-1-136-12, p 15). Käenduslepingute p-i 10 kohaselt käendaja kohustus oma kohustuse

täitmisega viivitamise korral tasuma laenuandjale viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgses viivise määras. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et käendajatelt saab

jooksva viivise, mis ületab käendajate vastutuse maksimumsummat, välja mõista

seadusjärgses määras. Otsuse tegemise aja seisuga on hageja nõue kostjate vastu kokku

8454,65 eurot (põhivõlg 3947,94 eurot + intress 455,9 eurot + hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 526,75 eurot + sissenõudmiskulu 40 eurot + otsuse

tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3484,06 eurot). Seega laenulepingust

tuleneva viivise eest saavad käendajad vastutada täiendavalt 1695,35 euro ulatuses

(10 150 eurot - 8454,65 eurot). Edasi saab neilt välja mõista viivise seadusjärgses määras

(käesoleval ajal 8% aastas).

18. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja

menetluskuluks on riigilõiv 500 eurot ning õigusabikulu 50 eurot. Hageja on riigilõivu

tasunud seaduses sätestatud ulatuses, hageja õigusabikulude suurus on arvestades asja

keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Eeltoodu alusel

määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja 550 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik