2-15-9649/47 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

09. märts 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-9649

Tsiviilasi

Orica Eesti OÜ hagi AS Inges Kindlustuse vastu

kindlustushüvitise, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Orica Eesti OÜ (registrikood 10186632, asukoht

Jaama 10, 41533 Jõhvi) seaduslik esindaja XXXX,

lepinguline esindaja adv. Peeter Viirsalu

Kostja: AS Inges Kindlustus (registrikood 10089395,

asukoht Raua 35, 10124 Tallinn) lepinguline esindaja Elar

Tamme

Resolutsioon

1. Rahuldada Orica Eesti OÜ avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista AS-ilt Inges Kindlustus välja Orica

Eesti OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 750 eurot ja

õigusabikulud 5950 eurot, kokku 6700 (kuus tuhat

seitsesada) eurot.

3. Jätta rahuldamata Orica Eesti OÜ avaldus summas 686

(kuussada kaheksakümmend kuus) eurot.

4. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

AS-il Inges Kindlustus tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (6700 eurot) Orica Eesti OÜ-le viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1. Harju Maakohus 03.03.2017 otsusega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus 10.08.2017 otsusega jättis Harju Maakohtu 03.03.2017 otsuse

muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Riigikohus 30.10.2017

määrusega jättis kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud

kostja kanda. Kohtulahend jõustus 30.10.2017.

2. Hageja on esitanud 18.01.2017 menetluskulude nimekirja maakohtus kantud kulude kohta ja

27.01.2017 täpsustuse ning 19.05.2017 menetluskulude nimekirja ringkonnakohtus kantud

kulude kohta. Hageja palub välja mõista hageja kasuks 7386 eurot ja mõista hageja kasuks

määratud menetluskuludelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidleb hageja menetluskulude mahule ning maksumusele vastu. Kostja juhib

tähelepanu, et hagiavalduse põhilised seisukohad ning väited olid samad, mis kohtueelsetel

läbirääkimistel. Seega on tõenäoliselt hagiavaldusele kulunud aeg kohtueelse menetluse

tekstide kattuvuse tõttu mõnevõrra lühem. Kostja juhib tähelepanu, et hageja vahetas esindajat

ning ca 10 tunni ulatuses tekkisid hagejale menetluskulud seoses esindaja vahetusega

(esindaja pidi ennast kogu toimiku materjalidega kurssi viima ning korduvalt kliendiga

konsultatsioone pidama). Hageja on 18.01.2017 kohtuistungiks ettevalmistamise ning istungi

ajakuluks deklareerinud 6,7 tundi. Juhime tähelepanu, et kohtuistung algas pärast 14.00-i ning

lõppes 16.40, st kohtuistungiga seoses saab põhjendatud ajakuluks pidada 2 h ja 40 minutit,

mitte rohkem.

4. Kostja vaidleb vastu hageja advokaadi tunnitasu määrale 140 EUR/h. Lepingulise esindaja

tunnitasu määr 140 eurot ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Sarnaste

õigusteenuste eest makstavaks keskmiseks tasuks saab pidada vastavalt advokaadibüroo

HETA hinnakirjale (kättesaadav aadressilt http://www.heta.ee/hinnakiri/) 115 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks.

5. Hageja on menetluskulude esitamisega seoses osutanud õigusabi 1 tunni ulatuses

(18.05.2017), mida ei saa põhjendatuks pidada. Menetluskulude esitamine ei ole keeruline

ning aeganõudev dokument, millele peaks nii palju aega kuluma. Hageja vastuseks kulunud

ajakulu kostja apellatsioonkaebusele ei ole deklareeritud määras põhjendatud kuivõrd see

sisaldab lisaks õiguslikele hinnangutele ka valesid faktiväiteid.

Kohtumääruse põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.

7. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

8. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasutud 26.06.2015 riigilõivu 750

eurot (kd I lk 68). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 750 euro ulatuses ja kostjal tuleb

see hagejale hüvitada.

9. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist summas 6636 eurot (ilma käibemaksuta).

Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabi teenust hinnaga 140 eurot/tund ilma

käibemaksuta. Kostja on esile toonud, et advokaadibüroost HETA saab õigusabiteenust 115

eurot tund. Ühe advokaadibüroo tunnitasud võivad olla küll üheks tunnitasu kriteeriumiks,

kuid keskmine tunnihind kujuneb ikkagi erinevate advokaadibüroode tunnitasude määrade

alusel. Riigikohtu praktikas on peetud mõistlikuks tunnitasuks ilma käibemaksuta lahendis nr

3-2-1-115-13 – 120 eurot, 3-2-1-97-16 – 135 eurot, 3-2-1-120-16 – 150 eurot, 3-2-1-115-14

– 153 eurot, 3-2-1-131-16 - 165 eurot. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole

käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra

osas. Kohus arvestades eeltoodut ning seda, et aastatega on õigusabi teenuse hinnad tõusnud,

leiab, et põhjendatud on lugeda mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot.

10. Esindaja on kulu aruande kohaselt kulutanud 03.02.2016 istungile aega 1,3 tundi. Istungi

protokolli kohaselt algas istung kell 14 ja lõppes kell 15, kestvus 1 tund. Kohus vähendab

ajakulu 0,3 tunni võrra. Arve XXXX ja XXXX lisast nähtub, et ekspertiisi aktiga tutvumise

ja vastuse koostamisega seotud toimingutele on kulunud 6,6 tundi. Arvestades nimetatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu vähendab kohus ajakulu 2,6 tunni võrra. Kuna

menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning seda saab kohtule

esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14 p

12, 3-2-1-4-15 p 13), siis vähendab kohus arvetel XXXX ja XXXX ajakulu 1,1 tunni

(0,6+0,5) võrra. Arvel XXXX on põhjendatud toiming vastuväidete esitamine hageja

menetluskuludele, milleks kohus andis istungil tähtaja, muude toimingute hüvitamine kostja

poolt ajakuluga 0,9 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik.

11. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega 18.01.2017 istungi ajakulule. Istungi protokollist nähtub,

et istung algas kell 11.30 ja lõppes 16.40, kestus 5 tundi 10 minutit (kd II, lk 67). Arvestades,

et 6,7 tundi sisaldab ka istungiks ettevalmistus ja kliendiga kohtumist on ajakulu põhjendatud.

Kohus ei tuvastanud dubleerivaid toiminguid seoses esindajate vahetumisega. Menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses ei analüüsi enam kohus, kas apellatsioonikaebus sisaldas

valesid või õigeid faktiväiteid.

12. Kohus hinnates tehtud toiminguid ja toimingutele kulunud aega leiab, et menetluskulude

nimekiri ja selles näidatud kulude koosseis on ülejäänud osas kooskõlas tsiviilasja

materjalidega ning sellest ei nähtu, et esindaja oleks teinud tarbetuid kulutusi ja kulutanud

selleks põhjendamatult aega. Seega kohus vähendab õigusabile kulunud aega kokku 4,9 tundi

(0,3+2,6+1,1+0,9) summas 686 eurot (4,9*140). Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja riigilõivu 750 eurot ja õigusabikulud 5950 (6636-686) eurot, kokku 6700

eurot.

13. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

14. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/