1-16-9358/28 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-16-9358 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

08. märts 2017.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9358 (16270000192) Kohtukoosseis kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kriminaalhooldusametnik Kively Kohv Kriminaalasi Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne G.Z suhtes

Süüdimõistetu G.Z ,

isikukood XXX; elukoht:

xxxxx maakond, xxxxx vald, xxxxxxx küla, xxxxxxxx talu; ei tööta. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 427 ja KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 kohus määras:

1. Jätta kriminaalhooldusametniku taotlus G.Z suhtes karistuse täitmisele

pööramiseks rahuldamata.

2. Pikendada G.Z-ile Pärnu Maakohtu 29.11.2016.a otsusega ja Pärnu

Maakohtu 29.08.2017.a määrusega kohaldatud katseaega 4 (nelja) kuu võrra.

3. Kohustada G.Z käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud

psühhiaatrilisele ravile.

Määrus saata süüdimõistetule ning kriminaalhooldusametnikule.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

1-16-9358 2

Asjaolud ja menetluse käik

29.11.2016.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-9358 tunnistati G.Z

kokkuleppemenetluse korras süüdi G.Z KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui G.Z ei pane 12 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud ettenähtud kontrollnõudeid.

Kriminaalhoolduse kokkuvõtte kohaselt võeti G.Z Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduses arvele 15.12.2016.a. Perioodil 15.12.2016-

08.05.2017.a oli isiku kriminaalhooldusametnikuks Piret Jaakberg ning alates 08.05.2017.a Kively Kohv.

24.07.2017.a koostas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande põhjustel, et isik ei

elanud kindlaks määratud elukohas, ei ilmunud kriminaalhooldusesse kokkulepitud

registreerimistele, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva ning ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks.

Pärnu Maakohtu 29.08.2017.a määrusega pikendati G.Z katseaega 4 kuu võrra ning

määrati lisakohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Kohtumäärus jõustus 14.09.2017.a.

G.Z esitas ametnikule 14.09.2017.a kutse SA Raplamaa Haigla psühhiaatri Lily

Kanter vastuvõtule. 26.10.2017.a esitas isik ametnikule arstitõendi, millest nähtus, et G.Z käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul, saab ravimeid agorafoobia raviks. Raviga on arsti sõnul tema psüühiline seisund paranenud.

29.08.2017.a Pärnu Maakohtu määrusega pikendati G.Z katseaega 4 kuu võrra ning määrati lisakohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Kohtumäärus jõustus 14.09.2017.a.

13.02.2018.a esitas kriminaalhooldusametnik Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande G.Z suhtes, milles teavitas kohut sellest, et kriminaalhooldusalune G.Z on rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 kontrollnõuet, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Isik ei ilmunud ametniku vastuvõtule 21.12.2017.a ning 19.01.2018.a.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt kokkulepitud registreerimise kuupäeval 21.12.2017.a G.Z kohale ei ilmunud. Samal päeval helistas isik ja andis teada, et tal on tervis kehv

ning palus võimalust tulla registreerimisele kellaajaliselt hiljem. Hooldusalune helistas

ametnikule uuesti pärast lõunat ning andis teada, et tervis on halvenenud ja palus registreerimise edasi lükata järgmisele päevale. 22.12.2017.a isik taas ametniku vastuvõtule ei ilmunud. Saatis sms-sõnumi, milles teavitas, et on endiselt haige. Tuli esindusse 29.12.2017.a. Arstitõendit haigestumise kohta ametnikule ei ole esitanud. Uuel kokkulepitud registreerimise

kuupäeval 19.01.2018.a isik taas kohale ei ilmunud. Samal päeval saatis ametnikule sms-

sõnumi, et on Rakveres ja ei jõua kuidagi õigeks ajaks Raplasse. Antud põhjus registreerimisele mitte ilmumiseks ei ole aktsepteeritav. Jäi kokkulepe, et G.Z tuleb

esindusse 22.01.2018.a ning esitab ka arstitõendi. Kokkulepitud kuupäeval isikut kohale ei tulnud. Tuli hoopis G.Z elukaaslane, kes teavitas, et hooldusalune on haige. Anti taas edasi info, et vajalik on esitada arstitõend. Arstitõendit pole isik ametnikule siiani esitanud.

07.02.2018.a helistas ametnik hooldusaluse telefonile. Telefon kutsus, kuid ei vastatud.

Helistatud ka elukaaslase telefonile ning palutud edasi anda info, et G.Z võtaks koheselt ametnikuga ühendust. G.Z seda ei teinud. 13.02.2018.a kell 12:37 helistas

1-16-9358 3 ametnik taas ise hooldusaluse telefonile. Vastu võttis elukaaslane, kes teatas, et G.Z magab. Ametnik palus hooldusalune üles äratada ning poole tunni jooksul tagasi helistada, mida hooldusalune taaskord ei teinud. Ametniku kõnet enam vastu ei võetud.

Karistusregistri väljavõtte järgi on isik pannud katseaja jooksul toime kaks õigusrikkumist.

Mõlemad LS § 201 lg 2 järgi, karistusena rahatrahvid summas 160 eurot ning 600 eurot. Karistuse täitmise kohta info puudub. Katseajal isik ametlikult tööle ei ole asunud.

Lähtudes eeltoodust esitas kriminaalhooldusametnik 13.02.2018.a erakorralise ettekande G.Z

suhtes ettepanekuga pöörata mõistetud karistus täitmisele, kuna isik ei ole suutnud

katseaja jooksul täita talle määratud KarS § 75 lg 1 kontrollnõuet ilmuda

kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

Menetlusosaliste seisukohad 08.03.2018.a kohtuistungil G.Z kinnitas, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes väljatoodu on õige. Ta tunnistas, et on kohustusi rikkunud ning selgitas, et ei ole suutnud kriminaalhooldaja juurde minna, tal tekib ärevus, tal on hirm ning ta ei suuda ennast kokku võtta. Samuti selgitas, et on ravil psühhiaatri juures ning on võtnud erinevaid tablette,

kuid need ei ole aidanud. G.Z on valmis edaspidi kontrollnõudeid täitma ning jätkama ravi psühhiaatri juures.

Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde, kuid nõustus

kriminaalhooldust jätkama. Ta tegi ettepanku pikendada katseaega 4 kuu võrra ning kohustada G.Z alluma psühhiaatrilisele ravile.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, leidis, et kriminaalhooldusametnik erakorraline

ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuid süüdimõistetule määratud katseaega tuleb pikendada ning kohustada teda alluma ettenähtud ravile.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et G.Z ei täitnud kohtuotsusega temale pandud

kontrollnõudet, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, on põhjendatud kriminaalhooldusametniku poolt käesoleva ettekande esitamine.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et G.Z on rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. G.Z ei ilmunud mitmeid kordi kriminaalhooldusametniku

juurde vastuvõtule. Viimati käis G.Z kriminaalhooldusametniku vastuvõtul

29.12.2017. Seega ei ole G.Z täitnud registreerimiskohustust pea kahe kuu vältel. Lisaks ei olnud G.Z kriminaalhooldusametnik kättesaadav telefoni teel. Arstitõendit haigestumiste kohta ametnikule ei ole esitanud. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks G.Z poleks saanud järgida talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid. Seega hoidub ta tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisest ning suhtunud oma karistuse kandmisse ükskõikselt.

1-16-9358 4

KarS § 56 lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemat vahenditega.

Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus leiab, et nimetatud rikkumisele taotletav sanktsioon, pöörata ärakandmata karistus täitmisele, ei ole G.Z tervislikku seisundit arvestades proportsionaalne ega otstarbekas. Kohus asub seisukohale, et katseaja pikendamine, kohustades G.Z psühhiaatrilist ravi jätkama, võimaldab tema suhtes karistuse eesmärke saavutada.

Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et G.Z-ile Pärnu Maakohtu 29.11.2016.a otsusega ja Pärnu Maakohtu 29.08.2017.a määrusega kohaldatud katseaega tuleb pikendada 4 kuu võrra, samuti tuleb määrata lisakohustus alluda psühhiaatrilisele ravile.

(allkirjastatud digitaalselt) Endla Ülviste