2-16-8916/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. märts 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-8916

Tsiviilasi

Jaagumäe Kaubanduse OÜ hagi K.L. vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. juuni 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaagumäe Kaubanduse OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Jaagumäe Kaubanduse OÜ (registrikood

10804343), esindaja Meelis Leis

Vastustaja (kostja): K.L. (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 16. juuni 2017. a otsuse

resolutsioon. Muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta Jaagumäe Kaubanduse OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Jaagumäe

Kaubanduse OÜ kanda.

4. Mõista välja Jaagumäe Kaubanduse OÜ-lt K.L. kasuks

330 eurot apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude

katteks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jaagumäe Kaubanduse OÜ (hageja) esitas K.L. (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks.

Hageja taotles kohustada kostjat valeandmete nõuetekohast ümberlükkamist järgmisel kujul: viie

päeva jooksul alates kohustava kohtuotsuse või kompromissi kinnitava määruse jõustumisest

Jaagumäe Kaubanduse OÜ õiguste rikkumise lõpetamiseks kõrvaldama iseseisvalt või selle eest

vastutava isiku juurde pöördudes Facebooki grupis nimega Märgatud: VÕRU’s avalduse

pealkirjaga „KAHETSUSVÄÄRNE LUGU VÕRUMAA TOIDUKESKUSES“; viie päeva

jooksul alates kohustava kohtuotsuse või kompromissi kinnitava määruse jõustumisest omal

initsiatiivil ja kulul ümber lükkama Facebooki grupis nimega Märgatud: VÕRU’s enda eelnevalt

avaldatud ebaõiged faktiväited Võrumaa Toidukeskusest saadud mürgistusest. Ebaõigeid

andmeid ümberlükkava avalduse pealkiri peaks olema sama suures kirjas nagu 03.03.2016

avalduse pealkiri ja avalduse kujundus peaks olema võrreldavalt tähelepanu köitev ning et tekst

sisaldaks järgmist: „03.03.2016 sai Facebooki vahendusel avaldatud valeinformatsioon Võrumaa

Toidukeskusest saadud mürgistusest. Käesolevaga avaldan, et see väide on ebaõige ning diagnoos

joogi- või toidumürgistusest arstlikku kinnitust ei leidnud. Esitatud väitel puudus igasugune

tõenduslik alus, mistõttu on see tõele mittevastav ning ma lükkan käesolevaga minu poolt

avaldatud ebaõiged andmed ümber. K.L..“

Samuti taotles hageja, et kohus kohustaks kostjat avaldama viie tööpäeva jooksul alates kohustava

kohtuotsuse või kompromissi määruse jõustumisest omal initsiatiivil ja kulul kohtuotsuse

täielikult (st koos sissejuhatava, põhi- ja resolutiivosaga) ajakirjanduslikus väljaandes Võrumaa

Teataja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja on 15 aastat tegutsenud Eesti turul toitlustamist pakkuva

ettevõttena. Kostja avaldas 03.03.2016 veebipõhises suhtlusvõrgustikus Facebook grupis nimega

Märgatud:

VÕRU’s

pealkirjaga

„KAHETSUSVÄÄRNE

LUGU

VÕRUMAA

TOIDUKESKUSES“, et 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskuse peosaalis toimuval üritusel said

vähemalt 10 inimest toidumürgistuse. Kostja poolt avaldatud postitust jagas (st tegi nähtavaks

enda Facebooki veebikontol) 310 isikut. Lisaks sellele järgnes kostja sõnavõtule ca 100, sh

halvustavat, kommentaari.

Teine kostja avaldus ilmus 08.03.2016 samas veebiportaalis Facebook, kus kostja edastas

avalikkusele järgmise info: „Kuna ajalehtedes on tekkinud artiklid, nagu oleks mina teile

valeinformatsiooni andnud, siis helistasin täna doktorile, kes minuga tegeles ning diagnoosi pani,

et üle küsida, kas mina sain millestki valesti aru? Doktor kinnitas endiselt, et jah, tegemist oli

toidumürgitusega, kuna nii suurel hulgal inimestel algas kõik üheaegselt ja sümptomid viitasid

samuti sellele, ei tehtud tõesti väljaheite proovi ning nüüd on selleks hilja. Kuid kinnitan, et

valeinformatsiooni pole antud“.

Kostja üleskutse olla ettevaatlik seoses Võrumaa Toidukeskusest saadud mürgistusega tekitas

Võru rahva hulgas suurt ärevust ning hagejale majanduslikult kahjulikud asjaolud ilmusid lõpuks

ka sotsiaalmeedias. Nii avaldati 05.03.2016 ajakirjanduslikus väljaandes Võrumaa Teataja, et

viimastel päevadel levivad sotsiaalmeedias ulatuslikud postitused, kus väidetakse, et mitmed

inimesed on Võrumaa Toidukeskuse valmistoitudest toidumürgistuse saanud.

Hageja esindaja pöördus kostja perekonnaliikmelt saadud tervisekaardi ärakirjaga Tartu perearst

Alla Kostina poole selgitamaks, kas tervisekaardil kajastuva haigusjuhtumi info ning ühtlasi

tehtud vereanalüüsi pinnalt on võimalik diagnoosida toidumürgistust. Analüüsides kostja

tervisekaardil fikseeritud haigusjuhtumit, andis perearst Alla Kostina hinnangu, et tervisekaardil

kirjas olnud anamneesi ja sissekannete alusel toiduintoksikatsiooni diagnoosida ei saa.

Kostja poolt avalikkusele avaldatud väited 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskusest saadud

toidumürgituse kohta on tõendamata ja paljasõnalised. On tõenäoline, et 27.02.2016 Võrumaa

Toidukeskust külastanud isikutel võis põhjustada haigustunnused talvine oksendustõbi, mitte

hageja toitlustuskohaga seostatud toidumürgitus. Kostja rikkus hageja õigust heale ettevõtte

nimele. Kostja on oma pahatahtliku käitumisega sekkunud hageja majandustegevusse, mis tõi

kaasa saamata jäänud tulu pakutava teenuse langenud nõudluse tõttu, mille kohtulik tõendamine

on keeruline, kui mitte võimatu.

Pole võimalik kindlaks teha, kas mürgistusega seonduvat diagnoosi on ekslikult või teadvalt

pahatahtlikult järeldanud patsient K.L. ise või mainis patsiendile võimalikku mürgistust arst P.

Lensment või kinnitas arst ilma ühegi vajaliku uuringu läbiviimiseta, et tegemist on just

toidumürgistusega. Kõik kolm nimetatud varianti tingisid ebaõigete andmete avaldamise.

Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask kinnitas väljaandele Võrumaa Teataja, et temal puudub

informatsioon ulatuslikust toidumürgistuste lainest, laialdaselt levib kõhugripp, mille sümptomid

võivad olla toidumürgistuse sarnased. Hageja ei vaidle vastu asjaolule, et kostja pereliikmetel ja

tuttavatel, kes viibisid 27.02.2016 hageja peoruumis sünnipäevapeol, võisid esineda

kõhulahtisuse, oksendamise jne sümptomid. Tõendatud ei ole, et need asjaolud võisid tekkida

hageja poolt pakutud toidust. Kostja faktiväide toidumürgistuse kohta on ebaõige.

Kostja poolt 18.03.2016 Facebookis avaldatud teadet „Võrumaa Toidukeskusest saadud

toidumürgitus ei leidnud meditsiinilist kinnitust“ ei saa käsitleda avaldatud andmete

ümberlükkamisena. Kõlama jääb mõte, et Võrumaa Toidukeskusest saadi toidumürgitus ja see ei

mõju hagejale mitte ebaõigete andmete ümberlükkamisena, vaid hoopis ebaõigete andmete

täiendava esiletoomisena. Avaldatud lause sisaldab väärinfot ja ei kanna ebaõigete andmete

ümberlükkamise eesmärki.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tema poolt avaldatud väide toidumürgistuse kohta oli

paljasõnaline. Vaidlust ei ole, et pärast Võrumaa Toidukeskuses toimunud sünnipäevapidu tekkis

kostjal terviserike, mille tõttu pidi pöörduma Lõuna-Eesti Haigla erakorralise meditsiini osakonda

(EMO). EMO-s kostjaga tegelenud arst kinnitas, et tal on toidumürgistus ning soovitas võtta

ühendust Võrumaa Toidukeskusega. Hageja poolt kohtule esitatud kostja tervisekaardi kohaselt

oli hageja diagnoosiks oletatavalt nakkusliku päritoluga kõhulahtisus. Kostjaga samasugused

sümptomid ilmnesid 24 tunni jooksul veel 15 sünnipäevapeo külalisest 13-l. Lisaks kostjale käis

EMO-s abi saamas kostja vend. Seejuures on märkimisväärne, et need kaks isikut, kes ei

haigestunud, olid ainukesed, kes ei söönud peol pakutud torti.

Pärast kostja poolt Facebooki grupis vaidlusaluse arvamuse avaldamist, avaldasid mitmed isikud

infot selle kohta, et samal päeval, kui Võrumaa Toidukeskuses toimus kostja vanaema

sünnipäevapidu, toimus seal veel kaks üritust, millest osavõtjate seas oli neid, kes haigestusid

samasuguste sümptomitega kui kostja vanaema sünnipäevapeol osalenud isikud. Kostja poolt

andmete avaldamine ei ole õigusvastane. Kostjaga sarnased sümptomid esinesid peaaegu kõigil

sünnipäeval osalenud isikutel, arst kinnitas kostjale, et kostjal on toidumürgistus. Seega isegi

juhul, kui kostjal esinenud haiguse puhul ei olnud tegemist toidumürgistusega, ei pidanud kostja

sellest teadma. Kostja poolt enne vaidlusaluse info avaldamist kinnitas info õigsust arst, seega

kontrollis kostja enne info avaldamist selle õigsust vajaliku põhjalikkusega.

Hageja nõue on täidetud. Kostja on juba 18.03.2016 avaldanud Facebookis järgmise teate:

„Võrumaa toidukeskusest saadud toidumürgitus ei leidnud meditsiinilist kinnitust.“ Kostja on

täitnud hageja nõude enne hagiavalduse kohtule esitamist. Seetõttu on hagi esitatud kohtusse

põhjendamatult.

Kostja nõue kohtuotsuse avaldamiseks Võrumaa Teatajas puudub õiguslik alus. Kostja

seostamine Võrumaa Teatajas avaldatud andmetega on põhjendamatu. Kostja ei ole Võrumaa

Teatajas hageja tegevuse kohta andmeid avaldanud ja ei vastuta ega saa vastutada Võrumaa

Teatajas andmete avaldamise eest. Puuduvad alused nõuda andmete ümberlükkamist kohas, kus

andmeid ei ole esitatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud 891 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 891 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus ja hagile lisatud väljatrükist (tl 13-14, 20) nähtub, et kostja K.L.

avaldas 03.03.2016 ja 08.03.2016 Facebook grupis nimega „Märgatud Võrus“ pealkirja all

„KAHETSUSVÄÄRNE LUGU VÕRUMAA TOIDUKESKUSES“ avalduse, mida saab

tõlgendada viisil, et 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskuses korraldatud vanaema juubelil said 15

külalisest 13 külalist, kes sõid pakutud torti, toidumürgituse. Viidatud teksti esimeses lõigus on

märgitud, et järgneva loo on avaldanud üks pidulistest. Vaidlust ei ole ka selles, et avaldus tõi

esile hulgaliselt kommentaare Võrumaa Toidukeskuse aadressil (tl 15-19). Samuti on avaldusest

lähtuvalt 05.03.2016 avaldatud ajalehes Võrumaa Teataja artikkel pealkirjaga „Toidumürgituse

süüdistustel puuduvad tõendid“ (tl 22).

Kohus leidis, et kostja on avaldanud, st teinud kolmandatele isikutele teatavaks, hageja kohta

faktiväite, mille kohaselt on leidnud meditsiinilist kinnitust asjaolu, et tema ja peoseltskond sai

27.02.2016 Võrumaa Toidukeskuses toimunud vanaema juubelipeol pakutud tordist

toidumürgituse. Kohus märkis, et vaatamata asjaolule, et justkui oleks kirjelduse toimunust

avaldanud mitte kostja, vaid muu isik, tuleb kostjat pidada avaldajaks.

Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud Facebook grupis Märgatud Võrus avaldatud väidet, et sai

toidumürgituse just Võrumaa Toidukeskusest. Samas on kohtu arvates leidnud kinnitust kostja

poolt enda kohta avaldatud terviseandmed, st kostjal esines 29.02.16 oletatavalt nakkusliku

päritoluga

kõhulahtisus

ehk

gastroenteriit

(mao-sooltetrakti

põletik).

Lähtudes

nii

ekspertarvamusest, kui ka perearst Alla Kostina avaldatud seisukohast ei oleks mistahes kostjaga

läbiviidud uuringud saanudki eelnimetatud avaldatud faktiväidet tõendada. Meditsiinialaste

teadmisetega isikute poolt on üheselt selgitatud, et näiteks kostja rooja uuringu kaudu oleks

selgunud küll kõhulahtisuse põhjus, kuid selleks, et seostada põhjus just Võrumaa Toidukeskuses

söödud tordiga, oleks tulnud sama tekitaja tuvastada sellest samast tordist. Ainuüksi kostja osas

teostatavatest uuringutest ei oleks avaldatud faktiväite tõendamiseks piisanud, oleks tulnud

analüüsida ka pakutud tordi valmistamiseks kasutatud toiduained. Kohus möönis, et kuna hageja

sai kahtlustest teada 29.02.2016 kostja tädi Siiri Toomiku e-kirjast (tl 10), oleks ka hageja saanud

omalt poolt esitada kahtlust äratanud toiduained nt Veterinaar- ja Toiduametile analüüsimiseks.

Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja poolt avaldatud andmed, et ta sai 27.02.2016 Võrumaa

Toidukeskusest toidumürgituse, ei ole leidnud meditsiinilist tõendamist ja tegemist on ebaõige

faktiväitega.

Hageja ei ole esile toonud andmeid selle kohta, mitu tellimust ilmunud ebaõigete andmete tõttu

ära öeldi, märgitu kohaselt on tekkinud kahju hindamine pigem võimatu. Kohus märkis, et kostja

poolt ebaõigele faktiväitele lisatud kommentaaridest ei nähtu ainult negatiivseid seisukohti.

Kohus leidis, et hinnates avaldatud ebaõigete faktiväidete mõju hagejale, ei saa lähtuda ainuüksi

avaldatud kommentaaridest, vaid ka nende sisust. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et

olukorras, kus mistahes toitlustuskoha kohta avaldatakse ebaõige väide seal tarbitust toidust

saadud mürgituse kohta, mõjutab see toitlustusasutust negatiivselt ja võimalik on ka tellimuste

vähenemine. Kohus leidis, et kostja on ebaõigete faktiväidete avaldamisega kahjustanud hageja

head nime.

Kohus nõustus kostjaga selles, et viidatud teatega on kostja hageja nõude täitnud. Hageja sooviks

on, et kohus kohustaks kostjat avaldama teate pikemalt, kirjeldades eelnevaid asjaolusid ja lisades

alla ka enda nime. Kohus leidis, et avaldatud teade on piisav. Kostja poolt avaldatud teates toetuti

just asjaolule, et väidetav toidumürgitus tugineb meditsiinilistele andmetele s.o EMO-s võetud

vereproovi analüüsile ja arstilt saadud andmetele.

Vastuseks hageja taotlusele, et kostja märgiks alla ka oma nime, selgitab kohus, et ka 03.03.2016

avalduses ei ole avaldaja nime märgitud, avaldatud on kostja poolne sündmuste kirjeldus.

Kohus leidis, et kostja on reageerinud hageja poolt saadetud kohtuvälisele nõudele mõistliku aja

jooksul s.o kolmandal päeval pärast nõude saamist, ja ebaõige faktiväite ümber lükanud. Esitatud

hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõue on enne kohtumenetluse algust kostja poolt

täidetud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega:

- kohustada K.L. viie päeva jooksul alates kohustava kohtuotsuse või kompromissi kinnitava

määruse jõustumisest Jaagumäe Kaubanduse OÜ õiguste rikkumise lõpetamiseks kõrvaldama

iseseisvalt või selle eest vastutava isiku juurde pöördudes Facebooki grupis nimega Märgatud:

VÕRU’s

avalduse

pealkirjaga

„KAHETSUSVÄÄRNE

LUGU

VÕRUMAA

TOIDUKESKUSES“;

- kohustada K.L. viie päeva jooksul alates kohustava kohtuotsuse jõustumisest omal initsiatiivil

ja kulul ümber lükkama Facebooki grupis nimega Märgatud: VÕRU’s enda eelnevalt avaldatud

ebaõiged faktiväited Võrumaa Toidukeskusest saadud mürgistusest. Ebaõigeid andmeid

ümberlükkava avalduse pealkiri peaks olema sama suures kirjas nagu 03.03.2016 avalduse

pealkiri ja avalduse kujundus peaks olema võrreldavalt tähelepanu köitev ning et tekst sisaldaks

järgmist: „03.03.2016 sai Facebooki vahendusel avaldatud valeinformatsioon Võrumaa

Toidukeskusest saadud mürgistusest. Käesolevaga avaldan, et see väide on ebaõige ning diagnoos

joogi- või toidumürgistusest arstlikku kinnitust ei leidnud. Esitatud väitel puudus igasugune

tõenduslik alus, mistõttu on see tõele mittevastav ning ma lükkan käesolevaga minu poolt

avaldatud ebaõiged andmed ümber. K.L.“;

- kohustada K.L. viie tööpäeva jooksul alates kohustava kohtuotsuse või kompromissi määruse

jõustumisest omal initsiatiivil ja kulul avaldama kohtuotsus täielikult (st koos sissejuhatava, põhi-

ja resolutiivosaga) ajakirjanduslikus väljaandes Võrumaa Teataja.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellant leiab, et maakohus asus õigele seisukohale, et kostja poolt avaldatud andmed, et kostja

sai 27.02.2016 Võrumaa Toidukeskusest toidumürgistuse, ei ole leidnud tõendamist ning et

tegemist on ebaõige faktiväitega. Hageja (apellandi) arvates ei ole kostja apellatsioonkaebuse

esitamise hetkeni valeandmete ümberlükkamise kohustust täitnud ning Facebooki grupis

18.03.2016 avaldatud täpsustus ei ole piisav lugemaks valeandmete ümberlükkamist toimunuks.

Kostja avaldas valeandmeid korduvalt ning tema postitused olid vähemalt pool A4 lehekülge

pikad. Lisaks sisaldasid kostja postitused üleskutset arutada avalikult hageja pakutud toidust

saadud „mürgistuse“ teemat. Kostja üleskutsele järgnes kommentaaride laviin, mis kahjustavad

hageja head nime. Hageja õiguste suuremahulist rikkumist ei korva kostja napisõnaline täpsustus,

et saadud toidumürgistus ei leidnud meditsiinilist kinnitust.

Ümberlükkamise viisi, sh sõnastuse, valib kannatanu. Kohtul puudub diskretsiooniõigus

otsustada, kas ümberlükkamise sõnastus on piisav või mitte ning tuleb lähtuda Riigikohtu juhistest

tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, mille kohaselt tuleb ebaõigeid andmeid ümber lükata samal viisil

nagu need olid avaldatud ning ümberlükkamise peab sõnastama kannatanu.

Kohtueelselt keeldus kostja hagejaga suhtlemast. Kostja pahatahtlik passiivsus sundis hagejat

hagiga kohtusse pöörduma ning menetluskulusid kandma. Seega on ka maakohtu otsus

menetluskulude jaotamise osas hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane.

30.06.2017 seisuga on mõlemad postitused (nii esimene 03.03.2016 postitus kui 07.03.2016

järgnev sõnavõtt) siiamaani internetis üleval ja avalikult kättesaadavad.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja

kanda.

Kostja on lükanud väidetavad ebaõiged andmed enne kohtuvaidluse algust ümber ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele järeldusele.

Kostja on seisukohal, et kuna toidumürgituse esinemine või mitteesinemine on meditsiiniline

küsimus, siis on mõistlikule isikule arusaadav, et kui toidumürgituse esinemine ei leidnud

meditsiinilist kinnitust, siis selle esinemise väitmine ei olnud õige. Hageja ise on soovinud, et

kostja kasutaks sõnastust: „diagnoos joogi- või toidumürgitusest arstlikku kinnitust ei leidnud.“

Kostja on seisukohal, et hageja viidatud Riigikohtu otsus nr 3-2-1-166-12 on asjakohane siis, kui

väidetavalt ebaõigeid andmeid ei ole ümber lükatud enne kohtuvaidluse algust. Lisaks leiab

kostja, et see, millises sõnastuses teksti kostja hagi rahuldamise korral peab avaldama, on kohtu

otsustada.

Väidetavat ebaõiget faktiväidet sisaldava teksti maht ja teatud väite ümber lükkava teksti maht, ei

ole ega pea olema proportsionaalsed. Hageja ei ole taotlenud kõigi kostja väidete ümberlükkamist.

Hageja väidab, et ebaõige on kostja poolt avaldatud väide selle kohta, et Võrumaa Toidukeskuses

söödud toit põhjustas vastustajal toidumürgituse. Kuna suure osa tekstist moodustavad väited,

mida vaidlustatud ei ole, siis ei ole millegagi põhjendatud ka nõue lükata väide toidumürgituse

saamise kohta ümber avaldatud tekstiga samas mahus.

Kostja on seisukohal, et kui tema tervisekaart ei kinnita seda, et tal esines toidumürgitus (nagu

väidab hageja), siis oli kõigil isikutel tervisekaardi alusel võimalik veenduda selles, et

toidumürgitust tegelikult ei esinenud ning neil ei saanud tekkida veendumust, et kostjal esines

toidumürgitus.

Kostja ei vastuta ega saa vastutada kolmandate isikute poolt avaldatu eest. Kostja reageeris hageja

nõudele lükata kostja poolt avaldatu ümber. Kostja avaldas teate, milles lükkas avaldatud andmed

ümber.

Kostja ei käitunud oma kogemusi kirjeldades pahauskselt. Kostja leiab, et kuna temal esinenud

sümptomitega samasugused sümptomid esinesid peaaegu kõigil sünnipäeval osalenutel ning arst

kinnitas kostjale, et kostjal on toidumürgistus, siis isegi juhul, kui kostjal esinenud haiguse puhul

ei olnud tegemist toidumürgistusega, ei pidanud kostja sellest teadma, mistõttu pole kostja poolt

andmete avaldamine õigusvastane.

Facebooki grupis nimega Märgatud: VÕRU’s teeb avalikuks (ja ka kustutab) andmeid selle

Facebooki grupi administraator, mitte isikud ise. Isik, kes andmed edastab, ei saa neid ise teistele

isikutele avalikuks teha ega n-ö maha võtta. Nimetatut tõendab see, et kõik teated on avaldatud

vastava Facebooki grupi nime alt, mitte isikute enda nimel.

Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõudel kohustada kostjat avaldama ajalehes Võrumaa

Teataja kohtuotsus puudub õiguslik alus. Kostja ei ole hageja kohta ajalehes Võrumaa Teataja

andmeid avaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu

otsuse resolutsiooni.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muudab TsMS § 657 lg 1 p 21

alusel osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

7. Hageja esitas kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Vaidlust ei ole selle üle,

et

Facebooki

grupis

nimega

Märgatud:

VÕRU’s

avaldati

03.03.2016

pealkirjaga

„KAHETSUSVÄÄRNE LUGU VÕRUMAA TOIDUKESKUSES“ postitus selle kohta, et

27.02.2016 Võrumaa Toidukeskuse peosaalis toimuval üritusel said vähemalt 10 inimest

toidumürgistuse (tl 13).

Hageja nõue tuleneb VÕS § 1047 lg-st 4, mille kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral

kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Järelikult võib ebaõigete andmete avaldamist nõuda kannatanu ning ebaõigete andmete

avaldamise ümberlükkamist saab nõuda avaldamise eest vastutavalt isikult. Ebaõigete andmete

avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja. Vaidlust ei ole selles, et

VÕS § 1047 lg 4 tähenduses on kannatanuks hageja. Küll aga tuleb hinnata, kes on käesoleval

juhul andmete avalikustamise eest vastutav isik ehk avaldaja.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist õiguse kohaldamise küsimusega, millele tuleb kohtul

tähelepanu pöörata sõltumata poolte õiguslikest väidetest.

8. Riigikohus on 21.12.2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p-s 25 selgitanud, et avaldamine

VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on

seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Meedias (ajakirjanduses) andmete

avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Kuigi

viimane ei ole nt ajaleheartikli avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis avaldaja. VÕS §-st

1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat või et isik kes avaldas ebaõigeid

andmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ebaõigete andmete avaldamise

õigusvastasuse eest võib seega vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele.

Facebooki grupis avaldatud postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses,

kuivõrd postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki

kasutajatele ligipääsetavaks, st avalikuks (vt ka M. Pild. Võlaõiguslike õiguskaitsevahendite

kohaldamine au teotamisel sotsiaalmeedias. Facebooki näide. Juridica V/2016, lk 305).

9. Facebooki grupis „Märgatud: VÕRU’s“ 03.03.2016 postitusest ei tulene, et postituse oleks

avaldanud kostja. Postituse on avaldanud „Märgatud: VÕRU’s“ (tl 13). Vaidlust ei ole siiski

selles, et kostja edastas andmed (postituse sisu) nimetatud Facebooki grupile.

Postituse väljatrükist (tl 13) nähtub, et kostja kirjeldus 27.02. sünnipäevapeol toimunust,

täpsemalt järgnenust, ei salvestunud suhtlusportaali automaatselt, vaid see on avaldatud

administreeritud kujul. Sellele viitab mh postituse sissejuhatus ning ka lõpuosa.

Kostja koostatud kirjeldus vanaema sünnipäevapeol osalenud isikutel tekkinud tervisehäiretest ei

muutunud määramata isikute ringile avalikuks seega vahetult ja automaatselt kostja tegevuse

tagajärjel, vaid konkreetse otsustuse avaldamise kohta tegid grupi administraatorid (haldajad). Mh

on kostja ka maakohtu 15.05.2017 istungil selgitanud, et „haldaja otsustab, mida avaldada või

mitte“.

Seega on tegu küsimusega, kas Facebooki grupile avaldamiseks teabe edastamine on käsitletav

sarnaselt meediaväljaandes (nt ajalehes) artikli avaldamisega või pigem veebiportaalis

kommentaaride postitamisega.

10. Ringkonnakohus leiab, et olukord on võrreldav Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09

(V. Leedo hagi AS Delfi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks) käsitletuga. Facebooki grupile

edastatakse kasutajate poolt postitused, mida grupi haldajad teatud piires toimetavad, omalt poolt

üldistavad ning kutsuvad teisi kasutajaid üles toimunud kohta oma arvamust ja muljeid avaldama.

Samas ei saa interneti suhtlusportaalis kasutajatelt laekunud info avaldamisel mõistlikult eeldada,

et enne postituse avaldamist neid toimetataks samal moel, nagu seda tehakse trükiajakirjanduse

väljaandega.

Vaidlus taandub selles osas küsimusele, kas kostja omas kontrolli andmete (väidete) Facebooki

grupis avaldamise üle või mitte (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-95-05, p 28). Kostja ei halda ega

otsusta vahetult nimetatud suhtlusgrupis postituste avaldamise üle. Samas on suhtlusportaalile

olemuslikult omane esitatavate andmete ja postituste võimalikult laialdane levitamine ja

edastamine. Ringkonnakohtu arvates saab lähtuda sellest, et Facebooki grupis teatud kogukonnale

(nt Võru elanikud) suunatud teated avaldatakse haldajate poolt pigem alati ja üldjuhul samal või

sellelähedasel kujul, nagu need on grupi poole pöördunud isiku poolt sõnastatud, niivõrd kuivõrd

need vastavad grupis postitamiseks määratletud sisemistele reeglitele. Seda kinnitab muuhulgas

ka asjaolu, et kostja soovil avaldati 18.03.2016 samas Facebooki grupis täpsustav teade.

Ringkonnakohtu arvates saab seega võlaõigusseaduse mõttes nii kostjat kui ka Facebooki grupi

haldajat pidada teabe avaldajaks; hagejal kui kannatanul on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab.

Praegusel juhul on hagi esitatud üksnes kostja vastu.

11. Isikul, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, on lisaks VÕS §-st 1043 tulenevale kahju

hüvitamise nõudele võimalik VÕS § 1047 lg 4 kohaselt nõuda ka ebaõigete andmete

ümberlükkamist. Eelduseks on seejuures üksnes ebaõigete andmete avaldamine; rikkumise

õigusvastasus ei ole VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel oluline. Ebaõigete andmete avaldamine võib

osutuda VÕS § 1047 lg-te 1, 2 ja 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks. Seega on ebaõigete

andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata

andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst.

Käesolevas asjas on esitatud nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Järelikult ei oma

käesolevalt tähendust andmete avaldamise õigusvastasus, mille eest kostja võiks Riigikohtu

seisukoha järgi vastutada.

Ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus

on kontrollitav. See, kas avaldatu sisaldab faktiväidet, tuleb selgitada välja avaldatu tõlgendamise

teel.

Ehkki apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu seisukohti, mille kohaselt oli kostja

poolt tegemist hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega, peab ringkonnakohus vajalikuks

kostja poolt avaldatud andmete ebaõigsuse küsimust täiendavalt käsitleda. Tegemist on hagi

alusesse kuuluva asjaoluga, mida maakohus käsitles üksnes kohtuotsuse põhjendavas osas.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõlgendus 03.03.2016 postituses

sisalduvatest faktiväidetest on liigselt ühekülgne ja lihtsustatud. Tegemist ei ole üksnes ühe

faktiväitega, justkui oleks 27.02.2016 hageja toitlustusettevõttes pakutud riknenud või saastunud

toitu ja selle tagajärjel tekkisid osalejatel toidumürgistus.

Postituse tekstist saab mõistlik isik tuletada järgmised faktiväited: (a) 27.02.2016 peeti hagejale

kuuluvas toitlustusettevõttes Võrumaa Toidukeskus juubelisünnipäeva; (b) peole järgneval ööl

tekkisid peaaegu kõigil sünnipäeval osalenud isikutel sarnased tervisehäired (kõhulahtisus,

oksendamine, halb enesetunne, maovalud); (c) tervisehäired süvenesid ka järgnenud päeva

jooksul (palavik); (d) kostja kahtlustas toidumürgistust, kuna sarnased sümptomid esinesid ka

teistel sünnipäeval osalenutel; (e) kostja ja tema vend pöördusid arsti juurde, kes samuti pidas

võimalikuks toidumürgistust ning kinnitas sellekohaseid kahtlusi; (f) kostja tädi pöördus hageja

poole ja edastas vereanalüüsi, millele hageja vastas, et analüüsi tulemustest ei ole toidumürgistus

välja loetav.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et oma kogumis väljendab postituse sisu toidumürgituse

esinemise kahtlusi ning sellisena ei ole iseenesest tegemist ebaõigete andmetega. Postituses

viidatakse ka arsti seisukohtadele, kes väidetavalt kinnitas toidumürgituse esinemist ja soovitas

toitlustusettevõttega selles osas ühendust võtta. Postituse lõpuosas sisalduvad muuhulgas hageja

vastuväited, mille kohaselt ei nähtu olemasolevatest analüüsidest, et tegemist oleks olnud

toidumürgitusega. Seega lugedes kogu postituse teksti tervikuna ja mitte üksnes üksikuid lauseid

eraldi võetuna, on mõistliku lugeja jaoks arusaadav, et kostja kahtlustas endal ja teistel sugulastel

toidumürgituse olemasolu, kuid lõplikku selgust selles osas ei saavutatud.

Asjas esitatud tõendite kohaselt ei olnud võimalik toidumürgistuse kahtlust ei kinnitada ega ümber

lükata. Nii tuleneb ka käesolevas tsiviilasjas läbi viidud ekspertiisist (tl 103 – 105), et kuna

kõhulahtsisuse tekitaja on määramata, siis ei ole võimalik ei välistada ega kinnitada võimalikku

joogi- või toidumürgistuse esinemist. Ekspertiisi järelduste kohaselt ei olnud esitatud

ravidokumentatsiooni põhjal võimalik määrata, kas kostjal esines 28.-29.02.2016 toidumürgistus

või mitte. Seega ei tulene asjas esitatud tõenditest üheselt, et kostja poolt Facebookis avaldatud

kahtlus oli vale ja toidumürgistust tegelikult ei esinenud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu ringkonnakohus täies ulatuses maakohtu seisukohtadega, mille

kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta ümberlükkamist nõudvaid ebaõigeid faktiväiteid.

14. Hageja on küll esile toonud enda pikaajalise (15 aastat) tegutsemise Eesti turul toitlustust

pakkuva ettevõttena ning oma hea maine olulisuse, kuid ringkonnakohtu arvates ei saa jätta

tähelepanuta ka kostja kui tarbija huve – saada kvaliteetset toitlustust, mis seondub otseselt ka

inimeste tervise kaitsega. Kostja põhistas, et tervisehäired tekkisid hulgal inimestel vaid mõne

tunni möödudes hageja toitlustusettevõttes pakutud roogade tarbimisest arvates. Asjas esitatud

tõenditest, sh ekspertiisist, järeldub ning saab pidada ka üldteadaolevaks, et kirjeldatud

sümptomitega tervisehäired on enamasti omased kas nn toidumürgistusele või viirusnakkusele;

praegusel juhul ei ole kumbagi võimalust ei kinnitatud ega ümber lükatud.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades lisaks eeltoodule ka kostja palvel Facebooki grupis

„Märgatud Võrus“ 18.03.2016 avaldatud täiendavat postitust, on maakohus jätnud õigesti hagi

rahuldamata. Nimetatud postituse (väljavõte tl 52) kohaselt ei leidnud Võrumaa toidukeskusest

saadud toidumürgitus MEDITSIINILIST kinnitust (suurtähtedes rõhutus postituse originaalis).

Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et avaldatud teade on piisav väljendamaks, et esialgses

postituses oli tegemist toidumürgituse kahtlusega, kuid need kahtlused ei leidnud lõplikku

kinnitust. Puudub alus nõuda kostjalt, et ta lükkaks ümber igasuguse algses postituse sisaldunud

kahtluse, et tegemist võis olla toidumürgistusega. Maakohus märkis õigesti, et algses teates viidati

asjaolule, et väidetava toidumürgituse kohta on olemas meditsiiniline kinnitus, sh EMO-s võetud

vereproovi analüüs ja arsti arvamus. Tõendatud on asjaolu, et kostjal esines terviserike. Seetõttu

ei saa kostjalt nõuda kõigi esialgses postituses märgitud asjaolude ümberlükkamist, kuna need ei

ole ebaõiged.

15. Apellatsioonkaebuses sisalduv põhiväide, mille kohaselt ei ole kostja poolt 18.03.2016. a

avaldatud täpsustus oma sõnastuse tõttu piisav (postituses mainitakse saadud toidumürgistust), ei

ole põhjendatud. Tegemist on teksti üksnes grammatilise tõlgendamisega, mida ei saa

suhtlusvõrgustiku puhul pidada asjakohaseks. Kõik kostja poolt avaldamiseks edastatud

postitused (03.03. algne postitus, 07.03. täiendav postitus ja 18.03.2016 täpsustus) kogumis

väljendavad ühetaoliselt, et kostjal jt sünnipäevapeol osalejatel esines üheaegselt sarnaste

sümptomitega tervisehäireid, mille põhjal oli alust kahtlustada toidumürgistust. 18.03.2016 teates

on sõnaselgelt kinnitatud, et toidumürgistus ei leidnud meditsiinilist tõestust. Ringkonnakohus

jääb eelpool väljendatud seisukohale, et kahtluste tekkimine ei ole väärinfo, mille ümberlükkamist

oleks hagejal alust kostjalt nõuda. Sellest tulenevalt ei oma tähtsust ka asjaolu, kas 03.03 algne

postitus ja sellele järgnenud 07.03.2016. a postitus on endiselt internetis kättesaadavad või sealt

eemaldatud. Hagejal puudub alus nõuda kostjalt postituste eemaldamist.

Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus asjakohaseks ka apellandi seisukohti selles osas,

millises vormis ja sõnastuses peaks toimuma kostja poolt hageja kohta avaldatud valeandmete

ümberlükkamine.

Riigikohus on 13.04.2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 p-s 29 selgitanud, et reeglina saab

ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid

andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete

ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis

saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Alusetu on hageja nõue, et

kostja avaldaks ise enda kulul kohtuotsuse või kompromissi määruse jõustumisest omal

initsiatiivil ja kulul kohtuotsuse täielikult (st koos sissejuhatava, põhi- ja resolutiivosaga)

ajakirjanduslikus väljaandes Võrumaa Teataja.

16. Seega tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.

TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad asjas kantud menetluskulud hageja (apellandi) kanda.

Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kostja apellatsiooniastmes

menetluskulusid summas 330 eurot, mis seisnesid kulutustes õigusabile. Kostja lepinguline

esindaja osutas kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 2,5 töötunni ulatuses ühe töötunni

hinnaga 132 eurot (sh käibemaks).

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulude suurus kooskõlas käesoleva tsiviilasja

keerukuse ja mahuga, mistõttu kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 330 eurot

ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et lähtudes kostja taotlusest, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/