1-17-2357/23 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-2357

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. 2018. a Tallinn Liivalaia kohtumajas märtsil as Kriminaalasja number 1-17-2357 (kohtueelses menetluses 16230200506) Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Leili Merila Kriminaalasi

E.E süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi üldmenetluses P

rokurör ringkonnaprokurörid Rainer Amur (eelistungil) ja Merike Tikk (põhiistungitel) Süüdistatav

E.E , isikukood: XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus:

keskharidus, xxxx, elukoht: xxxx , kriminaalkorras karistamat , a, kehtivaid väärteokaristusi 1 tõkendit ei ole kohaldatud; Kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus (määratud korras) Kannatanu X1 Kannatanu esindaja vandeadvokaat Mare Lust (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p § 175 lg 1 p -st 1, -dest 1, 2, 3, 4, 6 ja 9,

178 lg 1 p- 3, -st 2, § st § 179 lg 1 p § 180 lg te

- st 1 ja 3, -st 3, -st 305 § 182 lg § 1, § st 306, § 309 lg - -

st 3, -st 310, -st 311 -st 312 -st 313 kohus § § , § ning § otsustas:

1. Tunnistada E.E (i.k. XXX)

423 lg 1

KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle k

1 (üks) aristuseks aasta vangistust. ja 10 (kümme) kuud

2. KarS -

§ 73 lg te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus E.E suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 08.03.2018. a.

1-17-2357

2 (27)

3. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki E.E-lt juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks.

4. Rahuldada kannatanu ( ) osaliselt

X1 X1 tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes ,

s.t summas 3000 (kolm tuhat) eurot ning mittevaralise kahjuhüvitise nõudes osaliselt, s.t summas 11 eurot.

000 (üksteist tuhat)

5. Lugeda kannatanu menetluskuludest tsiviilhagiga seotud menetluskuludeks 600

(kuussada) eurot, millest KrMS § 182 lg 3 alusel jääb (võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega) kannatanu kanda 41,1% ehk 246,60 eurot ning 58,9% ehk 353,40 eurot kuulub E.E-lt kannatanu kasuks. väljamõistmisele X1

6. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel mõista E.E-lt kannatanu X1 kasuks välja tsiviilhagiga mitteseotud menetluskuludena 720 (seitsesada kakskümmend) eurot.

7. -d 1 ja 3 -de 2, 3, 4, 6 ja 9,

KrMS § 180 lg , § 175 lg 1 p § 178 lg 1 p 3 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista riigituludesse menetluskuludena välja: E.E-lt

 t kohtuistungil osalemise eest summas 93 eurot, unnistaja sõidukulud

 isiku ekspertiisi (akt nr 16E-PõI0161) tasu summas 84 eurot ning liiklustehnilise ekspertiisi (akt nr 16E-LL0055) tasu summas 457 eurot, s.t kokku ekspertiiside teostamise eest 541 eurot,

 määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 240 eurot ning kohtumenetluses summas 440 eurot, s.t kokku 680 eurot, (v.a sõidukulud)

 sõiduki teisalduskuludena 45 eurot ning

 sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot, s.t kokku 2109 eurot.

8. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb E.E tasuda riigituludesse hüvitatavad menetluskulud kokku summas 2109 eurot ositi

12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 175,75 eurot.

9. KrMS

§ 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja sõidukulud, s.t kokku 307,20 eurot.

10. Asitõendiks olev mootorsõiduk Honda CBR 1000RR registreerimismärgiga XX

XX, mis asub Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri parklas aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada peale kohtuotsuse jõustumist omanikule X1 X1 le ( ).

Kohus selgitab, et vastavalt liiklusseaduse § le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud -

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt KrMS § 159 lg riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude nõude -le 3 sisalduvad

täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- -

või e postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

1-17-2357

3 (27)

Edasikaebamise kord Otsuse pea ul le võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooks alates kohtuotsuse kuulutamisest.

I

SÜÜDISTUS E.E’t süüdistatakse selles, et tema 03.06.2016. a kella 14.05 ajal juhtis mootorsõidukit

Volvo V40 registreerimismärgiga XXX XXX koos haagisega Brentex-Trailer Bren-4002 registreerimismärgiga – XXX XXX, tegi keelava fooritulega Harjumaal Saue vallas Tallinn Pärnu – Ikla mnt-lt vasakpööret Tallinn – Saku Laagri mnt- – le ning sõitis ette Tallinna suunas

liikuvale mootorsõidukile Honda CBR 1000RR registreerimismärgiga XX XX ning mootorsõidukite vahel toimus kokkupõrge. Kokkupõrke tulemusel paiskus mootorrattur X1 asfaldile, saades eluohtlikud tervisekahjustused. E.E pidi oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, ristmikule lähenedes pidi olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristimiku liiklusoludega ning sõitma sellise kiirusega, et tal oleks võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale, pidi enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, foori keelava märguande korral pidi seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. E.E jättis nimetatud liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata. ettevaatamatusest

E.E juhtis mootorsõidukit Volvo V40 registreerimismärgiga

XXX XXX koos haagisega Brentex-Trailer Bren- XXX XXX ning liikus Harjumaal 4002 registreerimismärgiga Saue vallas mööda

– Pärnu – d Pärnu poole. 03.06.2016 Tallinn Ikla mnt- . a kella 14.05 ajal

reastus ta Tallinn Ikla mnt-

– Pärnu – l liiklusohtlikult käitudes vasakpöördeks ettenähtud sõidurajale, keerates sõidurajal liikuvale sõidukile ette ning kiirust vähendamata asus keelava fooritulega tegema ristmikul vasakpööret Tallinn – – Saku Laagri mnt-le. Seega E.E

oli hooletu ning ei veendunud ristmikule lähenedes, mis foorituli talle põleb ning kiirust vähendamata ning manöövri ohutuses veendumata asus ta tegema vasakpööret Tallinn – Saku

– le, jäämata stoppjoone ees seisma. Selliselt käitudes sõitis ta oma Laagri mntmootorsõidukiga risti ette Tallinn – Pärnu – d mööda Pärnu poolt Tallinna suunas

Ikla mnt-

lubava fooritulega liikuvale ja eesõigust omavale mootorsõidukile Honda CBR 1000RR registreerimismärgiga XX XX, mida juhtis X1. E.E manöövri tõttu sõitis mootorrattur vastu mootorsõiduki Volvo paremat esiust ning paiskus üle mootorsõiduki Volvo asfaldile, saades eluohtlikud tervisekahjustused (xxxx ), s.o tervisekahjustused, mis vastavad KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud tunnustele.

E.E pani kuriteo toime hooletusest, s.t ta oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud nägema, et talle põleb fooris keelav foorituli ning et keelava fooritulega manöövri sooritamisel võib ta põhjustada liiklusõnnetuse ja teisele liiklusõnnetuse osapoolele rasked tervisekahjustused.

E.E rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 16 lg 1 /liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/; § 33 lg 2 p 8 /juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ega teel töötajaid/; § 56 lg 1 /ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale/; § 58 lg 3 /foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma

1-17-2357

4 (27) jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni/. E.E

, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.

II KOHTU SEISUKOHT

2.1.

Tõendid Kohus luges kõik prokuröri esitatud tõendid,

kannatanu esindaja poolt kohtuistungil ja mille

kohus v ja lubatavaks (II kd tl 25-28). astu võttis, asjakohasteks Samuti loeb kohus kõik ülekuulatud tunnistajate 33, 47 pöördel 48 pöördel (II kd tl 30- - ), kannatanu (II kd tl 28-30),

eksperdi (II kd tl 45-

( -50)

47 pöördel) ja süüdistatava ütlused II kd tl 48 pöördel

usaldusväärseteks. Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ning tõendite tõendamisväärtuse selgub kohtuotsuse põhjendavas osas.

2.2. Kuriteokoosseis

2.2.1. Objektiivne koosseis

KarS § 423 lg 1 näeb ette vastutuse mootor , õhu -

- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhile, kui ta rikub ettevaatamatusest liiklusvõi käitusnõudeid ja tekitab sellega ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest inimese või põhjustab surma. KarS § 423 lg 1 on blanketne norm. Seega on vaja liiklus või käitusnõu - ete rikkumine sisustada rikutud liiklusseaduse (edaspidi: LS) normi(de)ga. Vastavalt süüdistusele heidetakse järgmiste LS normide rikkumist E.E-le ette (II kd tl 38):

1) LS § 16 lg 1 /liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/;

2) p LS § 33 lg 2

8 /juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ega teel töötajaid/;

3) ik ja arvestama LS § 56 lg 1 /ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanel ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale/;

4) LS § 58 lg 3 /foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni/. Kannatanu

X1 andis 13.11.2017. a istungi

l ütlusi, et ta oli teel Mustamäele ja liikus mööda

Pärnu mnt suunaga Tallinna poole lt enne liiklusõnnetust oli ühes suunas , vahetu kaks rida,

millele õnnetuskohas lisandus kolmas parempöörde rida. Kannatanu sõitis alguses vasakpoolses reas, kuid siis reastus paremasse ritta ja peatus punase tule tõttu stoppjoone ees parempoolses reas (II kd tl 2 ). Temast

8 pöördel vasakul olid autod, buss oli kolmas või neljas sõiduk, bussi ees seisid autod (II kd tl 29). Rohelise tulle süttimisel ta hakkas liikuma, edasi

1-17-2357

5 (27)

juhtus avarii. Auto tuli täiesti ootamatult tema jaoks mitte kuskilt, pidurdada ta ei jõudnud, autot ka täpselt ei mäleta (II kd tl 28 pöördel). Nimetatud teelõigul oli lubatud kiirus 70 km/h.

Kannatanu hinnangul pidi tal kiirus olema väiksem kui 70 või 75 km/h, sest nii lühikese teepikkusega peatumisest õnnetuskohta nii suurt kiirust pole võimalik saavutada (II kd tl 29 ). Tunnistaja

X2 andis 13.11.2017. a istungil ütlusi, et õnnetusjuhtumi ajal oli ilus, selge päev ja ta liikus autoga mööda Pärnu maanteed Keilast Nõmmele. Maanteel oli enne õnnetust kaks rida, mis läks pöördel id linna sisse (II kd tl 30 ). Tunnistaja oli parempoolses reas ja tema ees olid autod -31). Tunnistaja peatus punase (II kd (II kd tl 30 pöördel tule tõttu, tema ees seisid autod tl 31). Kui linna suunast Saku poole sõitvad sõidukid tegid oma pööramised ära, siis tuli tükk tühja maad, et keegi ei pööranud, siis pööras (linna poolt) pikk järelkäruga auto mis läks ,

tunnistaja ees seisvate autode eest Saku tee poole ja siis toimus kokkupõrge tunnistajast paremalt poolt tulnud mootorrattaga (II kd tl 31). Tunnistaja leidis, et mootorrattur tuli paremalt, kas mööda aeglustusrada või teepeenart (II kd tl 31 pöördel). Samal ajal põles tunnistaja arvates eesolevatele autodele juba roheline tuli (II kd tl 31). Peale õnnetust väljus kokkupõrke osaliseks olnud autost vanem meesterahvas, ke ). Mootorrattur s võib olla süüdistatav (II kd tl 31 pöördel sõitis peatumata ühesuguse kiirusega (II kd tl 32 ). Tunnistaja X3 andis 13.11.2017. a istungil ütlusi, et õnnetuse päeval tuli ta sõiduautoga Volvo S60 Tabasalust ja liikus Saku suunas, nu mnt Laagri kaudu ja siis Laagrist hakkas tulles Pär

keerama Jälgimäe ja Saku poole. Enne sinna pööret on kaks või kolm sõidurida ja siis see aeglustusrida, mis läheb vasakule Jälgimäe peale (II kd tl 32). Tunnistajale jäi meelde, et üks järelkäruga universaalkerega Volvo vajus tema peale paremalt ilma suunda näitamata (II kd tl

32 pöördel). Tunnistaja pidi selle pärast järsku pidurdama ja hoogu maha võtma ja järsku vahele niimoodi (II kd tl 32 pöördel) (II kd tl 32 pöördel). Vasakpööre . Tunnistaja lasi ta enda ette t sooritavad autod olid kõik juba jõudnud ära minna sealt ja valgusfoor vahetus juba punaseks, aga tunnistaja ees sõitev järelkäruga Volvo jätkas sõitu ja läks punase tulega ristmikule (II kd tl 32 pöördel . Peale seda käis üks kõva pauk, kui Volvole sõitis külje pealt mootorratas sisse )

(II kd tl 32 pöördel). Tunnistaja nägi ühte inimest lendamas (II kd tl 32 pöördel). M ootorratas tuli Pärnu poolt suunaga Tallinna poole esimesest sõidureast, et teises sõidureas seisid autod, mis ootasid kuni vasakpöörde sooritajad on oma pöörded ära sooritanud (II kd tl 33). Tunnistaja ei olnud kindel, kaas mootorratas tu II kd tl 33 li autode vahelt või esimesest reast ( ).

Ekspert Lembit TEESALU andis 14.11.2017. a ta istungil ütlusi, et õnnetuse hetkel sai mootorratta l - iikumise kiiruseks suurusjärguks 75 km/h ja teise sõiduki liikumise kiiruseks 21

24 km/h (II kd tl 45-

45 pöördel). Mootorrattur sõitis vasakpoolsel rajal (II kd tl 45 pöördel).

Kõik viitab sellele, et ta ei jõudnud pidurdada, sest ühtegi pidurdusjälge ei ole (II kd tl 45 pöördel). Kõik viitab sellele, et mootorrattur oli teise sõiduraja paremas ääres, raske öelda, et kas ta täpselt mööda joont sõitis (II kd tl 46 s olla suurem ja ). Seda, et auto sõiduautokiirus või mootorratturil väiksem, ei pidanud ekspert reaalseks (II kd tl 47 ).

Tunnistaja

X4 andis 14.11.2017. a istungil ütlusi, et õnnetuse päeval liikus ta sõiduautoga Tallinna suunast Pärnu poole (II kd tl ). Tunnistaja (II

47 pöördel pidi sooritama vasakpöörde kd tl 47 pöördel). Sellelt ristmikult saab siis pöörata tagasi linna suunas või siis Jälgimäe teele, mis viib Saku suunas

(II kd tl 47 pöördel). Enne pööret on aeglustusrada (II kd tl 47 pöördel).

Tunnistaja lähenes aeglustusrajal ristmikule, aeglustades, et pööret sooritada (II kd tl 48). Tunnistaja ees oli viis-kuus autot, vasakpööret sai sooritada ühest sõidurajast (II kd tl 48). Pööre on reguleeritud valgusfooriga (II kd tl 48). Pööret tehes nägi tunnistaja, et ristmikule sõitis punase tulega sinine järelkäruga sõiduauto a nägi ta, kuidas inimene oli (II kd tl 48). Peale sed

kõrgel õhus, siis sai tunnistaja aru, et toimus liiklusõnnetusõnnetus (II kd tl 48). Kokkupõrkehetke ta ei näinud, ei kuulnud ka raksatust, aga jõudis märgata, et sõiduauto läks ristmikule punase tulega ja järgmine hetk oli siis inimene õhus ja kukkus mõned meetrid eemale asfaldile ja jäi sinna lebama (II kd tl 48). (II kd tl Mootorratas tuli tõenäoliselt Pärnu suunast 48).

1-17-2357

6 (27) Süüdistatav E.E andis 14.11.2017. a

istungil ütlusi, et ta tuli Pärnu maanteed mööda Pääskülast ja sõitis lillekaupluse poole

(II kd tl 49). Alguses oli ta parempoolses reas ja tahtis ärasõidutee peale keerata viimaselt, et sealt saab ära keerata . Ärakeeramisreas ees (II kd tl 49) autosid ei olnud,

hakkas keerama (II kd tl 49). Oma just kõik keerasid ja ta jõudsin ka sinna ja arust nägi süüdistatav rohelist tuld (II kd tl 49) (II kd tl 49). Kiirus . Punast igatahes ei näinud oli väike 30 20 km võib . Vastassuunas autod seisid, muidu ta poleks sõitnud - -olla (II kd tl 49) ja siis tuli kuskilt mingi mootorratas, seda ta ei tea, kust ta tuli (II kd tl 49). Vastassuunas seisid autod mõlemas reas, siis seisid edasi sama kohapeal, kui süüdistatav auto seisma jättis (II kd tl 49) (II kd tl 49) oli ta juba . Mootorratast süüdistatav seismas ei näinud . Kokkupõrke hetkel teises reas (II kd tl 49). Kahe rea vahelt midagi ei tulnud, kui tuli, siis tuli ainult kolmandast ja sinna ta ei näinud, seal seisis mingi džeep või suurem asi ees (II kd tl 49). Auto oli süüdistatava lapselapse oma, selle autoga oli ta varem (II kd tl 49 sõitnud, aga käruga sõitis esimest korda pöördel-50). Sündmuskoha vaatlusprotokollist 230216008056 – Liiklusõnnetuse akt (I kd tl 1) nähtub, et

Tallinn- -Ikla mnt Tallinn-Saku-Laagri mnt-l toimus 03.06.2016. a kell 14:07 Pärnu – liiklusõnnetus – kokkuppõrge sõidukiga küljelt Liiklusõnnetuses osalejad olid E.E,

. kes sõitis sõiduautoga Volvo V40 registrimärgiga XXX XXX, millel oli haagis Brentex-Trailer

Bren- XXX XXX ja Honda CBR 1000 4002 registrimärgiga X1, kes sõitis mootorrataga RR

registrimärgiga Mõlemad juhid viidi PERH Vastavalt liiklusõnnetuse esmasele XX XX. -i.

kirjeldusele sõitis sõiduauto Volvo ette peateel liikunud mootorrattale. Volvo sooritas vasakpööret. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 2- vaadeldi Harju Maakonnas

2 pöördel) nähtub, et Saue vallas Tallinn- -Ikla mnt ja Tallinn-Saku- Pärnu Laagri mnt ristmiku juures olevat teelõiku. Lubatud suurim kiirus on 70 km/h. Ilm on vähese pilvisusega. On valge aeg. Teekate asfalt on tasane, ilma kõrgemate kohtade ja aukudeta ning kuiv. Pärnu poolt suunaga Tallinna poole on kolm sõidurada. Esimene on parempöörde rada, mis on 2,8 m lai. Teine sõidurada on 3,8 m lai ja kolmas on 3,7 m lai. Kolmanda sõidurea asfaltkatte vasakpoolse servaja vasakul oleva eraldusriba vahele jääb 0,9 m. Vasakule jääv eraldusriba on vaadeldavas kohas 10,9 m lai.

Sõidutee asfaltkatte parempoolses servas on teekattemärgistus 911 „Ühekordne pidevjoon". Esimest ja teist sõidurada eraldab teekattemärgistus 912 „Lai pidevjoon". Teist ja kolmandat sõidurada eraldab teekattemärgistus 911 „Ühekordne pidevjoon". Kolmanda sõidurea vasakpoolses servas on teekattemärgistus 911a „Kammjoon". Tallinna poolt Pärnu suunas vaadates on enne pööret Tallinn le neli sõidurada. Esimene sõidurada on 3,6 -Saku-Laagri mntm lai, teine on 3,8 m lai, kolmas on 3,9 m lai ja neljas vasakpöörde rada on vaadeldavas kohas 3,3 m lai. Neljanda sõidurea vasakpoolse servaja eraldusriba vahele jääb 0,7 m. Eraldusriba on vaadeldavas kohas kokku 8,0 m lai. Esimese sõidurea parempoolses ääres on teekattemärgitus

911 „Ühekordne pidevjoon". Esimest ja teist sõidurada eraldab teekattemärgistus 912 „Lai pidevjoon". Teist ja kolmandat sõidurada eraldab teekattemärgistus 911 „Ühekordne pidevjoon". Kolmandat ja neljandat sõidurada eraldab teekattemärgistus 912 „Lai pidevjoon". Neljanda sõidurea vasakpoolses ääres on teekattemärgistus 911 „Ühekordne pidevjoon".

Eraldusribal asuv esimene valgusfoor asub 0,8 m kaugusel Tallinn- -Ikla mnt Pärnu suunavööndeid eraldava eraldusriba parempoolsest servast. Eraldusribal asuv teine valgusfoor asub 1,0 m kaugusel Tallinn- - Pärnu Ikla mnt suunavööndeid eraldava eraldusriba parempoolsest servast. Paremal pool haljasalal asub valgusfoor 0,9 m kaugusel asfaltkatte parempoolsest servast. Eraldusribal Tallinna poolt suunaga Pärnu poole asub noolfoor. Valgusfoor asub 1,9 m kaugusel Tallinn- - Pärnu Ikla mnt suunavööndeid eraldava eraldusriba parempoolsest. Peale ristumist Tallinn-Saku-Laagri mnt-ga on paremal pool haljasalal noolfoor. Valgusfoor asub

10,8 m kaugusel Tallinn- -Ikla Pärnu mnt suunavööndeid eraldava eraldusriba parempoolse serva sirge mõttelisest pikendusest. Sõiduki Volvo V40 reg. märk XXX XXX ja haagise Brentex-Trailer Bren-4002 reg. märk XXX XXX asukoht on peale -Sakuliiklusõnnetust sündmuskohal muudetud. Sõiduk asub Tallinn

1-17-2357

7 (27)

Laagri mnt-1. Sõiduki parempoolne tagumine rehv asub 16,3 m kaugusel nullpunktist ja 27,4 m kaugusel Tallinn- - Pärnu Ikla mnt parempoolse asfaltkatte serva sirge mõttelisest pikendusest.

Haagise parempoolne tagumine rehv asub 22,3 m kaugusel Tallinnu-Ikla mnt Pärn parempoolse asfaltkatte serva sirge mõttelisest pikendusest. Muid liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid ja jälgi ei leitud. KH Energia-Konsult vastuskirja (I kd tl 45 48 kohaselt – ) töötas Tallinn Pärnu - -Ikla mnt ja

Tallinn-Saku-Laagri mnt ristmikul olev foor tõrgeteta. Kirjale lisatud graafiku selgitusest nähtub, et konfliktsete liikumissuundade lubavate tulede vahetamised toimuvad ainult arvestades ettenähtud kaitseaegasid, mis on kontrollerisse installeeritud. 28.12.2016. a ekspertiisiaktist nr 16E-LL0055 (I kd tl 54- mootorratta Honda 58) nähtub, et CBR 1000RR reg. XX XX

märk arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel oli suurusjärgus

75 km/h. Sõiduki 03.06.2016. a vaatlusprotokollist (I kd tl 38-39 pöördel) nähtub, et vaadeldub sõiduauto Volvo V40 registrimärgiga Trailer registrimärgiga XXX XXX ja haagis Brentex- XXX XXX olid tehniliste puudusteta. 13.09.2016. a isiku ekspertiisiaktist nr 16E- (I kd tl 61-66) l tuvastati PÕI0161 nähtub, et X1 03.06.2016. a xxxx. Kõik nimetatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal ja viisil toimunud liiklusõnnetuses. l tuvastatud tervisekahjustused on X1 eluohtlikud. Eeltoodust nähtub, et Tallinn Pärnu - -Ikla mnt ja Tallinn-Saku-Laagri mnt ristmikul 03.06.2016.

a kell 14:07 toimun , kes tegi Tallinnud liiklusõnnetuse põhjustas süüdistatav E.E Pärnu Laagri maanteele vasakpööret keelava punase fooritulega. -Ikla maanteelt Tallinn-Saku- Pöörde teostamist ütlused, mille E.E poolt punase tule ajal kinnitavad tunnistaja

X3 järgi vasakpööret sooritavad autod olid kõik juba jõudnud ära minna sealt ja valgusfoor vahetus juba punaseks, aga tunnistaja ees sõitev järelkäruga Volvo jätkas sõitu ja läks punase tulega ristmikule. Samuti tunnistaja

, mille kohaselt tunnistaja X4 ütlused lähenes aeglustusrajal ristmikule, aeglustades, et pööret sooritada. Tunnistaja ees oli viis kuus autot, vasakpööret sai - sooritada ühest sõidurajast. Pööre on reguleeritud valgusfooriga. Pööret tehes nägi tunnistaja, et ristmikule sõitis punase tulega sinine järelkäruga sõiduauto. Peale seda nägi ta, kuidas inimene oli kõrgel õhus, siis sai tunnistaja aru, et toimus liiklusõnnetusõnnetus. Tunnistaja X2 andis ütlusi, et linna suunast Saku poole minevale sõitvad sõidukid tegid oma pööramised ära, siis tuli tükk tühja maad, et keegi ei pööranud, siis pööras (linna poolt) pikk järelkäruga auto, mis läks tunnistaja ees seisvate autode eest Saku tee poole ja siis toimus kokkupõrge tunnistajast paremalt poolt tulnud mootorrattaga. Samal ajal põles tunnistaja ees olevatele autodele juba roheline tuli. LS § 7 lg 1 järgi on fooril kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. LS § 7 lg 1 p 3 järgi keelab punane foorituli sõidukil liikuda. Teostades vasakpööret punase keelava fooritulega, rikkus süüdistatav E.E LS § 58 lg 3 nõuet, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Nähtuvalt tunnistaja X2i ütlu , et liiklusõnnetuse toimumise hetkel põles tema ees olevatele stest sõidukitele roheline tuli ja kannatanu ütlustest, mille järgi hakkas ta liikuma r X1 ohelise tule süttimisel, edasi juhtus avarii, ületas kannatanu mootorrattaga Tallin Pärnu

n- -Ikla maantee ja Tallinn-Saku-Laagri mnt ristmikku rohelise lubava tulega nähtub, et mootorrattal oli liikumise eesõigus ja süüdistatav E.E oleks pidanud tema läbilask iseks sõiduki peatama. Seda m ta aga ei teinud. Süüdistatava ütlustest, et astassuunas autod seisid, muidu ta poleks sõitnud ja v siis tuli kuskilt mingi mootorratas, seda ta ei tea, kust ta tuli, nähtub, et ta ei olnud ristmikule lähenedes piisavalt tähelepanelik. Jättes sõiduki enne pööret peatamata, ja mitte olles ristmikku ületades piisavalt tähelepanelik LS § 56 lg 1, mille järgi ristmikule , rikkus E.E lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab

1-17-2357

8 (27)

sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda te ed eesõigust omavale liiklejale. Samuti rikkus ta sellega LS § 33 lg 2 p 8 nõuet, mille kohaelt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Kohus nõustub ka sellega, et eelpoolnimetatud rikkumisega eiras süüdistatav ka LS § 16 lg 1 nõuet, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et süüdistatav rikkus LS § 58 lg 3, LS § 56 lg 1, LS § 33 lg LS § 16 lg 1, millega prokurör on sisustanud KarS § 423 lg 1

2 p 8 ja

rikkumist. KarS § 423 lg 1 koosseis nõuab lisaks liiklusvõi käitusnõuete rikkumisele ka tagajärjena raske tervisekahjustuse või surma tekitamist. on esitatud süüdistus raske E.E-le

tervisekahjustuse tekitamises. Rasket tervisekahjustust tuleb sisustada karistusseadustiku eriosas (KarS § 118) sisalduva raske tervisekahjustuse tekitamise üldkoosseisuga. KarS § 118 lg 1 p 1 loetakse raske tervisekahjustuse tekitamiseks muuhulgas olukord, kus on järgi põhjustatud oht elule. Vastavalt süüdistusele sai kannatanu X1 eluohtlikud tervisekahjustused, s.o tervisekahjustused, mis vastavad KarS § 118 lg 1 p

1 sätestatud tunnustele -s (II kd tl 38). 13.09.2016. a isiku ekspertiisiaktist nr 16E- (I kd tl 61-66) l tuvastati PÕI0161 nähtub, et X1 03.06.2016. a xxxx. Kõik nimetatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal ja viisil toimunud liiklusõnnetuses. l tuvastatud tervisekahjustused on X1 eluohtlikud. Kannatanu X1 andis 13.11.2017. a istungil ütlused, et liiklusõnnetuse järgselt olid tal mõlemad xxxx, põhimõtteliselt oli ta üle kahe kuu ainult selili, viibis 10. augustini Mustamäe osakonnas, siis kaks nädalat olin järelravil Hiiu osakonnas ja sealt edasi umbes kuu aega Viimsi Fertilitase haiglas (II kd tl 29). Ta viibis haiglas 16. sep (II kd tl 29). Siis tembrini, kui ta lubati järelravile

käis veel korduvalt operatsioonidel alguses läheb (II kd tl 29). 2017. detsembri a konsultatsioonidele ja siis hakatakse kas metalli ümber paigutama või välja võtma, sest vasak käsi ei anna üldse rand . Perspektiiv täielikuks mest liikuda, parem jalg teeb liiga (II kd tl 29) paranemiseks on puudulik (II kd tl 29). Kannatanule on tehtud üheksa operatsiooni, kolme veel kaalutakse (II kd tl 30). Tunnistaja i, ja

, X2 X3 X4 ütlustega on tõendatud, et liiklusõnnetus toimus vahetult peale seda kui süüdistatava poolt juhitud haagisega Volvo tegi punase tulega vasakpööret, põrgates kokku rohelise tule ajal liikunud mootorratturiga. Kohus leiab, et seega oli liiklusõnnetus põhjustatud

E.E poolt valgusfoori keelava tule eiramise ja ristmikku ületamisel ebapiisaval tähelepanelikkuse tõttu. Ehk kui E.E ei oleks eiranud keelavat foorituld ja oleks olnud ristmikku ületades piisavalt tähelepanelik, poleks liiklusõnnetust toimunud. Tunnistaja

X3 ütlustest nähtub, et kokkupõrke tagajärjel nägi ta ühte inimest lendamas, mille järel kukkus mootorrattur ja jäi sinna lebama, alguses ta ei liigutanud. Tunnistaja arvas alguses, et inimene on surnud, aga siis ta hakkas tulema vaikselt teadvusele, ta oli šokis täielikult, ta ei saanud aru, mis juhtus temaga, siis ta üritas ennast püsti ajada, aga tal oli käsi täielikult pooleks

(II kd tl 32 pöördel nägi, et sõiduauto läks ristmikule punase tulega ja ). Ka tunnistaja

X4

järgmine hetk oli siis inimene õhus ja kukkus mõned meetrid eemale asfaldile ja jäi sinna lebama.

Kõik ekspertiisiaktis nimetatud (elule ohtlikud) olla tekitatud tervisekahjustused võisid ekspertiisimääruses märgitud ajal ja viisil toimunud liiklusõnnetuses, s.o 03.06.2016. a kella

1-17-2357

9 (27)

14:07 paiku Harjumaal Saue vallas Tallinn- -Ikla mnt ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikul, Pärnu kus haagisega Volvo V40 ja mootorratas Honda. põrkasid omavahel kokku

Eeltooduga on tõendamist leidnud ka see, et raskete kehavigastuste tekkimine le oli X1 põhjuslikus seoses E.E poolt liiklusnõuete rikkumisega. LS § 58 lg 3 (kohustus jääda seisma keelava fooritulega), LS § 56 lg 1 (kohustus olla ristmikule lähenedes eriti tähelepanelik ja arvesta ), LS § 3 da ristmiku liiklusoludega

3 lg 2 p 8 (kohustus enne manöövri a, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid alustamist veendud ) on

kehtestatud selleks, et ristmikku ületades või pööret sooritades ei põrkuks kokku erinevast suunast tulevad liikluses osalejad. Seega teguts nimetatud normide kaitsealas. es süüdistatav eel

Eirates neid nõudeid lõi süüdistatav ohu liiklusõnnetuse tekkimiseks, kuivõrd niisugune , tegevus on sõnaselgelt keelatud, ei olnud tegemist ka lubatud riski võtmisega. Kaitsja leidis, et eeldatavalt rikkus kannatanu LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 7, § 45 lg 1 ja § 56 lg 1 nõudeid. Seega võib kaitsja seisukohast järeldada, et kannatanu enda tegevus oli samuti põhjuslikus seoses tagajärjega ja seega vabaneks süüdistatav vastutusest kannatanu hoolsuskohustust rikkuva

teo tõttu. Kohus sellega ei nõustu. Kohus leiab, et tunnistajate, kannatanu, süüdistatava ja eksperdi ütluste põhjal pole võimalik tuvastada, missugune oli kannatanu liikumistrajektor. Kannatanu ise andis ütlusi, et sõitis ta alguses vasakpoolses reas, kuid siis reastus paremasse ritta ja peatus punase tule tõttu stoppjoone ees parempoolses reas (II kd tl 28 pöördel i ütles, et ). Tunnistaja X2

mootorrattur tuli paremalt kas mööda aeglustusrada või teepeenart (II kd tl 31 pöördel). Tunnistaja X3 ei olnud kindel, kas mootorratas tuli autode vahelt või esimesest reast, tunnistaja pidas esimeseks reaks parempoolset rida (II kd tl 33). Süüdistatav E.E andis ütlusi, et k s reas, kahe rea vahelt midagi ei tulnud, kui tuli, siis tuli okkupõrke hetkel oli ta juba teise ainult kolmandast ja sinna ta ei näinud, seal seisis mingi džeep või asi suurem ees (II kd tl 49). Nähtuvalt ütlustest loendas süüdistatav ridu oma liikumise suuna järgi, seega oli kolmas rida parempöörde aeglustusrida Pärnu poolt Tallinna poole vaadates . Ekspert Lembit Teesalu /sõites andis ütlusi, et mootorrattur sõitis vasakpoolsel rajal ning kõik viitab sellele, et ta ei jõudnud pidurdada, sest ühtegi pidurdusjälge ei ole (II kd tl 45 pöördel). Samuti ekspertdi sõnul kõik viitab sellele, et mootorrattur oli teise sõiduraja paremas ääres, raske öelda, et kas ta täpselt mööda joont sõitis ( ). Seega pole kogutud materjalidest üheselt võimalik välja II kd tl 46

selgitada, kust

lt enne (s.t milliselt rajalt või radade vahelt) sõitis mootorattur vahetu kokkupõrget. Tõepoolest ei saaks välistada, et mootorrattur sõitis mööda radasid eraldavat joont, samal rajal mõne sõiduautoga või parempöörde aeglustusrajal ja seega võis rikkuda LS

§ 2 p 76 nõuet ( ) ja § LS § 45 lg 1

nõuet ( ).

Samas on nimetatud normide kaitsealaks külgkokkupõrke vältimine mitte otsekokkupõrke , vältimine või sõiduõiguse andmise reguleerimine kokkupõrgete vältimiseks. J isegi kui ärelikult mootorrattur oleks rikkunud kas LS § 2 p 76 või LS § 45 lg 1 nõudeid, ei oleks nimetatud alusel saabunud tagajärg normatiivselt omistatav kannatanule. Mis puutub LS § 16 lg 1 ( ) rikkumisse, § 33 lg 2 p

7 rikkumisse (tõenäoliselt pidas kaitsja silmas § 33 lg 2 p 8 rikkumist: ) rikkumist ja § 56 lg 1 rikkumist (

), siis need rikkumised ei oleks antud kontekstis kannatanule etteheidetavad, sest usalduspõhimõttest tulenevalt, on juhil õigus eeldada, et rohelise

1-17-2357

10 (27) valgusfoori tule põlemisel tagavad lõikuvatest suundadest tulevad liiklejad talle vaba liikumise. Seega isegi, kui kannatanu oleks rikkunud neid liiklusnõudeid, nagu kaitsja ette heidab, ei olnud need sellised rikkumised, mis välistaksid tagajärje omistamist süüdistatavale.

2.2.2. Subjektiivne koosseis

KarS § 423 lg 1 kuritegu eeldab subjektiivse koosseisuna ettevaatamatust ja seda nii liiklusnõuete rikkumise kui ka tagajärje ehk raske tervisekahjustuse põhjustamise antud juhul osas.

KarS § 18 lg 1 järgi võib ettevaatamatus esineda kergemeelsusena või hooletusena. Kohtu hinnangul pani E.E KarS § 423 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo toime kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.

Kohus on juba eelnevalt objektiivse koosseisu juures käsitlenud süüdistatava ütlusi, millest nähtus, et enne tema poolt vasakpöördele asumist ärapöörajaid ei olnud, sest kõi a ära k olid jub pööranud Oma arust nägi süüdistatav (II kd tl 49). Seda kinnitas ka tunnistaja (II kd tl 31). X2 rohelist tuld, punast (II kd tl 49). Arvestades, et nii tunnistaja kui ka igatahes ei näinud X4 tunnistaja X3 ütluste järgi soovisid nad samuti vasakpööret teha, kuid nägid, et fooris oli punane tuli, siis saab järeldada, et süüdistatav pidi võimalikuks pidama, et ta alustab vasakpööret punase keelava fooritulega, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis teostada pöörde enne keelava tule süttimist. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et pani mootorsõiduki juhi poolt liiklus või E.E - käitusnõuete rikkumise toime kergemeelsusest ja kergemeelsusest põhjustas ka kannatanu X1le raske tervisekahjustuse.

Seega pani E.E toime KarS § 423 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo kergemeelsusest.

2.2.3.

Õigusvastasus ja süü E.E

teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

E.E oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § s 34 sätestatud asjaolusid ning E.E on sündinud 1945 - . aastal (I kd tl 44, 68). Samuti puuduvad E.E puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on E.E tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et E.E on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 423 lg 1 järgi mootorsõiduki juhi poolt liiklus või käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest , s.t -

kergemeelsuse vormis, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.

2.3. Karistus

2.3.1. Põhikaristus KarS § 423 lg 1 näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja

teo subjektiivne koosseis. KarS § 423 lg 1 koosseis näeb süüdistatava poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjena ette nii raske tervisekahjustuse tekitamise kui ka surma

1-17-2357

11 (27)

põhjustamise. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et E.E põhjustas kannatanule X1le raske tervisekahjustuse. Seega saabus KarS § 423 lg s 1 sisalduvas koosseisu märgitud kergem - tagajärg. Samas peab kohus siiski arvestama seda, et tulenevalt kannatanu ütlustest äratati ta koomast üles selleks, et oma vanematega hüvasti jätta (II kd tl 29). Nimetatud asjaolu viitab selgelt sellele, et oli vaid puhas õnn ja juhus, et ei saanud liiklusõnnetuse tagajärjel surma, X1 sest koomast äratamine vanematega hüvastijätmiseks viitab sellele, et isegi meditsiinitöötajatel ei olnud usku, et Andes

X1 ellu jääb. Seega põhjustatud tagajärge arvestades leiab kohus, et

E.E süü on keskmisest suurem, kuid ei jää siiski maksimaalse määra lähedale. Kuigi vastavalt süüdistusele heidab prokurör E.E-le ette nelja liiklusnõude rikkumist (LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 56 lg 1 ja § 58 lg 3), on need kõik kantud ühest eesmärgist, mistõttu ei ole E.E olukord võrreldav näiteks isikuga, kes mootorsõidukijuhina ületab kiirust, juhib sõidukit alkoholijoobes ning näiteks ka ilma juhtimisõiguseta ning kõigele lisaks sooritab manöövri ka keelatud fooritulega. Subjektiivselt koosseisult on E.E tegu toime pandud ettevaatamatuse raskemas vormis, s.o kergemeelsuse vormis. Tahtluse esinemise korral liiklusnõuete rikkumise osas oleks tegemist juba KarS § 422 lg 1 koosseisule vastava teoga ning raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamise korral KarS § 118 de 1 ja/või 2) lg 1 - (p koosseisule vastava kuriteoga, millede eest on ette nähtud märgatavalt rangemad karistused, kui KarS § 423 lg 1 eest. Seega on E.E antud kuriteo toime pannud ka raskeimas

KarS § 423 lg 1

koosseisus ett . Eeltoodut enähtud vormis ehk kergemeelsusest, mis suurendab isiku süüd arvestades leiab kohus, et E.E

- sanktsiooni 2/3 süü jääb KarS § 423 lg s 1 sätestatud määra lähedale. Kohus leiab, et E.E puhul ei esine karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes.

E.E on enda ülekuulamisel kaitsja küsimusele: , vastanud: (II kd tl 49). Sealjuures ei küsinud kaitsja seda, kas E.E kahetseb liiklusõnnetuse põhjustamist ja sellise kuriteo toimepanemist, vaid kaitsja küsis, kas süüdistatav kahetseb õnnetusjuhtumi toimumist. Samas pole E.E peale õnnetust

49 pöördel oma viimases sõnas ei tunnistanud kannatanuga suhelnud ( kd tl 49- II ). Ka

E.E , et tema oleks liiklusõnnetuse põhjustanud, tunnistades vaid seda, et ta oleks pidanud küll foorituld nägema, kuid samas süüdistas jätkuvalt sisuliselt kannatanut tekkinud rasketes tagajärgedes ja selles, et viimane pidi tõenäoliselt sõitma üle lubatud kiiruse hoo pealt, mitte ei startinud stoppjoone tagant (II kd tl 57). Kohtu hinnangul ei saa eeltoodu valguses seega kaitsjale vastatud pidada puhtsüdamliku kahetsuse avaldamiseks KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. Kohus leiab, et isik, kes ei näe enda käitumises mingit süüd/rikkumist või valestitegemist

osapoolt, ei saa tegelikkuses ja süüdistab samal ajal kannatada saanud puh siiralt kahetseda ka enda toimepandud tegu. tsüdamlikult ega Ühtlasi ei esine KarS § 58 mõttes karistust raskendavaid asjaolusid, kuivõrd E.E puhul KarS § 58 p s 8 märgitud raske tagajärje põhjustamine on praegusel juhul hõlmatud juba -

E.E-le

antud juhul raske etteheidetavast kuriteokoosseisust (KarS § 423 lg 1 – tervisekahjustuse tekitamine), mistõttu on seda asjaolu arvestanud seadusandja juba antud kuriteo eest sanktsioonimäära kehtestamisel. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtule on prokuröri poolt esitatud 13.11 E.E karistusregistri väljavõte .2017. a kohtuistungil 04.01.2017. a seisuga (I kd tl 68; II kd tl 27). Kuigi antud registri väljavõtte kohaselt on E.E kriminaalkorras karistamata ja tal on kaks väärteokaristust, siis märkis prokurör tõendit esitades, et kehtivaks karistuseks tuleb lugeda vaid üht karistust, mille eest on E.E-le määratud 40 euro suurune märgib kohus, et nõustub rahatrahv (II kd tl 27). Siinkohal prokuröriga, et kuigi karistuseregistri väljavõtte kohaselt on E.E kaks väärteokaristust, siis tegelikkuses peaks isikul olema vaid üks kehtiv väärteokaristus. Nimelt on E.E karistusregistris ekslikult märgitud kehtivate väärteokaristuste juures kehtivana ka väärteokaristus, mille täitmine on KarS § 82 lg 4 alusel aegunud ning mis peaks karistusregistri

1-17-2357

12 (27) seaduse § 24 lg 1 p 11 alusel olema tegelikkuses juba kantud arhiivandmetesse 4 aastat peale selle väärteootsuse jõustumist ehk 15.12.2015 on E.E vaid üks . a (II kd tl 73). Seega kehtiv väärteokaristus ning see on talle määratud Politseija Piirivalveameti poolt 15.05.2015. a otsusega KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ehk väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu toimepandud varavastase teo toimepanemise eest. Ehk tegemist ei ole liiklusalase rikkumisega, mistõttu arasemat karistatust arvestades, ei ole põhjust praegusel v juhul eripreventsiooni tõttu E.E-le mõistetavat põhikaristust suurendada. Samas märgib kohus siinkohal etteruttavalt, et käesoleva kuriteo toimepanemise asjaolusid ning sellele vahetult eelnenud liiklusrikkumiste toimepanemist arvestades, on vajalik E.E suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda nii erikui üldpreventsiooni tõttu. Karistuse määra valikul peab kohus hindama ka õiguskorra kaitsmise vajadust ehk karistuse üldpreventiivseid eesmärke. sikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü I

suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista E.E-le rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

Kuivõrd kohus mõistab eripreventsiooni eesmärkide saavutamiseks E.E-le lisakaristusena ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, siis kohtu hinnangul on praegusel juhul põhikaristuse kõrval lisakaristuse kohalda õiguskorda mine juba piisav selleks, et kaitsta võimaliku liiklusreegleid eirava käitumise eest tulevikus. Ühtlasi on lisakaristuse E.E

kohaldamine piisavaks hoiatavaks signaaliks ka ühiskonnale, et sellise kuriteo toimepanemise puhul järgneb põhikaristusele lisaks ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. üldpreventsioon mõistetava põhi Seega praegusel juhul E.E-le karistuse määra ei mõjuta.

Tulenevalt süü suurusest ei ole E.E suhtes kergemaliigilise karistuse kohaldamine võimalik. Siinkohal märgib kohus lisaks, et rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamine oleks välistatud puhul ka põhjusel, et kohtul pole alust arvata, et isik E.E suudaks rahalist karistust tasuda, kuivõrd süüdistatav on pensionär (II kd tl 23, 34), kelle 2015. a keskmine kuusissetulek oli vaid 353 eurot (I kd tl 69). Samuti ei ole isik tasunud temale väärteokorras määratud rahatrahve ( Isiku süü suurust mõjutavaid asjaolusid I kd tl 68). arvestades leiab kohus, et E.E natukene alla sanktsiooni 2/3 süü jääb määra, mistõttu mõistab kohus talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust. Kohus nõustub prokuröriga selles, et E.E puhul võib jätta temale mõistetud vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata (II kd tl -62). Nimelt ei ole E.E

55 pöördel, 61 kehtivaid kriminaalkaristusi (I kd tl 68). Samuti ei saabunud praegusel juhul KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise puhul antud kuriteokoosseisus sätestatud kõige raskemat tagajärge, milleks on kellegi surm. Eelkõige põhjusel, et E.E ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi (arvestades sealjuures ka isiku kõrget iga) peab kohus võimalikuks , kohaldada tema suhtes tingimisi vangistust ilma käitumiskontrollile allumiseta ehk KarS § 73 lg 1 alusel. Katseaja pikkuseks võib kohus KarS § 73 lg 3 kohaselt määrata 1-5 aastat.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt peab karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt karistusest tingimisi vabastamisel lähtuma põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.2011. a otsuse nr 3-1-1-96-11 punkti 7.4; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.11.2008. a otsuse nr 3-1-1-28-08 punkti 10). Kuivõrd kohus mõistis praegusel juhul E.E-le karistuseks 1 aasta ja 10 kuu vangistust, siis peab temale

1-17-2357

13 (27)

määratav katseaeg olema sellest pikem. Seetõttu l eiab kohus, et E.E-le tuleb KarS § 73 lg 3 alusel kohaldada 2 aasta pikkust katseaega. Seega jätab kohus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel E.E-le ja 10 kuu mõistetud 1 aasta pikkuse vangistusliku karistuse täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et E.E ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 08.03.2018. a.

2.3.2. Lisakaristus

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.2013. a otsuse nr 3-1-1- 122-13 punkte 9 ja 11). Samas põhikaristus ja lisakaristus kogumis peavad vastama isiku süü suurusele. Ühtlasi on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.05.2017. a otsuse mr 3-1-1-18-17 punkti 13).

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni 3 aastaks, kui KarS-is või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti. KarS § 50 lg 3 näeb ette, et KarS eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral -i

juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 3 aastani. Praegusel juhul ei näe KarS § 423 ette lisakaristuse pikkuse osas erandit. Seega võib KarS § 423 lg 1 järgi E.E-lt

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lisakaristusena võtta mootorsõiduki juhtimisõiguse ära 1 kuust kuni 3 aastani. Ehk lisakaristuse keskmine pikkus oleks 1 aasta ja 6 kuud.

Siinkohal märgib kohus, et LS § 129 lg 1 näeb ette, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi või lisakaristusena ära võetud vähemalt 6 kuuks, kuid vähemaks kui 12

-

kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. LS § 129 lg 2 kohaselt aga juhul, kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki -

juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria ja sõidueksami. -

Seega kui kohus võtab isikult mootorsõiduki juhtimisõiguse ära vähemalt 6 kuuks, siis juhtimisõigus ei taastu peale keeluperioodi lõppu automaatselt, vaid olenevalt eelnenud juhtimisõiguse keelu perioodi pikkusest, tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada lisaks ka veel liiklusteooriaeksam. või ka täiendavalt sõidu

E.E on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning kehtivaid liiklusalaseid väärteokaristusi tal ka ei ole (I kd tl 68). Samas viitab isiku toimepandud kuritegu ning sellele vahetult eelnenud liiklusrikkumised, et E.E suhtub liiklusreeglitesse kergemeelselt ning sellise käitumisega on ta liikluses ohtlik kuid eelkõige kaasliiklejatele nii iseendale, .

Praeguses kriminaalasjas menetletava kuriteo pani E.E toime seetõttu, et ta ei vaadanudki vasakpöörde jaoks kehtivat foori, vaid selle asemel viimast foori, mida ta oli vaadanud ning mis o tegelikkuses . Sealjuures /märganud li mõeldud Pärnu suunas otsesõitjatele

nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevatelt fotodelt, et otsesõitjatele ning vasakpöörde sooritajatele mõeldud foorid asuvad teineteisest üsna kaugel (vt nt fotosid nr 5 ja

20 I kd tl 6, 13). .-7. t juhtinud tunnistaja

– Vasakpöörde rajal 6 sõiduki X4 ütluste kohaselt vasakpöörde rajal olles ei ole otsesõitjate foori näha, väga hästi näha vasakpöör samas on de

1-17-2357

14 (27) foor (II kd tl 48 pöördel). E.E ütlustest nähtuvalt oli ta sõitnud algselt Pärnu suunas kõige parempoolsemas reas ehk otsesõitvatest ridadest parempoolses reas, seejärel reastunud vahetult enne vasakpöörde tegemist otsesõitvale vasakpoolsele sõidureale ning seejärel veelkord reastunud ümber vasakule, et sooritada vasakpööret (II kd tl 49 pöördel

). Kohtu

hinnangul nähtub eeltoodut arvestades, et E.E jäi vasakpöörde rajale õigeaegse

reastumisega hiljaks

ning ta jõudis ümberreastuda vasakpöördeks alles vahetult enne pöörde sooritamist. Seda kinnitavad ka nii sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevad fotod kui tunnistajate ütlused. Esmalt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodelt nr 1

-4 (I kd tl 4-5), et pikalt enne vasakpööret on olemas juba vasakpöörde nn aeglustusrada. Samuti nähtub just fotolt nr 4, et vasakpöörde rajale tekib Pärnu suunas vasakul rajal otse sõitvate autode sõidurea vahele pidevjoon enne pööret ning pidevjoone alasse mahub seisma vasakpööret lubava foori ette koguni 5- Tunnistaja

6 sõidukit. X4

ütlustest nähtub, et tema oli juba vasakpöörde tegemise aeglustusrajal ja tema ees oli veel 5-6 autot, E.E oli sõitnud punase fooritulega ristmikule ja siis toimus , kus inimene lendas ja kukkus maha (II kd tl 47 õnnetus kõrgel õhus

pöördel umbes kohas, kus tekkis pidevjoon otsesõitjate ja -48). Seega asus tunnistaja

X4 vasakpööret sooritavate sõidukite sõiduradade vahele. Sealjuures märkis tunnistaja lisaks, et ta nägi vasakpöörde foorituld juba enne liiklusõnnetuse toimumist ning sellest kohast, kus tema oli, ei saanud ta näha otse Pärnu suunas sõitjate foorituld (II kd tl 48 pöördel). Tunnistaja

X3 ütluste kohaselt keeras E.E Pärnu suunas otsesõitvalt vasakpoolselt rajalt ootamatult ja ilma suunatuld näitamata talle ette, mille tõttu oli tunnistaja sunnitud pidurdama, et kokkupõrget ära hoida seejärel koheselt peale ettekeeramist ning sooritas E.E vasakpöörde fooris põleva punase tulega (II kd tl 32 pöördel). Seega tunnistaja X3 oli esimene, kes jäi punase vasakpöörde foori tah Eeltoodu näitab, et E.E tekitas vahetult a seisma.

enne liiklusõnnetuse põhjustamist ohtliku olukorra ka sellega, et reastus liiga hilja ning ootamatult ja suunatuld näitamata ette teisele sõidukile, vaatamata sealjuures manöövrite teostamise ajal vasakpöörde foorituld.

Lisaks ülaltoodule arvestab kohus lisakaristuse kohaldamisel ka sellega, et E.E põhjustatud liiklusõnnetuse puhul jäi raskeim tagajärg ehk teise isiku surm napilt saabumata ning

isegi meditsiinitöötajad ei uskunud, et kannatanu jääb ellu. Niivõrd raskete tagajärgede põhjustamise korral ei ole kohtu hinnangul ühiskonnas vastuvõetav see, et isikule jäetakse juhtimisõigus alles. Samuti arvestab kohus juhtimisõiguse äravõtmisel sellega, et E.E ei tunnistanud end põhjustatud liiklusõnnetuses täielikult süüdi, vaid leidis, et rasked tagajärjed saabusid kann (II kd tl Seega E.E ise atanu enda käitumise tulemusena

49 pöördel).

arvab, et ta liikluses ohtu oma käitumisega ei põhjusta. Samas on praeguses kriminaalasjas tõenda , et just tema käitumise tõttu tekkis kaks liiklusohtlikku olukorda, milledest mist leidnud üks lõppes väga raskete tagajärgedega.

Seetõttu leiab kohus, et isik, kes ei tunnista end kuriteo toimepanemises süüdi, põhjustas peaaegu surmaga lõppenud liiklusõnnetuse, tekitas kuriteole vahetult eelnenud oma kergemeelse käitumisega samuti reaalse ohuolukorra liikluses, vajab mõneks ajaks liiklusest eemaldamist. Seda nii enda jaoks järelemõtlemisaja võtmiseks kui ka teiste liiklejate ohutuse tagamiseks. mise perioodi osas leiab kohus, et praegusel juhul on vajalik Juhtimisõiguse äravõt E.E korrata üle liiklusnormid ning tõestada, et ta tõepoolest teab, kuidas peab liikluses käituma selliselt, et ta ei oleks ohuks liikluses ei teistele ega iseendale. Seetõttu kohaldab kohus E.E suhtes lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks, mis on minimaalne periood selleks, et isik peaks juhtimisõiguse taastamiseks eelnevalt tõestama ka eksami vormis, et ta teab kõiki vajalikke liiklusreegleid.

2.4.

Tõkend

Arvestades, et E.E suhtes ei ole kohtueelses menetluses tõkendit kohaldatud (süüdistusakti punkt 14 prokurör eelistungil tõkendi ko ; II kd tl 36), haldamist ei taotlenud (II

kd tl kohaldamist ka

13 pöördel), kohus ei pidanud vajalikuks isiku suhtes tõkendi

1-17-2357

15 (27)

kohtumenetluses (II kd tl )

15 pöördel ning käesoleva otsusega mõistis kohus kohtu E.E-le karistuseks KarS § 73 alusel tingimisi vangistuse, ei pea kohus isiku suhtes vajalikuks tõkendi kohaldamist ka edasiselt karistuse täitmise tagamiseks.

2.5. Tsiviilhagi

2.5.1. ded ja nendele Kannatanu nõu süüdistatava vastuväited

Kannatanu esindaja vandeadvokaat Mare Lust esitas 10.02.2017. a X1 süüdistatava E.E vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes summas 20 000 eurot ning varalise kahju nõudes, mis seisnes kulutustes arstimitele, tarvikutele ja visiiditasudele summas 205,69 eurot ning saamata jäänud tulu 7 kuu eest summas 3487,015 eurot (vt süüdistusaktile lisatud hagiavaldust; I kd tl 82-84, 85-96). Ühtlasi oli tsiviilhagis märgitud, et varalise kahju summa ei ole lõplik. 17.04.2017. a toimunud eelistungil märkis kannatanu esindaja esitatud hagi osas, et endiselt on mittevaralise kahju nõudeks 20 nõuet

000 eurot, kuid varalise kahju kannatanu esindaja täpsustas, öeldes, et tsiviilhagi on suurenenud ravimise tõttu (II kd tl 13; I kd tl 97-98). Esmalt täpsustas kannatanu esindaja, et esitatud tsiviilhagi summa 3487,015 eurot võib vähendada 0,1 eurot vähemaks Teiseks täpsustas kannatanu esindaja, et ehk kuni 3487,00-ni (II kd tl 14). tsiviilhagi on apteegiravimite osas suurenenud 67,10 euro võrra (II kd tl 14). Kokkuvõtlikult märkis kannatanu esindaja eelistungil, et varaline kahju on seega 205,70+67,10, s.o 272,80 eurot (ravimid, visiiditasud) ning saamata jäänud tulu 3487,00 eurot ja mittevaraline kahju on

20 000 eurot (II kd tl 14). Kohus võttis täpsustatud ja suurendatud tsiviilhagi menetlusse (II kd tl 14, 15). Seega on kannatanu (272,80 eurot), saamata esitanud tsiviilhagi otsese varalise kahju nõudes jäänud töötasu nõudes ning mittevaralise kahjuhüvitise nõudes (3487 eurot) (20 000 eurot). Hageja on tugi esitamisel - -le 1043 -le nenud nõuete VÕS § 134 lg tele 2 ja 5, § ja § 1045 lg 1 p 2, leides, et isik vastutab teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekkimises süüdi. Riigikohtu tsiviilk

96 nähtub, et moraalse olleegiumi otsusest nr 3-2-1-111- kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus.

Mittevaralise kahju hüvitist põhjendati hagis järgnevalt. Kannatanu toimetati erakorralise meditsiini osakonda üliraskes seisundis. Süüdistatav põhjustas kannatanule eluohtlikud vigastused. Kannatanul viidi läbi 6 operatsiooni, praeguseks 9 ning lisandub veel 2-3 operatsiooni. Sündmus toimumise ajal oli kannatanu 49-aastane aktiivne spordiga tegelev isik, kelle liikumisvõime on avarii tõttu piiratud ja väljanägemine on oluliselt muutunud.

Vigastuste tõttu puudub kannatanul võimalus töötada ning tema heaolu on tunduvalt langenud. Arvesse tuleb võtta ka süüdistatava käitumist, kes ei ole kordagi huvi tundnud kannatanu tervise osas ega püüdnud oma käitumisega kuidagi oma süüd leevendada.

Varalise kahju osas oli hagis märgitud, et see koosneb kulutustest arstimitele, tarvikutele, visiiditasudele, mis on tõendatud hagile lisatud kviitungitega. Kuriteo tagajärjel viibis kannatanu haiguslehel, millega seoses on tal jäänud saamata töötasu, mis oli tal saada kuni jaanuarini 2017. a. Haigekassa on kannatanule hüvitanud alates 03.06.2016. a kuni 05.02.2017. a kokku 2533,44 eurot, mida tõendab pangakonto väljavõte. Kannatanu keskmine kuutöötasu on

860,065 eurot, seega saamata jäänud tulu 7 kuu eest moodustab 3487,015 eurot.

Süüdistatava kaitsja märkis 13.11.2017. a kohtuistungil peetud avakõnes, et liiklusõnnetuse täpse tekkemehhanismi ja osapoolte tegeliku rolli väljaselgitamine on oluline karistuse määra

1-17-2357

16 (27) puhul ning ka tsiviilhagi hüvitamise otsustamisel (II kd tl 24). Esitatud tsiviilhagi osas leidis kaitsja konkreetsemalt, et varalise kahju kulude tekkimist nad ei vaidlusta, kuid oleneb, kas see tõendatud summa mõista välja süüdistatavalt või mitte, sest see sõltub süüdistatava süü suurusest ja kannatanu enda rollist toimunud õnnetuses (II kd tl 25). Mittevaralise kahju osas leidis kaitsja, et see ei ole tõendatud . Ei nähtu, miks hinnatakse mittevaraliseks (II kd tl 25) kahjuks just 20 000 eurot ja ei ole ka tõendeid, et isik on püsivalt saanud tervisekahjustuse ja tema väljanägemine oleks mõjutatud. Kohtuvaidlustes oli kaitsja seisukohal, et juhuks, kui kohus leiab, et E.E tuleb süüdi mõista, siis otsene varaline kahju on tõendatud (II kd tl 57, 64 pöördel). Saamata jäänud töötasu ja mittevaralist nõuet süüdistatav ei tunnista (II kd tl

, 64 pöördel). Kaitsja märkis lisaks, et suurtest läbielamistest ei piisa moraalse kahju väljamõistmiseks ning kannatanu tervis on järk järgult paranen - ud, esteetiliselt ei ole kannatanul midagi viga (II kd tl 57 ), samuti, et kohus peab arvestama kannatanu rolli (II kd tl , 64 pöördel 57).

2.5.2.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et tsiviilhagi varalise kahju ning ka mittevaralise kahju nõudes nõudes tuleb rahuldada osaliselt. E.E ja X1 vahel ei ole lepingulisi suhteid, seega on tegemist lepinguvälise kahjunõude olukorraga. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20. aprilli 2011. a otsuse nr 3-2-1-19-11 punktis 12 selgitanud, et . Selle, et temale etteheidetava kuri süüdistatav pani toime teo, on kohus tuvastanud käesolevas otsuses kuriteokoosseisu tuvastamisel. Isiku süüditunnistamisel KarS § 423 lg 1 järgi on süüdi tunnistamise eelduseks teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamine. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanule tekitati . Kuivõrd E.E poolt tervisekahjustus

käesoleval juhul ei esine ka mitte ühtegi VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavat asjaolu, siis on kahju õigusvastaselt. E.E tekitanud

X1le

Kohus leiab, et kuivõrd kannatanule tekitati tervisekahju mootorsõidukiga, kohaldub VÕS §-st 1056 tulenev vastutus, s.t tegemist on suurema ohu allika valdaja vastutusega. VÕS § 1056 lg-st

1 tuleneb, et suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst. Süüdistatav ei ole tõendanud ühegi õigusvastasust välistava ega vastutust välistava asjaolu esinemist . (nt VÕS § 1057 mõttes) Arvestades, et kannatanu nõue tugineb samadele asjaoludele, mi KarS § 423 lg 1 llega sisustati

kuriteokoosseisu ja kohus tuvastas eelnevalt, et süüdistatava pani toime KarS § 423 lg 1 kooseisule vastava

õigusvastase ja süülise teo, mille tagajärjel tekitas süüdistatav kannatanule raske tervisekahjustuse, tuleb kahju suuruse hindamiseks kohtul tuvastada ainult see, et kannatanu varaline ja mittevaraline kahju on seotud kannatanule tekitatud tervisekahjustusega.

1-17-2357

17 (27)

VÕS § 128 lg 1 alusel võib olla hüvitamisele kuuluv kahju varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Esmalt on kannatanu taotlenud hagis otsese varalise kahjuna arstimite ja visiiditasude hüvitamist (I kd tl 83, 87-96, 97-98) kokku summas 272,80 eurot. Arvestades, et süüdistatava kaitsja ehk tsiviilhagi puhul kostja esindaja otsese varalise kahju summa tõendatusele vastu ei vaieldnud, leides vaid seda, et küsimus on selles, kas kannatanu võimaliku kaassüü tõttu kuulub nimetatud summa süüdistatavalt väljamõistmisele või mitte (II kd tl 24, 25, 57, 64 pöördel), siis ei analüüsi kohus järgnevalt seda, kas otsese varalise kahju hüvitise nõue on tõendatud. Kohus märgib vaid seda, et kuivõrd on tõendamist otsesesse varalisse kahjusse puutuvalt lisaks leidnud, et E.E põhjustas liiklusõnnetuse ning tema rikkumisega oli põhjuslikus seoses ning ka normatiivselt omistatav kannatanule liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus, siis on kannatanu poolt kantud ravimite, arstimisvahendite (nt plaastrid, sidemed), voodipäevatasu, ortoosi ning samuti põhjuslikus arsti visiiditasude kandmine olnud

seoses E.E poolt tekitatud kahjuga. Seega kuna E.E ei ole varalise kahju summa tõendatusele vastuväiteid esitanud ja tekkinud kulud on põhjuslikus seoses E.E õigusvastase ja süülise käitumisega, siis tuleb nimetatud kannatanu poolt kantud kulutused süüdistataval kannatanule hüvitada. Teiseks on kannatanu taotlenud hagis varalise kahjuna saamata jäänud töötasu hüvitamist, mille puhul on tegemist saamata jäänud tulu nõudega. Hagis on saamata jäänud töötasu nõude osas märgitud järgmist: (I kd tl 83-84 ). Eelistungil täpsustas kaitsja, et saamata jäänud töötasu nõudeks jääb 3487,00 eurot (II kd tl 14). Siinkohal märgib kohus esmalt, et hagis märgitud 5995,029 euro suuruse summa esiletoomine jääb kohtule mõistetamatuks Nimelt nähtub, et kannatanu esindaja on saamata kd tl 83). (I jäänud töötasu nõudesumma arvutamisel võtnud aluseks isiku keskmise kuutöötasu 860,065 eurot, se 6020,455 eurot ning arvestanud sellest ejärel arvestanud 7 kuu töötasu, mis on omakorda maha haigekassa poolt hüvitatud 2533,44 eurot, saades saamata jäänud töötasu nõude suuruseks selliselt 3487,015 eurot. Seetõttu loeb kohus, et hagis on ekslikult ja kannatanu esindaja hooletusest märgitud , sest tegelikult on selleks arvutuslikult hagis toodud töötasu, töölt eemalolemise perioodi ning haigekassa poolt hüvitatud summat arvestades 3487 eurot.

1-17-2357

18 (27) Süüdistatava kaitsja vaidles saamata jäänud töötasule nõudele vastu põhjusel, et süüdistatav ei tunnista seda . (II kd tl 57, 64 pöördel)

Kohus leiab, et saamata jäänud töötasu nõue on täielikult põhjendatud. Kannatanu ütlustest nähtuvalt sai ta loa töövõimetuslehelt tööle tagasi minna alles 10. septembril 2017. a ehk 1 aasta ja 3 kuud peale liiklusõnnetuse toimumist (II kd tl 29). Kannatanu ütlustest nähtuvalt ravis ta selle ajani vigastusi, mis olid talle põhjustatud liiklusõnnetusega. Sealjuures ka 2017. a lõpu seisuga on veel kavas operatsioonide tegemine (II kd tl 30 ). Seega on saamata jäänud töötasu nõue põhjuslikus seoses E.E poolt põhjustatud liiklusõnnetusega, milles sai kannatada X1.

Kannatanu esindaja on kohtule esitanud

X1 tööandja poolt väljastatud tõendi isiku töötasu kohta 2016. aastal (I kd tl 86). Arvestades, et liiklusõnnetus toimus 3. juunil 2016. a, siis on X1 juulikuus eelneva ehk juunikuu , alates augustist palgana saanud vaid üksikute tööpäevade tasu ei ole kannatanu töötasu tööandjalt saanud Seetõttu võtab kohus kannatanu (I kd tl 86). keskmise kuusissetuleku arvutamisel aluseks tema õnnetusele eelneva kuue kuu töötasu, mis tööandja tõendis toodud andmete kohaselt oleks 5160,39 : 6 = 860,065 eurot. Hagis taotletakse saamata jäänud töötasu liiklusõnnetusele järgnenud 7 kuu osas. Kui õnnetust ei oleks toimunud, oleks kannatanu töötasuna tulu saanud 7 kuuga kokku 6020,455 eurot. Eesti Haigekassa on kohtule esitatud

X1 pangakonto väljavõtte kohaselt kandnud 7 kuu jooksul perioodil 25.07.2016. a 20.01.2017. a X1le

– töövõimetushüvitisena kokku 2533,44 eurot (I kd tl 85).

Seega jäi l liiklusõnnetuse tõttu töövõimetuslehel viibimise tõttu saamata töötasuna X1

6020,455 2533,44 = 3487,015 eurot. – Kuivõrd kannatanu esindaja eelistungil täpsustas saamata jäänud töötasu nõudesummana 3487,00 eurot (II kd tl 14), siis leiab kohus, et hagi on saamata jäänud töötasu osas täielikult põhjendatud. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Samas VÕS § 139 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist VÕS § 139 lg-s 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Kohus leidis kuriteokoosseisu analüüsi juures, et ei ole võimalik tuvastada, kas kannatanu X1 rikkus ka liiklusnõudeid või mitte. Kuivõrd ei ole tuvastatud, et kannatanu oleks rikkunud liiklusnõudeid, siis ei ole võimalik kohtul hinnata ka seda, kas kannatanu käitus (väidetavalt)

liiklusnõudeid rikkudes tahtlikult või raskelt hooletult. Seetõttu ei kuulu varalise kahjuna süüdistatavalt kokku välja mõistetud 272,80 + 3487 = VÕS § 139 lg 1 alusel 3759,80 eurot vähendamisele, nagu süüdistatava kaitsja sisuliselt kohtult taotles. VÕS § 140 lg 1 näeb ette, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes

äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu uleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, . Seejuures t isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kahjuhüvitise lõpliku summa määramisel arvestab kohus ka asjaoluga, et kahju tekitaja E.E on xxxx (II kd tl 23, 34), kes on kohtuotsuse tegemise hetkel 72 aastat vana (I kd tl 68) ja kelle 2015. a keskmine kuusissetulek oli xxx eurot (I kd tl 69). Kuigi 2018. aaastaks on E.E pension suurenenud, ei ole siiski alust arvata, et s alates 2018. a tõenäoliselt ee ületab kehtivat palga alammäära, milleks on 500 eurot kuus. Lisaks tsiviilhagile tuleb süüdistataval tasuda ka menetluskulusid. Arvestades seega süüdistatava kõrget iga ning seda, et tema igakuine sissetulek seisneb kohtule teadaolevalt vaid pensionis, mis jääb tõenäoliselt alla kehtivale miinimumpalgale, leiab kohus, et mõnevõrra on võimalik süüdistatavalt väljamõistetavat varalise kahjuhüvitise suurust vähendada. Kohus leiab, et süüdistataval tuleb kannatanule varalise kahjuna tasuda 3000 eurot.

1-17-2357

19 (27)

Kannatanu on hagis taotlenud mittevaralise kahjuna 20

000 euro väljamõistmist (I kd tl 83). VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 128 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist Seega ei võimalda VÕS § 134 lg 5 võtta arvesse . kannatanu käitumist mittevaralise kahjuhüvitise suuruse määramisel, kuid võimaldab arvestada kahju tekitaja käitumist. Siinkohal märgib kohus lisaks, et VÕS §-d 139 ja 140 ei kohaldu mittevaralise kahju hüvitamise korral (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.02.2017. a kohtuotsuse nr 3-2-1-142-16 punkti 14 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.10.2008. a kohtuotsuse nr 3-2-1-85-08 punkti 14). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20. juuni 2013. a otsuse nr 3-2-1-73-13 punktis 13 leidnud, et Samas lahendis juhtis kolleegium tähelepanu, et arvestada tuleb erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, s tema eeldatavat „valu .t suurust" samuti kannatanu enda osa kahju tekkimisel.

Isiku ekspertiisi aktist (I kd tl 66), milles hinnati kannatanu

X1 kehavigastusi, nähtub, et

kannatanule põhjustati liiklusõnnetusega eluohtlikud tervisekahjustused, mis seisnesid järgnevates vigastustes: ütlustes kirjeldanud, et ta ei mäleta xxxx. Kannatanu on kohtus antud

peale kokkupõrke hetke enam midagi kuni selle ajani, mil ta 5 päeva hiljem koomast üles äratati, et vanematega hüvasti jätta (II kd tl 29). Kannatanu kirjeldas, et tal olid xxxx ning põhimõtteliselt kaks kuud või kauem oli ta ainult selili, haiglast sai koju järelravile alles 16.

septembril (II kd tl 29). Seejärel käis novembrikuus uuesti operatsioonil (II kd tl 29). 10. septembrist 2017. a sai loa töövõimetuslehelt tööle minna (II kd tl 29). Täielik paranemine ei ole arstide sõnul võimalik (II kd tl 29, 30). Kokku on kannatanu sõnul talle tehtud 9 operatsiooni ja 3 kaalutakse veel teha (II kd tl 30). Kannatanu selgitas ülekuulamisel veel, et randa minna on piinlik, spordiga tegeleda ta ei saa – oli päris heal tasemel orienteerumises, mäesuusatamisega tegeleda enam ei saa, sukeldumise eksamit sooritada ei saanud – ning otsib seetõttu uusi hobisid

(II kd tl 30). Tavaelus valmistab kõige rohkem raskusi käimine, joosta üldse ei saa, põlvili laskuda ei saa, pöörata on raske, käelised tegevused on raskendatud, eriti sellised, mis nõuavad kahe käe koostööd (II kd tl 30).

Seega nähtub eeltoodust, et kannatanule tekitatud kehavigastused olid väga rasked, koguni eluohtlikud ning liiklusõnnetuse tagajärjel pidi kannatanu haiglates olema kokku 3,5 kuud ja sai tööle naasta alles 1 aasta ja 3 kuud peale õnnetuse toimumist. Sealjuures on kannatanu läbinud 9 operatsiooni ning ka 1,5 aastat peale õnnetuse toimumist ootab teda kuni 3

1-17-2357

20 (27) operatsiooni veel ees. Arstide sõnul on täielik paranemine välistatud. Moraalse kahjuhüvitise määra valikul arvestab kohus ka asjaoluga, et kannatanu vigastused olid niivõrd tõsist laadi, et isegi arstid ei uskunud, et ta võib ellu jääda, mistõttu äratati ta koomast üles, et oma vanematega hüvasti jätta. Viimatimärgitu on aga asjaolu, mis oli hingeliselt kannatanu jaoks kujutlematult üleelamisi tekitav ning traumeeriv. Kohtu hinnangul on liiklusõnnetusega kannatanule tekitatud tervisekahju tagajärjel halvenenud oluliselt kannatanu elukvaliteet. Nimelt on kannatanul seniajani raskusi isegi kõndimisega. Arvestades, et kannatanu oli enne õnnetust aktiivse eluviisiga, siis kuivõrd ta ei saa peale õnnetust isegi mitte joosta ega põlvitada ja on pidanud leidma uusi hobisid, on õnnetuse tagajärjena põhjustatud vigastused sundinud kannatanut oma liikumisharjumusi ja elustiili tundmatuseni muutma. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav oleks vahetult peale õnnetust või kuni seniajani tundnud huvi kannatanu tervisliku käekäigu vastu. Seevastu on süüdistatav kohtus väljendanud seisukohta, mille kohaselt ta leiab, et kannatanu oli liiklusõnnetuse põhjustamises ka ise süüdi ning ainuüksi tema poolt fooritule eiramine ei oleks kaasa toonud niivõrd tõsiseid tagajärgi kannatanu tervisele, kui need praegusel juhul olid ja on. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 17. detsembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-116-12 punktis 18 leidnud, et .

Nähtuvalt koostatud analüüsist „ riigikohtu poolt 2017. aasta aprillis Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“, oli liiklussüütegudega tekitatud VÕS § 132 lg 2 järgi väljamõistetava (s.t juhtumid, kus kannatanu sai liiklusõnnetuses vigastada ja nõudis enda vigastuste eest mittevaralise kahju hüvitamist) hüvitise suurus keskmiselt 17 300 eurot ja mediaan 17 200 eurot. Hüvitised jäid vahemikku 5 000–30 000 eurot. Üldmenetluses oli hüvitiste vahemik 5 –50 000 eurot. Keskmise hüvitise suurus oli 14 700 eurot ja mediaan 9 750 eurot.

Kohus tugineb mittevaralise kahju suuruse määratlemisel märgitud nalüüsis eel a ja aastatel

2014-

2016 välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suuruste tabelis viidatud neljale lahendile, mis sarnanevad käesolevale kriminaalasjale või määratlevad kahjuhüvitise enim piirid kõige paremini:

1) reguleerimata Liiklusõnnetuse põhjustamisega ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale eluohtlike kehavigastuste tekitamine, mille tõttu määrati kannatanule (jalakäijale) raske puue – hüvitis 9 500 eurot. Kuritegu KarS § 423 lg 1 järgi (Harju Maakohtu 19.05.2016. a otsus nr 1-16-128, mis on

jõustunud).

2) reguleerimata Liiklusõnnetuse põhjustamisega ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale eluohtlike kehavigastuste tekitamine 10 200 eurot

– . Kuritegu KarS § 423 lg 1 järgi (Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2016. a otsus nr 1-15-7843

, mis on jõustunud).

3) KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud isik, kes vasakpöörde sooritamisega vastassuunas liikunud sõidukiga kokkupõrke tagajärjel teises sõidukis viibinud juhile tekitas eluohtlikud vigastused ning mittevaralise kahjuna mõisteti välja

12 500 eurot (Viru Maakohtu 25.03.2015. a otsus nr 1-14-

5741, mis on jõustunud).

1-17-2357

21 (27)

4) Mõrvakatse toime pannud isikult mõisteti kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamise eest 20 000 eurot (Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2016. a otsus nr 1-15-599, mis on jõustunud).

Esimesel juhul mõistis Harju Maakohus kriminaalasjas nr 1

128 kannatanu kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitiseks 9 ülekäigurajal

500 eurot. Nimetatud juhul oli reguleerimata toimunud liiklusõnnetuse tagajärjeks kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine.

Vigastused olid pikaajalise kuluga ehk üle 4 kuu, kohtumeditsiiniliselt on tegemist raske kehalise haigusega. Peale 2 aasta ja 3 kuu möödumis olid kannatanul säilinud veel koljusisese vigastuse jääknähud: peavalud, iiveldus, pearinglus, tasakaalukaotused, parema kõrva kurtus, tinnitus (vilin kõrvus), haistmismeele kaotus ja maitsemeele häired. Kannatanu oli kokku 42 päeva

10 päeva taastusravil ning võimalust, et ravivajadus kaob statsionaarsel ravil, hiljem 2x ja kannatanu terveneb, ei olnud ette näha. Isikule määrati raske puue tähtajaga 5 aastat, see on prognoos tervisekahjustuse pikaajalisusele. Praeguses kriminaalasjas on kannatanu viibinud haiglas üle 3,5 kuu, seejärel 1 aasta ja 3 kuud vajanud ravi enne, kui ta sai tööle naasta ning isegi 1,5 aastat hiljem vajab kannatanu lisaks eelnevalt teostatud 9 operatsioonile veel kuni 3 operatsiooni. Samuti ei ole paranemine arstide sõnul võimalik. Praeguse asja asjaolusid võrreldes kohtuasjaga nr 1-16-128 leiab kohus, et praegusel juhul on kannatanule X1le tekitatud kehavigastused, üleelamised ning ka raviperiood ja tulevikuprognoosi seisukohast tagajärjed raskemad, kui olid seda asjas nr 1-16-128. Teisel juhul kriminaalasjas nr 1-15-7843 oli kannatanu rohkem kui 6 kuud statsionaarsel ravil raskes seisundis. Kannatanule tekitati raske trauma: xxxx. Vigastuste puhul oli vajalik pikaajaline pidev hooldusravi. Liiklusõnnetusega põhjustatud vigastuste tõttu oli tema töövõime kaotuse protsent alates 19. detsembrist 2014. a kuni 30. juunini 2015. a 90%, seejärel kuni 30. juunini 2016. a 50%. Kannatanu oli kadett, õppis IV kursusel ja pidi kevadel lõpetama akadeemia külmutusmehaanika erialal ning minema praktikale. Saadud traumade, mälu probleemidega ja pidevate peavalude tõttu on kannatanu sunnitud vähemalt aastaks oma õppimised pooleli jätma.

Kriminaalasjaga nr 1-15- le tekitatud 7843 võrreldes leiab kohus, et kannatanu X1 tervisekahjustused ning üleelamised ning edasine tulevikumõju on üsna sarnased nimetatud kriminaalasjaga. Kannatanu ei viibinud X1 küll niivõrd pikalt haiglaravil, kui seda oli asjas nr 1-15-7843 olnud kannatanu. Kui kriminaalasjas nr 1-15-7843 oli kannatanu sunnitud õpingud vähemalt aastaks pooleli jätma ja tal oli vähemalt 50% ulatuses töövõimetus tuvastatud 1,5 aastat, siis praegusel juhul ei saanud

X1 1 aasta ja 3 kuud peale õnnetust tööle naasta. Samas leiab kohus, et kui kriminaalasjas nr 1-15- ivalt peavalud ning 7843 on kannatanul jätkuvalt püs

tasakaalhäired ja kerged kõnehäired, siis le avaldavad õnnetuse tagajärjel põhjustatud X1 vigastused mõnevõrra suuremat mõju tema elukvaliteedile. Nimelt on X1l raskusi kõndimisega, joosta ta ei saa ning seetõttu on ta olnud sunnitud ka enda hobisid muutma, millega endine aktiivne eluviis asendada sellisega, millega ta peale õnnetust toime tuleks. Kohus leiab, et

X1

hingelised üleelamised võrreldes kriminaalasjas nr 1 7843 märgitud kannatanu

üleelamistega on märkimisväärselt suuremad. Seda just põhjusel, et kuivõrd isegi meditsiinitöötajad ei uskunud, et kannatanu X1 jääb ellu, siis äratati ta koomast üles, et ta saaks vanematega hüvasti jätta. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et mittevaralise kahjuhüvitise X1

suurus peaks olema natuke ne suurem võrreldes kriminaalasjas nr 1 7843 väljamõistetud kahjuhüvitisega (10 200 eurot), kuid siiski mitte oluliselt suurem.

Kolmandal -14-5741 mittevaralise kahjuna juhul mõistis Viru Maakohus kriminaalasjas nr 1 tav ei olnud enne

500 eurot olukorras, kus süüdista vasakpöörde sooritamist ristmikule lähenedes piisavalt tähelepanelik ja ettevaatlik ning ei veendunud enne manöövri sooritamist täielikult, et see on ohutu ja tee on vasakpöörde sooritamiseks vaba, ei andnud teed ja keeras ette vastutulevale mootorsõidukile. Kannatanule tekitati eluohtlikud tervisekahjustused – xxxx.

Kriminaalasjas nr 1-14-5741 maakohtu otsusest nähtub, et kannatanu oli 7 päeva koomas,

1-17-2357

22 (27) seejärel kodus 4 kuud ainult lamavas asendis. Lõualuumurru tõttu sõi 3 kuud vaid läbi kõrre vedelat toitu. Ka peale lõualuuoperatsiooni ei saanud ta tahket toitu sööma hakata, sest hambumus oli vale ja ta ei suutnud närida. Jätkuvalt on kannatanul söömisega probleeme. Parema käe sõrmede liikuvus ei taastu enam kunagi ning asjade hoidmine tekitab valu. Jätkuvalt valutab ka jalg. Näpuliigesed, põlveliiges ja puusaliiges ei ole täielikult terved ja arstide sõnul liigesed ei taastu, jala ja käega on ravi lõppenud, kokku oli tal 5 operatsiooni. Hammaste ravi veel kestab. 2 aastat ja 4 kuud peale õnnetust läks tööle. Sporti ei ole võimalik enam teha, varem jooksis. Kaks aastat peale õnnetust harjub siiamaani inimestega suhtlema. Sealjuures arvestas kriminaalasjas nr 1-14-5741 hüvitisesumma määramisel kohus ka asjaoluga, et süüdistatava sissetulek ei ole suur. Kohtu hinnangul on eelmärgitud kriminaalasja nr 1 5741 asjaolud üsna sarnased praeguse kriminaalasjaga. Kannatanu

X1 oli samuti koomas (5 päeva), seejärel haiglas 3,5 kuud. Samas tööle sai kannatanu gu kaks korda lühema aja jooksul peale õnnetust, kui seda X1 naasta peaae sai teha kriminaalasjas nr 1-14-5741 olnud kannatanu. Sarnane on mõlema kannatanu olukord ka selles, et osa vigastusi ei taastugi ning kumbki kannatanu ei saa enam spordiga tegeleda.

Ühtlasi ka praeguses kriminaalasjas on süüdistataval väike sissetulek. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et X1le väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitis peaks olema mõnevõrra, kuid mitte siiski oluliselt, väiksem võrreldes kriminaalajas nr 1 5741 välja mõistetud 12 500 euro suuruse summaga.

Neljandal juhul kriminaalasjas nr 1-15-599 ei ole küll tegemist samasuguse kuriteoga, mis käesolevas asjas, kuid kannatanule põhjustati siiski eluohtlikud kehavigastused. Nimelt mõisteti süüdistatavad süüdi mõrvakatse toimepanemises, milline on tahtlik esimese astme kuritegu.

Kannatanut peksti rusikate, jalgade ja terava esemega korduvalt ja pikaaegselt kuni lõpuks kannatanu kaotas teadvuse. Teadvusetu kannatanu toimetati tagasi tema elukohta, kiirabi ei kutsutud, abi ei osutatud. eluohtlikud tervisekahjustused vasaku Kannatanule põhjustati – reieluu ja küünarluu killunenud murrud, ülalõualuu, põskkoobaste, põhiluu silmakoobasmiste pindade ning parema sarnaluu murrud, haavad näol, rindkere ja vasaku kopsu põrutus.

Kannatanu pidi korduva peksmise käigus, kui ta osutas ka aktiivset vastupanu ja püüdis põgeneda, tundma pikema aja jooksul tugevat füüsilist valu ja hirmu. Saadud ajukahjustuse tagajärjel kaotas kõnevõime, lugemisevõime, osaliselt silmanägemise, mis ei taastu kannatanu enam kunagi. Tema liikumine on vaevaline, ta suudab kõndida üksnes toetudes spetsiaalsele raamile ja seda ainult väikese ruumi piires. Ta vajab abi absoluutselt kõigi toimingute tegemisel, ka kõige elementaarsetelgi hügieenitoimingutel. Rohkete vigastuste ja luumurdude tõttu ta kannatab tugevate füüsiliste valude all. Kannatanule määrati eestkostja, sest orgaanilise ajukahjustuse tõttu ei suuda kannatanu kestvalt toimunust aru saada ega iseseisvalt igapäevaelus osaleda.

Kriminaalasja nr 1-15-599 tõi kohus praegusel juhul võrdluseks esile just seetõttu, et selles kriminaalasjas mõisteti kannatanu kasuks välja mittevaralise kahjuhüvitisena 20 000 eurot. Samasugust summat on taotlenud mittevaralise kahjuhüvitisena praeguses asjas ka kannatanu

X1 X1 . Kohtu hinnangul ei ole le põhjustatud tervisekahjustused, üleelamised ega kestavad tagajärjed võrreldavad kriminaalasjas nr 1

599 tekitatud kahjudega. Oluliseim mõjur on just asjaolu, et kriminaalasjas nr 1-15-599 olnud kannatanu ei ole peale kuriteo toimumist võimeline enam iseseisvat elu elama, talle on määratud eestkostja ning ta vajab pidevat abi kõikides toimingutes. Seevastu

X1 on võimeline käima tööl ja endaga iseseisvalt hakkama saama. Tõsi, X1 on pidanud muutma enda elustiili, kuid siiski tuleb ta endaga iseseisvalt toime. Samuti oli kriminaalasjas nr 1-15-599 tekitatud kahjud kannatanule süüdistatava poolt tahtlikult, kuid praegu tekitas E.E kannatanule le raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest. X1 Eeltoodud ko hindab htupraktikat ning käesoleva kriminaalasja asjaolusid kogumis arvestades kohus mittevaralise kahju suuruseks praegusel juhul 11 000 eurot, mis tuleb E.E-lt kannatanu

. X1 kasuks mittevaralise kahjuna välja mõista

1-17-2357

23 (27)

Seega kannatanu esitatud varalise kahju nõuet summas 3759,80 eurot pidas kohus küll täielikult põhjendatuks, kuid süüdistatava varalist seisundit arvestades leidis kohus, et kahjuhüvitise summat tuleks vähendada ning süüdistatavalt tuleb kannatanu kasuks välja mõista 3000 eurot.

Kannatanu esitatud 20 000 euro suurust mittevaralise kahjuhüvitise nõuet ei pidanud kohus põhjendatuks ning määras, et põhjendatud mittevaralise kahjuhüvitise summa, mis kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele, on 11 000 eurot.

2.6. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s 175. KrMS § 182 lg 3 näeb ette, et tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel.

Järgnevalt analüüsibki kohus seda, millised menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud ning millises mahus kuuluvad need väljamõistmisele süüdistatavalt ning kannatanult.

2.6.1. Kannatanul tekkinud menetluskulud

Kohtule on kannatanu esindaja esitanud õigusteenuse osutamise eest kuluarvestuse, mille kohaselt on kannatanu esindamisele kulunud õigusabina kokku 11 tundi, tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta ehk kokku koos käibemaksuga 1320 eurot (II kd tl 65). Kuluarvestuse kohaselt on kannatanu esindajal kulunud 5 tundi materjalidega tutvumisele ja tsiviilhagi koostamisele ning 6 tundi kohtuistungitel osalemisele. Esmalt märgib kohus, et kannatanu valitud vandeadvokaadist esindaja tunnitasuna 100 eurot ilma käibemaksuta ehk 120 eurot koos käibemaksuga mõistlik tunnitasu hind. Sellist on

tunnitasu hinda on Riigikohtu kriminaalkolleegium pidanud mõistlikuks näiteks valitud kaitsjate puhul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.03.2017. a kohtumääruse nr 3-1-1-7-

17 punkti 12). Teiseks leiab kohus, et k alusel peab kohus otsustama hagi osalise uivõrd KrMS § 182 lg 3

rahuldamise korral süüdistatava ja kannatanu vahel tsiviilhagi menetlemisest tingitud menetluskulude jaotuse, siis tuleb kohtul hinnata, milline osa kannatanu esindaja märgitud kuluarvestuses toodud ajakulust on kulunud vaid tsiviilhagi menetlemisele.

Kohtu hinnangul tuleb vaid tsiviilhagiga seotud kuluks lugeda 5 tundi ehk 600 eurot (sh käibemaks), mis kulus hagi koostamiseks ja selleks tarbeks materjalidega tutvumisele.

Nimetatud õigusabi on kohtu hinnangul olnud põhjendatud ja selleks kulunud aeg samuti. Samas tuleb kohtul arvestada ka seda, millises ulatuses kohus esitatud hagi rahuldas. Kannatanu nõudis süüdistatavalt mittevaralise kahjuna 20 000 eurot ning varalise kahjuna 3759,80 eurot ehk kokku 23 759,80 eurot (II kd tl 14). Kohus rahuldas kannatanu hagi nii varalise kui mittevaralise kahjunõudes osaliselt, mõistes kannatanu kasuks süüdistatavalt välja varalise kahjuna 3000 eurot ning mittevaralise kahjuna 11 000 eurot ehk kokku 14 000 eurot. Seega rahuldas kohus kannatanu nõuded ja jättis 58,9% ulatuses (14 000 : 23 759,80 x 100%) rahuldamata 41,1% ulatuses. Kuivõrd kohus võttis kahjunõude summa suuruse väljamõistmisel juba arvesse süüdistatava majanduslikku olukorda, siis on kohtu hinnangul põhjendatud kannatanu esindaja tsiviilhagiga seotud menetluskulud jaotada kannatanu ning süüdistatava vahel samas proportsioonis nagu kohus rahuldas hagiavalduse. Seega 41,1 % 600 jätab kohus euro suurusest kannatanu tsiviilhagi koostamisega seotud 246,60 eurot õigusabikuludest ehk kannatanu enda kanda ning mõistab kannatanu kasuks süüdistatavalt välja 58,9% tsiviilhagiga seotud 353,40 eurot. õigusabikuludest ehk

1-17-2357

24 (27) Ülejäänud 6 tundi ehk 720 eurot (sh käibemaks) kannatanule õigusabi osutamisest loeb kohus

kannatanu valitud esindaja menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, mis kuuluvad süüdistatavalt mõistlikus ulatuses väljamõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. Eelja põhiistungid on kokku toimunud tõepoolest 6 tunni ulatuses (17.04.2017. a 0,5h - II kd tl 3, 13; 13.11.2017. a 3,5h II kd tl 15, 23; 14.11.2017. a 1h –

– II kd tl 33 pöördel, 45 ning 20.11.2017. a 1h – II kd tl 15, 55).

Seega Seetõttu on täielikult põhjendatud 6 tundi istungitel osalemisele kulunud aeg.

kuulub süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistmisele kannatanu esindaja tasuna veel 720 eurot.

2.6.2.

Tunnistaja sõidukulud

KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuludeks muuhulgas KrMS § 178 tunnistajale

kohaselt makstavad - tunnistajale seoses summad. KrMS § 178 lg st 1 nähtuvalt hüvitatakse kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek KrMS § 178 lõike 4 järgi; 2) päevaraha ning 3) sõiduja ööbimiskulud. Praeguses kriminaalasjas on ainsaks tunnistajale makstud tasuks olnud tunnistajale kulud 93 euro suuruses X3le tasutud sõidu

summas 13.11.2017. a kohtuistungile tulemise eest (II kd tl 40-42, 32-33), mis seisnesid laevapiletite maksumuses Helsingist Tallinnasse ja tagasi. Nimetatud kulu arvab kohus menetluskulude hulka ning see kuulub KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 ning KrMS § KrMS p 2

178 lg 1 p 3 E.E-lt. alusel väljamõistmisele

2.6.3. Ekspertiiside kulud

Käesolevas kriminaalasjas on teostatud kannatanu X1 suhtes isiku kohtuarstlik ekspertiis, mille maksumus on olnud 84 eurot (I kd tl 67 Antud ekspertiis oli vajalik kannatanul tekkinud ). tervisekahjustuste hindamiseks (sh tekke aeg, tekke põhjus, vigastuste iseloom ja ulatus) ning sellest tulenevalt ka õige kuriteo kvalifikatsiooni väljaselgitamiseks

. Samuti oli toimunud liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks vajalik viia läbi liiklustehniline ekspertiis, mille maksumus on olnud 457 eurot (I kd tl 59 Seega kokku on kriminaalasjas ekspertiiside ). tegemisega seotud kulud olnud 541 euro suuruses summas, mis kuulub ja KrMS § 180 lg 1

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel E.E-lt väljamõistmisele tasumaks riigituludesse menetluskuludena.

2.6.4.

Määratud kaitsjale makstud tasud Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on süüdistatavale E.E-le määratud korras õigusabi osutanud nii vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis (I kd tl 70) kui vandeadvokaat Bri (I kd tl gitta Mõttus 74). Mõlemale kaitsjale on kummalegi riigi õigusabi osutamise eest tasuks määratud 120 eurot (I kd tl 71-73, 75-77) . ehk kokku on kohtueelses menetluses õigusabikulud olnud 240 eurot Kohtumenetluses tsjale

on määratud kai vandeadvokaat Brigitta Mõttusele õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlus 747,20 euro suuruses summas, millest 307,20 eurot moodustasid sõidukulud Pärnust Tallinnasse ja tagasi seoses kohtuistungite toimumisega Tallinnas ning kaitsja asukohaga Pärnus (II kd tl 52-54 ). Kohtuvaidlustes taotles kaitsja, et tema sõidukulud jäetaks riigi kanda (II kd tl 64 pöördel, 57). nõustub kaitsjaga ning leiab, et süüdistatav Kohus

ei pea kandma määratud kaitsja sõidukulusid, sest süüdistatav ei saa mõjutada ega nud saa ka vastutada selle eest, et Eesti Advokatuur määras talle määratud korras kaitsjaks advokaadi, kelle asukoht asub väljaspool süüdistatava elukoha haldusüksust nii (Saue, mis asub Harjumaal) kui

ka väljaspool kohtumenetluse toimumiskoha haldusüksust kohtueelse menetluse ja (Tallinn,

mis asub Harjumaal).

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et sõidukulude hüvitamiskohustuse panemine E.E-le oleks äärmiselt ebaõiglane, mistõttu tuleb kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja tasust sõidukulude osa ehk 307,20 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

440 eurot kuulub Ülejäänud kohtumenetluses tekkinud õigusabikuludest ehk väljamõistmisele E.E-lt.

1-17-2357

25 (27)

Seega kokku on määratud kaitsjatele makstud tasu 987,20 euro suuruses summas, millest riigi kanda jääb KrMS § 180 lg 3 alusel sõidukuludena ülejäänud 307,20 eurot ning

680 eurot tuleb

KrMS § 180 lg 1 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasuda E.E menetluskuluna riigituludesse.

2.6.5.

Sõiduki teisalduskulud Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on 03.06.2016. a kell 16:05 ehk käesoleva kriminaalasja esemeks oleva liiklusõnnetuse järgselt avarii tõttu pukseeritud Falck Autoabi poolt

mootorsõiduk registreerimisnumbriga Rahumäe tee 6 asuvasse Politsei XX XX

- ja Piirivalveameti juurde (I kd tl 78). Antud pukseerimise kulu on olnud 45 eurot. Sõiduk, mis teisaldati, oli

poolt juhitud mootorratas. Kohus on liiklusõnnetuses osalenud kannatanu X1

seisukohal, et nimetatud mootorratas on asitõendiks praeguses kriminaalasjas. Nimelt näeb KrMS § 124 lg 1 ette, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Praegusel juhul on tegemist kuriteojäljega asendamatu asjaga, mis on oluline kuriteo asjaolude väljaselgitamisel. Seetõttu leiab kohus, et mootorratta teisaldamiskulud avariipaigast menetleja parklasse, tuleb lugeda KrMS § 175 lg 1 p 6 mõttes asitõendi saatekuluks. Seega tuleb E.E

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 6 alusel tasuda riigituludesse asitõendi saatekuludena ka 45 eurot.

2.6.6. Sundraha

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § järgi kvalifitseeritav

423 lg 1 kuritegu teise astme kuritegu, kuivõrd antud kuriteo eest on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või alla 5 aasta pikkune (täpsemalt kuni 3 tus. KrMS § 179 lg 1 p 2 -aastane) vangis

sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 08.03.2018. a kehtib Vabariigi Valitsuse 21. 12.2017. a määrus nr 1 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 01.01.2018. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega tuleb E.E KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot.

2.6.7.

Kokkuvõte Kannatanu

kogusummas 1320 eurot 246,60 X1 õigusabikuludest jääb kannatanu enda kanda

eurot.

Kannatanu õigusabikuludest kuuluvad süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele KrMS § 182 lg 3 alusel 353,40 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS §

180 lg 1 alusel veel 720 eurot. Ehk kokku peab süüdistatav E.E tasuma kannatanule viimase õigusabikuludena 1073,40 eurot.

Menetluskuludena kuuluvad alt E.E-lt

: süüdistatav riigi kasuks väljamõistmisele tunnistaja sõidukulud 93 euro suuruses summas, ekspertiisikuludena kokku 541 eurot, määratud kaitsja tasudena kokku 680 eurot, sõiduki teisalduskuludena 45 eurot ning sundrahana 750 eurot ehk kokku 2109 eurot.

2.6.8. Riigi ja kannatanu kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamise aeg

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS 417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS- is sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva

1-17-2357

26 (27) jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatava kaitsja on kohtult taotlenud süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude tasumist aasta peale ajatada (II kd tl 57). Siinkohal märgib kohus lisaks, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral

väljendanud seisukohta, mille kohaselt KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2016. a kohtumääruse nr 3-1-1-47-16 punkti 7 ja Riigikohtu krimina -1-1-120-12 punkti 7). Seega on kaitsja alkolleegiumi 07.12.2012. a kohtumääruse nr 3 taotlenud menetluskulude ajatamist maksimaalseks ajaks. E.E on pensionär (II kd tl 23, 34). Tema 2015. aasta kogu aasta sissetulek oli kokku

4239 eurot (I kd tl 69) ehk keskmiselt 353 eurot kuus. Kohus on E.E-lt menetluskuludena välja mõistnud kokku Võttes arvesse Eesti keskmist 2109 eurot.

brutokuupalka (Statistikaameti andmetel 2017. a IV kvartalis 1271 eurot), oleks nimetatud summa tasumine ka töötavale ja Eesti keskmist palka teenivale isikule ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud . Samuti arvestab kohus, et E.E tuleb tasuda või koguni mõeldamatu kannatanule ka kahjuhüvitis nii varalise kui mittevaralise kahju tekitamise tõttu. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks maksimaalse võimaliku 1 aasta peale, on põhjendatud. Seetõttu määrab kohus, et E.E tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta menetluskulud kogusummas 2109 eurot

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 175,75 eurot.

Samas märgib kohus siinkohal, et eelmärgitud üks aasta menetluskulude hüvitamiseks kohaldub ainult E.E-lt riigi kas dele, mitte aga E.E-lt uks välja mõistetud menetluskulu kannatanu kasuks välja mõistetud menetluskuludele. Kohtul pole volitust pikendada kannatanule väljamõistetud tasumise tähtaega. Kannatanul tekib õigus nõuda menetluskulude väljamõistetud menetluskulude sundtäitmist koheselt peale otsuse jõustumist.

2.7.

Asitõendid

Süüdistusakti punktis 6 on prokurör märkinud asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objekti all järgmist: 1) CD plaadid (3 tk), mis asuvad kriminaalasja juures ümbrikus - ning 2) mootorsõiduk Honda CBR 1000RR registreerimismärgiga b Rahumäe XX XX, mis asu tee 6/1 Tallinn parklas (II kd tl 35). Menetluskulude juures sõiduki teisalduskulude osas on kohus juba märkinud, et eelmärgitud mootorsõiduk Honda registreerimismärgiga XXXX on liiklusõnnetuses osalenud kannatanu X1 juhitud sõiduk, mis on ühtlasi asitõendiks KrMS § 124 lg 1 mõttes (vt otsuse alapunkti 2.6.5.). Muudetud ja täiendatud süüdistusakti kohaselt on nimetatud sõiduk süüdistusakti koostamisel hetkel (13.11.2017. a) asunud peale selle pukseerimist 03.06.2016. a-l endiselt Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri parklas. Kuivõrd prokurör ei ole kohtule andnud muud informatsiooni antud sõiduki kohta, siis eeldab kohus, et antud sõiduk asub jätkuvalt politsei parklas ning ei ole veel seaduslikule valdajale/omanikule tagastatud. oha Sündmusk

vaatlusprotokolli liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ja juhtide andmetest, liiklusregistri väljatrükist ütlustest nähtub, et antud mootorratas kuulub ning kannatanu

X1

(I kd tl 1 X1le ,

42; II kd tl ).

28 pöördel Arvestades, et antud sõiduk oli vajalik tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks toimunud liiklusõnnetuses, siis on vajalik selle hoidmine menetleja valduses kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus leiab, et peale kohtuotsuse jõustumist kuulub antud sõiduk KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele selle omanikule (ja seaduslikult valdajale)

X1le.

Kriminaalasja materjalide juures on ka kolm CD-plaati. Esimesel on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevad fotod (I kd tl 37 htud ). Teisel asuvad Häirekeskusse te kõnesalvestised (I kd tl plaadil on liiklustehnilise ekspertiisi käigus 53) ning kolmandal CD- tehtud 3D- (I kd tl 60). animatsioonid liiklusõnnetuses osalenud sõidukite kiiruste kohta

1-17-2357

27 (27)

Eelnimetatud CD-plaadid need ei ole kriminaalmenetluses kelleltki äravõetud, vaid on

spetsiaalselt loodud käesoleva kriminaalmenetluse tõttu kriminaalasja materjalide juurde lisamiseks tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks. Kohus on seisukohal, et antud CD- plaa aldavad fotosid, ja animatsioone/filme, ei ole tegemist tide näol, mis sis kõnesalvestusi asitõendi ga KrMS § 124 lg 1 mõttes, vaid või te elektroonilisel kujul oleva fotode, filmide te muude teabetalletustega

(KrMS § 63 lg 1). Nimelt näeb KrMS § 124 lg 1 ette, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Seega peab asitõend olema asendamatu objekt. CD-plaat on asendatav, sest selle kui füüsilise eseme omadused ei oma antud kriminaalasjas tõenduslikku tähendust. Tõenduslikku tähendust omab nendel (andmekandja l) te olev digitaalne informatsioon, mida on võimalik salvestada erinevatele andmekandjale (näiteks

CD, DVD, kõvaketas, mälukaart), sh korduvalt ilma tõendamisväärtust või usaldusväärsust vähendamata. Seega ei ole CD-plaadid antud juhul asendamatud objekt id ning ei saa seetõttu olla ka asitõenditeks. Kuivõrd CD näol ei ole tegemist asitõendi ga, ei teki ka küsimust, mida -plaatide te nendega ette

võtta, sest kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, mis ei ole asitõendid, peavad asuma kriminaalasja materjalide juures. Kohus selgitab lisaks, et näiteks olukorras, kus süüdistus on esitatud piraatkaubanduses KarS §

222 järgi nt seoses piraatkoopiate valmistamisega või on CD plaadil füüsiliselt kuriteojäljed, nt - sõrmejäljed või bioloogiline materjal, võib CD õendiks KrMS § 124 lg 1 mõttes. -plaat olla asit Antud kriminaalasjas ei ole aga tegemist selliste olukordadega. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et kuivõrd kõnesalvestusi fotosid, filme ja sisaldavad CD- plaadid ks, siis ei pea kohus nende osas ka ots ei ole asitõendite ustust vastu võtma tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st 13, sest tegemist on andmekandjatel elektroonilisel kujul esitatud fotode, filmide või muu teabetalletustega, mis asuvad ja peabki asuma kriminaalasja materjalide juures.

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)