2-16-17776/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-17776

Määruse tegemise aeg ja koht

8. märts 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Arctoriinos OÜ hagi Thai Rose SPA OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

194/2016/1420

Harju Maakohtu 16.10.2017 määrus hagi läbi vaatamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Arctoriinos OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Arctoriinos OÜ (registrikood 12913645),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Teder

Kostja: Thai Rose SPA OÜ (registrikood 11460785),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Harju Maakohtu 16.10.2017 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Arctoriinos OÜ

kanda.

3. Välja mõista Arctoriinos OÜ-lt Thai Rose SPA OÜ kasuks määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud summas 375 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Arctoriinos OÜ (hageja) esitas 24.11.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Thai Rose SPA

OÜ (kostja) vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 194/2016/1420

lubamatuks ning tuvastada, et Harju Maakohtu 08.08.2016 kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-

16-6972 ei tulene võlgnikule kohtumääruse resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud

kohustusi seoses täitmiseks vajalike tingimuste ja selgituste puudumisega. Koos

hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, mille maakohus 28.11.2016

määrusega rahuldas ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 194/2016/1420.

2. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 19.08.2016 hageja suhtes sundtäitmisele Harju

Maakohtu 19.07.2016 ja 08.08.2016 kohtumäärused tsiviilasjas nr 2-16-6972. Nõude

sisuks oli kinnistusraamatu registriosadesse nr 26189801 ja 26189901 kantud kinnisasjade

vabastamine, võtmete üleandmine kostjale ja muude mittevaraliste kohustuste täitmine.

Täitmisavalduse alusel algatas Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma täiteasja nr

194/2016/1420. Hageja esitas 02.09.2016 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kuna

täitemenetluse esemeks olevate kinnistute valdus on 03.05.2016 sõlmitud üürilepingu

alusel 16.07.2016 üle antud OÜ-le Catalana. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata ning

leidis, et tekkinud vaidlus peab läbima kohtuliku kontrolli sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi menetluse raames. Hageja leiab, et käesoleval juhul esineb täitmise

võimatus, kuna tal puudub kinnisasjade valdus. Võlausaldaja ei saa nõuda kohustuse

täitmist, mis ei seisne raha maksmises, kui kohustuse täitmine on võimatu (VÕS § 108 lg

2 p-d 1 ja 2). Täitedokumendiks olev kohtumäärus on tehtud 19.07.2016 ehk ajal, mil

valdus oli juba üle antud täitedokumendis nimetamata isikule OÜ-le Catalana. Tõendatud

on valdaja muutumine enne kohtulahendi tegemist. Seega puuduvad kostjal

täitedokumendist tulenevad nõuded hageja vastu ning sundtäitmine tuleb tunnistada

lubamatuks. Lisaks märkis hageja, et 08.08.2016 hagi tagamise määrus ei ole selge ega

seetõttu täidetav ning Tallinna Ringkonnakohus on 17.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-

16-6972 tühistanud hagejat puudutavas osas 08.08.2016 hagi tagamise määruse.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 16.10.2017 määrusega läbi vaatamata hagiavalduse nõudes

tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 194/2016/1420 lubamatuks osas, milles

täitedokumendiks on Harju Maakohtu 08.08.2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-6972.

Samuti jättis maakohus läbi vaatamata hagiavalduse nõudes tuvastada, et Harju Maakohtu

08.08.2016 kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-16-6972 ei tulene võlgnikule kohtumääruse

resolutsiooni p-des 2 ja 3 nimetatud kohustusi seoses täitmiseks vajalike tingimuste ja

selgituste puudumisega ja nõudes tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 194/2016/1420

lubamatuks osas, milles täitedokumendiks on Harju Maakohtu 19.07.2016 kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-16-6972. Maakohus tühistas 28.11.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud summas 1250 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus jäi rahuldamata 1637,50 euro osas.

4. Maakohtu määruse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et Tallinna Ringkonnakohtu

17.11.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-6972 on tühistatud hageja suhtes

maakohtu 08.08.2016 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud. Kohtumäärus on

jõustunud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 sätestab, et kohtutäitur lõpetab

täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või

kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks

või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus asus seisukohale, et Harju Maakohtu

08.08.2016 kohtumääruse tühistamisega osas, millega rakendati hageja suhtes hagi

tagamise abinõusid, on hageja saavutanud käesolevas asjas hagiga taotletud eesmärgi.

Hagejal on võimalik saavutada täitemenetluse lõpetamine ilma sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseta. Kui kohtutäitur täitemenetlust kohtulahendi esitamisel ei lõpeta, on

võlgnikul võimalik õiguskaitsevahendina kasutada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

kaebuse esitamist TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras. Eeltoodut arvestades jättis kohus

hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata osas, milles hageja taotles

sundtäitmise täiteasjas nr 194/2016/1420 lubamatuks tunnistamist osas, milles

sundtäitmine toimub Harju Maakohtu 08.08.2016 kohtumääruse alusel.

5. Lisaks taotles hageja, et kohus tuvastaks, et Harju Maakohtu 08.08.2016 kohtulahendist

tsiviilasjas nr 2-16-6972 ei tulene võlgnikule kohtumääruse resolutsiooni punktides 2 ja 3

nimetatud kohustusi seoses täitmiseks vajalike tingimuste ja selgituste puudumisega.

Kuivõrd kohtulahendist täitedokument on tühistatud, ei saa sellest tuleneda kostja nõudeid

hageja vastu. Samuti ei ole sellise täitedokumendi alusel võimalik täitemenetluse

läbiviimine. Kui täitedokument on tühistatud, puudub võlgnikul seadusega kaitstud huvi

esitada TsMS § 368 lõikes 2 nimetatud tuvastushagi. Seega esineb TsMS § 423 lõikes 2

sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise alus.

6. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud vastuväited

on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud

pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja taotleb maakohtu 19.07.2016 kohtumääruse alusel

läbi viidava sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Pooled ei vaidle selle üle, et

kohtumäärus jõustus 22.11.2016. Hageja põhjendab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

nõuet sellega, et tal puudub kinnisasjade valdus, mille üleandmisele täitedokument hagejat

kohustab. Hageja on avaldanud, et kinnisasjade valdust ei olnud tal enam 16.07.2016,

millal hageja andis kinnisasjade valduse üle Catalana OÜ-le. Maakohus leidis, et asjaolud,

millega hageja oma nõuet põhjendab, esinesid enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi

jõustumist. Seetõttu on tegemist asjaoludega, millega hageja ei saa TMS § 221 lg-st 2

tulenevalt oma nõuet põhjendada. Hagejale ei ole seadusega tagatud õiguskaitse

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, mille aluseks on asjaolud, mis

esinesid enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kohus jättis hagiavalduse

TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata hageja nõude osas, milles hageja taotles 19.07.2016

kohtumääruse alusel läbi viidava sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.

7. Kuna kohus jättis hagi tervikuna läbi vaatamata, tühistas ta kohaldatud hagi tagamise

abinõu. TsMS § 168 lg 2 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et

kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud osaliselt ning mõistis

hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja tasu summas 1250 eurot.

Määruskaebus

8. 02.11.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 16.10.2017 määruse peale määruskaebuse,

millega palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata

hagiavalduse nõudes tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 194/2016/1420 lubamatuks

osas, milles täidedokumendiks on Harju Maakohtu 19.07.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-

6972 ning palub saata tsiviilasja maakohtusse menetluse jätkamiseks.

9. Määruskaebuse kohaselt on maakohus tõlgendanud vääralt TMS § 221 lg 2, kui leidis, et

asjaolud, millega hageja oma nõuet põhjendab, esinesid enne täitedokumendiks oleva

kohtulahendi jõustumist ja seetõttu on tegemist asjaoludega, millega hageja ei saa oma

nõuet põhjendada. Kohus on jätnud tähelepanuta käesolevas vaidluses esinevad

erandlikud asjaolud, mistõttu TMS § 221 lg 2 ei kohaldu. Käesoleval juhul puudub

kohtulahend TMS § 221 lg 2 tähenduses. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda,

kus jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus.

Riigikohus on leidnud, et erandlikult on sundtäimise lubamatuks tunnistamise hagis

täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul võimalik tugineda ka täitedokumendiga

seotud kohtumenetluse käigus tekkinud alusele, mida ei olnud võimalik objektiivsel

põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle kohta

saanud võtta kohtulahendis seisukoha (vt RKTKo nr 3-2-1-11-15, p 11). Kui tegemist on

hagi tagamise raames tehtava kohtulahendiga, ei ole kostjal enne määruse tegemist

võimalik esitada seisukohti ja tõendeid ning kohus ei hinda tõendeid ka määruskaebuse

esitamisel. Seega ei saanud kohus hagi tagamise menetluse iseloomu arvestades võtta

seisukohta kinnistute valduse puudumisest ning selle üleminekust Catalana OÜ-le ega

nimetatud tõendeid hinnata. Seega ei oleks hageja saanud hagi tagamise menetluse raames

objektiivsetel põhjustel oma vastuväiteid maksma panna, mistõttu tuleb neid hinnata

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses. Valduse üleminek Catalana OÜ-le ei

ole varasemalt jõustunud kohtulahendiga tuvastatud. Vaidlusalusel juhul ei ole täidetud

täitemenetluse alustamise tingimused, kuivõrd väidetavaks võlgnikuks oleval hagejal

puudub kinnisasjade valdus, mida oleks võimalik üle anda.

Vastus määruskaebusele

10. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Edasine menetluse käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Tulenevalt TsMS § 659 ja TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme

kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, milles

maakohus jättis hagi läbi vaatamata nõudes tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr

194/2016/1420 lubamatuks osas, milles täitedokumendiks on Harju Maakohtu 19.07.2016

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-6972.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata (TsMS § 659 lg 1, 657 lg 1 p 1). TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib

esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul

lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist. Hageja suhtes algatati muuhulgas Harju Maakohtu 19.07.2016 hagi tagamise

määruse tsiviilasjas nr 2-16-6972 alusel täitemenetlus täiteasjas nr 194/2016/1420. Harju

Maakohtu 19.07.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-6972 kohustati hagejat

tagastama kinnisasjade nr 26189801 ja 26189901 valdus kostjale; kohustati hagejat ja

tema palgatud OÜ Articard turvamehi lahkuma nimetatud kinnisasjadelt, andes kostjale

üle ümbervahetatud lukkude võtmed; keelati hagejal kohtumenetluse kestel rikkuda kostja

valdust kinnistutele ja keelati hagejal üle anda kolmandatele isikutele õigusi, mille

tagajärjel võidakse rikkuda kostja õigust kinnistuid vallata. Maakohus tuvastas, et Harju

Maakohtu 19.07.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-6972 jõustus 22.11.2016.

14. Käesolevas hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et kinnistute valdus on 03.05.2016

sõlmitud üürilepingu alusel antud 16.07.2016 (s.o enne hagi tagamise määruse tegemist)

üle OÜ-le Catalana. Kuna hagejal puudub kinnisasjade valdus, siis on hageja hinnangul tal

võimatu täita kohustust tagastada kinnisasjade valdus kostjale. Maakohus leidis

vaidlustatud määruses, et asjaolud, millega hageja oma nõuet põhjendab, esinesid enne

täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist, mistõttu on tegemist asjaoludega,

millega hageja ei saa oma nõuet põhjendada (TMS § 221 lg 2). Kolleegium nõustub

maakohtuga, et hageja ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjendada

asjaoluga, et ta andis 16.07.2016 kinnisasjade valduse üle OÜ-le Catalana. Hageja

väidetud asjaolu esines enne Harju Maakohtu 19.07.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-

16-6972 jõustumist, mistõttu ei saa hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis

sellele tugineda (TMS § 221 lg 2). Ebaõige on hageja seisukoht, et hagi tagamise määrus

ei ole kohtulahend TMS § 221 lg 2 tähenduses. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse

täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 221 lg 2 ei tee erandit

hagi tagamise määruse suhtes.

15. Riigikohus on leidnud, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus

tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel

menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta

saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (vt Riigikohtu 15.05.2015 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-11-15, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et tal

ei olnud võimalik kinnisasjade valduse puudumisele tuginevat vastuväidet tõhusalt

maksma panna. Hageja esitas Harju Maakohtu 19.07.2016 kohtumääruse peale tsiviilasjas

nr 2-16-6972 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.09.2016 määrusega

määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse peale oli võimalik esitada

määruskaebus Riigikohtule, kuid hageja ei kasutanud seda võimalust. Kuna hageja ei

kasutanud võimalust vaidlustada ringkonnakohtu määrust, siis ei saa pidada põhjendatuks

hageja väidet, et tal ei olnud võimalik kinnisasjade valduse puudumisele tuginevat

vastuväidet hagi tagamise menetluses maksma panna. Asjaolu, et hagi tagamise

menetluses ei hinnata tõendeid, ei tähenda, et hageja vastuväide oleks igal juhul jäänud

arvestamata.

16. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Eeltoodule tuginedes jättis maakohus õigustatult sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi vaidlustatud osas läbi vaatamata.

17. Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu

menetluskulude jaotust. Samuti puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude

rahalist suurust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu

menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus määras kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks

määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Kostja

on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja

mõista menetluskulud summas 825 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirja

kohaselt osutati kostjale õigusteenust kokku 5 tunni ja 30 minuti ulatuses, tunnihinnaga

125 eurot, millele lisandub käibemaks. Sealjuures on kulunud määruskaebusega

tutvumisele 30 minutit ja määruskaebuse vastuse koostamisele 5 tundi.

18. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades määruskaebuse ja selle vastuse mahtu, peab kolleegium määruskaebusega

tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi. Kostja

esindaja tunnitasu 125 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist turuhinda.

Kuna kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, siis tuleb kulud välja mõista

käibemaksuta. Seega tuleb hagejalt kostja menetluskulude katteks välja mõista 375 eurot

(3 x 125).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu