Legislator Case Law & Legislation
2-17-18055/15 AI generated

2-17-18055/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-17-18055/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-17-18055/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus avaldatakse 07.03.2018.a. avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number 2-17-18055 Kohtuasi XXXi hagi XXX vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised Hageja: XXX (isikukood XXX, viibimiskoht käesoleval ajal XXX, asukohaga XXX) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 01.03.2018.a. Resolutsioon Lahutada XXXi ja XXX abielu, mis on sõlmitud 30.10.2014.a. Tallinna Perekonnaseisuametis.

Taastada XXXle tema abielueelne perekonnanimi „XXX“.

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Jätta riigilõiv, mille tasumisest hageja kohtumäärusega vabastati, Eesti Vabariigi kanda.

Tsiviilasja hind 3500.- eurot Edasikaebamise kord Kohtuotsusele apellatsioonkaebust esitada ei saa, sest pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

01.12.2017.a. kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu.

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.

Kostja võttis kohtule saadetud avalduses hagi õigeks, kinnitas, et soovib samuti abielu lahutada ja palus taastada talle abielueelne perekonnanimi „XXX“.

Kohtuotsuse põhjendused.

PkS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd mõlemad abielupooled soovivad nende vahel sõlmitud abielu lahutada, ongi see nende vahel registreeritud abielu lahutamise aluseks.

Tulenevalt Nimeseaduse §-st 11 lg 2 p 1 ja XXX soovist taastada talle tema abielueelne perekonnanimi, tuleb hagejal taastada tema abielueelne perekonnanimi „XXX”.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg ning TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500.- eurot.

Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500.- eurot.

Menetluskulude jaotamine.

Tulenevalt PkS § 164 lg 1 sätestatust kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigilõiv, mille tasumisest kohus hageja vabastas, jääb Eesti Vabariigi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik