4-09-4578/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-09-4578

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-4578 (2316,09,003765; 2316,09,000495; 2316,09,005216; 2316,09,005275; 2316,09,006887; 2316,09,003499; 2315,09,004648) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik U.P (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON

1. U.P süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva.

2. U.P-le määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri

arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 03.08.2009.

Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse U.P suhtes

sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.

3. U.P-lt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 4020 (neli tuhat

kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.P , 4-09-4578, joobe tuvastamine“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.07.2009. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

12.01.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1073838 selles, et 12.01.2009 peeti 5 Liin 11 maja hoovis kinni U.P, kes toimetati Wismari

Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 110/110 tuvastati

menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas hiinlast.

25.02.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 105955 selles, et 25.02.2009 peeti Toompuiestee 37 maja juures kinni U.P, kes toimetati

Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 489/224

tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et on metadooni ravil.

03.03.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1109795

selles, et 03.03.2009 peeti Tehnika-Endla-Luise tänavate ristmikul juures kinni U.P

, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 547/19 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas metadooni, on ravil ja jõi õlut.

30.03.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1096336

selles, et 30.03.2009 peeti Telliskivi 61 maja juures kinni U.P, kes toimetati

Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 767/239

tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et viimane kord tarvitas hiinlast kaks päeva tagasi.

31.03.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1028917

selles, et 31.03.2009 peeti Telliskivi 24 maja juures kinni U.P, kes toimetati

Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 782/254

tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas hommikul metadooni, päeva jooksul jõi džinni ja õlut.

28.04.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1112282 selles, et 28.04.2009 peeti Sõle 51 maja juures kinni U.P, kes toimetati Wismari

Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1069/280 tuvastati

menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja psühhotroopsetest ainetest

bensodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime

pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas anfavitamiini.

23.05.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1042190

selles, et 23.05.2009 peeti Majaka 23 maja juures kinni U.P, kes toimetati

Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1324/226

tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas metadooni 23.05.2009.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ning ei ole esitanud

taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks. Seetõttu peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku kohalolekuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte

ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine

tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku osaliselt süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine omandamiseks või tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine väikeses koguses omandamise ja tarvitamisega

on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasumata. Samuti on teda karistatud

arestidega. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed

annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub soov väärtegude toimepanemisest hoiduda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata ja lühiajaliste arestide ärakandmise järgselt jätkab

menetlusalune isik väärtegude toimepanemist, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut süüdistatakse mitmete järjestikuste väärtegude toimepanemises, kusjuures pärast kinnipidamisi on ta jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist ja ühisesse menetlusse on liidetud juba seitse väärteoasja. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata aresti ettenähtud sanktsiooni keskmist

määra ületavana, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes

V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena

arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik