3-17-2436/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2436

Määruse kuupäev

7. märts 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Jan Mosjakini kaebus seoses suitsetamise korraldusega

Viru Vanglas

Menetlusosalised

Kaebaja Jan Mosjakin

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte-

toimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. Justiitsminister muutis 6. oktoobri 2016 määrusega nr 21 alates 1. oktoobrist 2017

määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise

korraldust vanglas. Alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva VSKE § 64¹ lg 3¹ alusel on suitsetatavad

tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.

2. Viru Vangla muutis 24. aprilli 2017 käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra sätteid,

mis reguleerivad suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati kodukorda punkt 2.3, mille järgi on

vangla territooriumil suitsetamine keelatud ja muudeti punkti 4.4 nii, et jalutuskäigule kaasa

võtta lubatud esemete loetelust puuduvad sigaretid. Kodukorra muudatused jõustusid

1. oktoobril 2017.

3. Jan Mosjakin esitas Tartu Halduskohtule 13. novembril 2017 avalduse (tl 1) ning 15.

novembril, 23. novembril ja 11. detsembril 2017 täiendavad avaldused (tl 3-4, 6 ja 14-16).

Kõik avaldused on esitatud eesti keeles. Kahel avaldusel on ja kahel puudub allkiri. Kuna

kaebus tagastatakse ja kaebaja tahe on alla kirjutatud avalduste põhjal kohtule arusaadav, siis

ei pea kohus praeguses kohtuasjas vajalikuks suunata kaebajat allkirjastama kõiki avaldusi.

Kaebaja kõigist avaldustest kogumis tuleneb, et kaebaja soovib saavutada käskkirja nr 1-1/55

tühistamist ja suitsetamise võimaluse taastamist (sigarettide müügi korraldamist, sigarettide

3-17-2436

väljastamist ja nende suitsetamise võimaldamist). Kaebaja hinnangul on Justiitsministri

6. oktoobri 2016.a määrus põhiseadusevastane ja kehtetu.

Kaebaja selgitas, et ta esitas 14. novembril 2017 Viru Vanglale vaide, see tagastati 20.

novembri 2017.a otsusega nr 6-12/519-2 tähtaja ületamise tõttu. Kaebaja leiab, et vaide

esitamise tähtaeg oleks tulnud ennistada. Kaebaja on halli passi omanik ja valdab eesti keelt

tasemel A1, mis ei ole piisav käskkirjast arusaamiseks. Hoolimata korduvatest taotlustest ei

tõlgitud kaebajale käskkirja vene keelde. Inspektor-kontaktisik selgitas alles enne vaide

esitamist kaebajale suusõnaliselt üldjoontes käskkirja sisu. See on mõjuv põhjus tähtaja

ennistamiseks. Kaebaja on suitsetanud 20 aastat ja sunniviisiline loobumine valmistab talle

füüsilist ja vaimset piina ning terviseprobleeme. Kaebaja pole võimeline suitsetamisest

loobuma.

4. Viru Vangla selgitas oma 3. ja 4. jaanuari 2018.a avaldustes (tl 24, 27) kohtule, et kaebaja

eesti keele oskuse tase on vangla teada A1. Kaebajale tutvustati Viru Vangla direktori 24.

aprilli 2017.a käskkirja nr 1-1/55 11. mail 2017, seda tegi inspektor-kontaktisik Mari-Liis

Tammerik, kes valdab vene keelt ning tutvustas vene keelt kõnelevatele kinnipeetavatele

dokumente alati vene keeles.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kaebaja soovib saavutada Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017.a käskkirja nr 1-1/55

tühistamist ja suitsetamise võimaluse taastamist. Et kaebaja kaebus oleks lubatav, peab

kaebajal olema nõuetekohaselt läbitud vangistusseaduse § 11 lg 5 ette nähtud kohustuslik

kohtueelne menetlus. Viru Vangla 20. novembri 2017.a otsusest nr 6-12/519-2 (tl 17) nähtub,

et kaebaja esitas 14. novembril 2017 Viru Vanglale vaide seoses vanglas kehtestatud

suitsetamise piirangutega ning taotles suitsetamise võimaldamist ja sigarettide ostmist. Vangla

tagastas vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja lasi vaide

esitamise tähtaja mööda ilma mõjuva põhjuseta ning vangla teada ei esinenud kaebajal

mõjuvaid põhjuseid, mille alusel saaks vangla vaide esitamise tähtaja ennistada.

6. HMS § 75 sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul

arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks

pidanud teada saama. Praegusel juhul tuli kaebajal esitada vaie, taotledes Viru Vangla

kodukorra suitsetamist välistavate sätete kehtetuks tunnistamist ja suitsetamise võimaluse

taastamist. Vangla kodukord on üldkorraldus, st haldusakt (HMS § 51 lg 2 ja Riigikohtu

halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7). Riigikohtu

halduskolleegium selgitas 13. veebruari 2008. a määruses asjas nr 3-3-1-95-07 järgmist

(p 14): „Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal

avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku

õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse

teatavakstegemisest. Kui tegemist on aga määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis

akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse

üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast

üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist.“

7. Viru Vangla märkis vaide tagastamise otsuses, et kaebaja paikneb Viru Vanglas alates

14. märtsist 2016 ja on määratlenud end suitsetajana. Sama järelduse võib teha kaebaja

kohtule esitatud pöördumiste põhjal. Kuna suitsetamise keeld hakkas Viru Vanglas kehtima 1.

oktoobril 2017, hakkasid vastavad kodukorra sätted sellest kuupäevast kaebaja õigusi

mõjutama. Kohus nõustub vanglaga, et sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane vaide

esitamise tähtaeg. Viimane päev vaide esitamiseks oli 31. oktoober 2017. Kaebaja esitas vaide

2

3-17-2436

14. novembril 2017 ning Viru Vanglas registreeriti see samal kuupäeval. Seega rikkus kaebaja

vaide esitamise tähtaega.

8. Haldusorgan võib vaide esitamise tähtaja ennistada, kui tähtaeg lasti mööda mõjuval

põhjusel (HMS § 77 ja § 34 lg 1). Vangla on selgitanud vaide tagastamise otsuses, et

õiguskirjanduses loetakse tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks eelkõige haigust,

liiklustakistusi, elektrikatkestusi, vigu postiteeninduse töös jt asjaolusid, mis ei olnud

sõltuvuses menetlusosaliste teadvusest ja tahtes. Vanglale teadaolevalt ei esinenud

kinnipeetaval eelkirjeldatud mõjuvaid põhjusi.

9. Kaebaja on kohtule esitatud pöördumises selgitanud vaide esitamisega hilinemist oma

halva keeleoskusega. Kohtu hinnangul ei anna see alust vaide esitamise tähtaja

ennistamiseks. Kaebajale pidi alates 1. oktoobrist 2017 olema arusaadav, et ta ei saa

suitsetada. Isegi kui kaebaja ei saanud aru, et selle põhjuseks on 24. aprilli 2017 käskkirjaga

nr 1-1/55 vangla kodukorda sisse viidud muudatused, oli tal võimalus esitada vanglale vaie

suitsetamise võimaluse taastamise nõudes. Kohus palus kaebajal esitada andmed, kas ta on

esitanud vanglale või justiitsministeeriumile vaide seoses suitsetamise keeluga. Kaebaja tõi

oma vastuses ainsana välja 14. novembril 2017 esitatud vaide. Kohus ei pea ka usutavaks, et

kaebajal kui vanglas viibival kinnipeetaval sai esineda selline takistus, mis ei võimaldanud tal

oktoobrikuu jooksul vaiet esitada. Muu hulgas ei pea kohus tõenäoliseks tähtaja ületamist

õigusliku kogenematuse tõttu. Vangistuse jooksul on kaebajale tutvustatud vangistust

reguleerivaid õigusakte. Kaebajale pidi olema teada vaide esitamise tähtaeg ning tema jaoks

pidi olema äratuntav, et suitsetamise keeld tuleb vaidlustada võimalikult kiiresti pärast selle

kehtima hakkamist.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vangla on õigesti jätnud vaide esitamise tähtaja

ennistamata. Kohtu hinnangul ei saa vanglale ette heita ka seda, et ta ei andnud kaebajale

täiendavat võimalust selgitada tähtaja ületamise põhjust. Eelnevalt kirjeldatud asjaolusid

arvesse võttes ei ole usutav, et kaebajal sai esineda mõjuv põhjus tähtaja rikkumiseks. Vanglal

oli menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt õigus jätta kohe tähtaeg ennistamata.

10. HMS § 79 lg 1 p 3 sätestab, et vaie tagastatakse, kui mööda on lastud vaide esitamise

tähtaeg ning seda ei ennistata. Vangla tagastas selle sätte alusel kaebaja vaide õiguspäraselt.

11. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 29. aprilli 2014. a määruses asjas nr 3-3-1-78-13 (p-

d 18 ja 19), et kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil,

mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase

tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. Kui kaebaja ei käitu

kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud

puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide

tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule lubatav. Seega ei ole kaebaja kaebus kohtule

lubatav ning kohus tagastab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse

osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

kohtunik

3