2-16-708/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. märts 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-708

Tsiviilasi

XX hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja saamata jäänud

töötasu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. oktoobri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

49 450 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Anu Toomemägi

Kostja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu,

registrikood 70000349), esindaja Irmeli Kuusemäe

Istungi toimumise aeg

13. veebruar 2018, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1. Võtta vastu XX loobumine nõuetest tuvastada Maksu- ja Tolliameti poolt hageja

suhtes töötasu määramisel 2013., 2014. ja 2015.aastatel kehtinud Maksu- ja Tolliameti

palgajuhendite rikkumine ning kostja poolt hageja suhtes diskrimineeriv käitumine

ning töölepinguseaduse (TLS) § 3 ja § 89 lg 4, võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) §

2 lg 3 ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 6 lg 2 p-de 1-4 rikkumine. Lõpetada

nende nõuete osas tsiviilasja nr 2-16-708 menetlus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16. oktoobri 2017 otsus osas, milles kohus jättis

rahuldamata XX hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamise tingimuse

määramiseks

ning

osaliselt hüvitise väljamõistmata

jätmise

osas,

samuti

menetluskulude jaotamise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja määrata

töölepingu lõpetamise tingimus, rahuldada osaliselt hagi hüvitise saamiseks ning

jaotada teisiti menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon

muutmata, kuid muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Tuvastada Maksu- ja Tolliameti ning XX vahel 08.03.2013 sõlmitud

soodustingimustega tähtajatu töölepingu nr 3.1-4/11 tööandja poolt 15.12.2015

erakorralise ülesütlemise tühisus.

4.3. Lõpetada Maksu- ja Tolliameti ning XX vahel 08.03.2013 sõlmitud

soodustingimustega tähtajatu tööleping nr 3.1-4/11 alates 31.12.2015 tingimusega,

et tööleping lõpeb TLS § 107 lg 2 järgi üksnes siis, kui tööandja maksab samal ajal

töölepingu lõppemisega TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetud hüvitise.

4.4. Välja mõista Eesti Vabariigilt (Maksu- ja Tolliameti kaudu) TLS § 109 lg 1 järgne

hüvitis 4597,62 eurot.

4.5. Jätta rahuldamata XX hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu

aastatel 2013-2015 III palgataseme järgi saamata jäänud töötasu 16 050 euro

väljamõistmiseks.

5. Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Jätta rahuldamata XX taotlus ringkonnakohtu 13.02.2018 istungi protokolli

parandamiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 16.01.2016 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

vastu, mida täpsustas 24.01.2016, 23.03.2016 ja 09.01.2017. Hagiavalduse 27.01.2017

tervikteksti kohaselt palub hageja tuvastada, et kostja poolt soodustingimustega tähtajatu

töölepingu nr 3.1-4/11 erakorraline ülesütlemine 15.12.2015 on tühine ja lõpetada tööleping

kohtus alates 31.12.2015 tingimusega, et tööleping lõpeb üksnes siis, kui tööandja maksab

samal ajal töölepingu lõppemisega töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 järgi väljamõistetud

hüvitise. Hageja palus kostjalt välja mõista TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitise summas

33 400 eurot. Samuti palus hageja tuvastada kostja poolt hageja suhtes aastatel 2013-2015

kehtinud palgajuhendite rikkumise ja kostja poolt hageja suhtes diskrimineeriv käitumise ja

välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu või alternatiivselt hüvitis palgajuhendis

märgitud III palgataseme järgi 2015.a eest 6600 eurot, 2014.a eest 5400 eurot ja 2013.a eest

4050 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse tervikteksti kohaselt asus hageja kostja juures avalikku teenistusse juristi

ametikohale 01.11.2004, teenistuskohaga Paide linn. Hageja vabastati 08.03.2013

käskkirjaga avalikust teenistusest alates 01.04.2013 Rahandusministri 22.02.2013 käskkirja

13-K ning avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 109 lg-te 1 ja 3 alusel alates 01.04.2013.

Pooled sõlmisid 08.03.2013 soodustingimustel tähtajatu töölepingu nr 3.1-4/11, mille alusel

asus hageja kostja juures tööle 01.04.2013 juristi töökohale asukohaga Paide,

tööpiirkonnaga Eesti.

3. Kostja teatas 15.12.2015, et ütleb töölepingu koondamise tõttu üles 31.12.2015. Töölepingu

ülesütlemine oli tühine nii seadusest tuleneva aluse puudumise, seaduse nõuetele

mittevastavuse kui ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.

4. Kostjal ei olnud töölepingu koondamise tõttu ülesütlemiseks seadusest tulenevat alust.

Teiste ametnike ja töötajate palgatõusu tagamise ettekääne ei ole seadusest tulenev

koondamise alus. Sellise väitega võtab kostja sisuliselt omaks, et koondamissituatsiooni ei

esinenud. Kostja ei tõendanud töö lõppemist või võimatuks muutumist hagejaga

kokkulepitud tingimustel. Koondamisele kuulusid peajuristi, mitte juristi töökohad.

Juriidilises osakonnas töömaht ei vähenenud ja töö ümberkorraldamist ei ole toimunud.

Hagejal oli koondamise hetkel töös 17 aktiivset kohtuasja, s.o optimaalne arv.

5. Õige ei ole kostja väide, et koondamisele kuulub kohtumenetluse valdkonna juristi töökoht

asukohaga Paides põhjusel, et kuna põhiüksuste nõustamine on koondunud suures osas

Tallinna, tingis see vajaduse säilitada Tallinnas olemasolevate kohtujuristide arv. Kostja

põhjendas töökoha kaotamist lähtuvalt põhiüksuste, eelkõige kontrolliosakonna vajadustest

ja olemasolevast töökoormusest.

6. Töölepingu järgi oli hageja tööpiirkond Eesti ja ta kuulus alates 2013.a juriidilise osakonna

Tallinna tiimi. Töökoha asukoht Paides ei saanud olla takistuseks temale töö jagamisel,

kuna valdav osa kohtuasju oli kirjalikus menetluses ja tööülesannete jagamise tõttu

elektroonilise andmebaasi Livelink kaudu ei olnud sisulist vahet, kus hageja asub. Ka

muude osakondade juristide teenistuskohad paiknevad üle Eesti. Kohtujuristi töökohad

säilitati Haapsalus, Rakveres, Viljandis, Pärnus jm. Kostja väited koondamise vajaduse

kohta majandusliku mõttes on paljasõnalised ja tõendamata.

7. Kostja väited osakondade koosseisude vähendamise vajadust tinginud aspektide kohta ei

ole õiged. Kostja ei tõendanud, millest nähtub, et töömahud vähenevad seoses uue

strateegiaga. Kuna kostja põhifunktsioon, sh maksude kogumine, ei ole ära langenud, ei ole

võimalik seoses uue strateegiaga töömahu vähenemist ette prognoosida. Kostja avaldas ise,

et maksuspetsialiste ei koondata. Hagejat kohtumenetluse valdkonna juristina tuli pidada

maksuspetsialistiks. Kuna kostja on ise avalikult kinnitanud, et ta on viimastel aastatel

saanud uusi ülesandeid, on tõendamata kostja väited töömahu vähenemise, töökoormuse

muutuse ja töö ümberkorralduse kohta.

8. Õiged ei ole kostja väited riikliku suunise kohta vähendada avaliku sektori koosseisu.

Valitsuse otsuse kohaselt kuulus Rahandusministeeriumi valitsemisalas vähendamisele 28

kohta. Rahandusministri käskkirjaga vähendati 168 kohta. Seega ei olnud kostjal suunist

koondada hageja koht. Isegi kui sellised suunised oleks olnud, oleks kostja pidanud käituma

õiguspäraselt. Hagejale laienesid avaliku teenistuse seaduse § 98 lg-st 1, §-st 109, § 110 lg-

st 2 ja § 113 lg-st 3 tulenevad garantiid.

9. Kostja ei põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist kooskõlas TLS § 95 lg-st 2

tulenevate nõuetega. Põhjendused on üldsõnalised, abstraktsed, kontrollimatud ja

paljasõnalised. Töötajate töötulemuste võrdlustabel ei muuda kostja põhjendamiskohustust,

seal sisalduvad andmed on subjektiivsed ja kontrollimatud ning selge ei ole aluseks võetud

andmete kujunemine. Tegelikku andmete kaalumist ei toimunud. Kostja jagas ise

töökoormust ebavõrdselt. Ei ole teada, mille alusel leiti juristide mingite eriteadmiste

olemasolu. Tõendamata on, et hageja kohta oleks sisuosakonnast enne koondamist

tagasisidet küsitud.

10. Kostja ei järginud seadusest tulenevat etteteatamistähtaega. Hageja sai töölepingu

ülesütlemise avalduse kätte 17.12.2015 ja tööleping lõppes 31.12.2015. TLS § 97 lg 2 p 4

kohaselt tuli hagejale koondamisest ette teatada vähemalt 90 päeva. Kostjal ei olnud õigust

lepingu lõpetamiseks etteteatamistähtaega järgimata. Kostja ei arvestanud ka hageja huvide

ja sotsiaalse olukorraga, s.o hageja perekondlike ja laenukohustustega (hageja kasvatab üksi

koolilast ja hoolitseb abivajava ema eest). Selline kohustus tuleneb TLS §-st 3 ja § 92 lg 1

p-st 2. Kostjale oli teada, et Järvamaal ei ole hagejale tööd.

11. Kostja tekitas hagejale töölepingu ülesütlemise tähtaja järgimata jätmisega kahju

3139,80 eurot (261,65x12). Hageja laenumaksekindlustuse eritingimus töötuse kaitse kohta

hakkas kehtima 90 päeva möödumisel kindlustuslepingu jõustumisest, s.o 14.01.2016.

Nimetatu oli kostjale teada. Kui kostja oleks järginud TLS § 97 lg 2 p-st 4 tulenevat

ülesütlemise tähtaega, oleks hagejale laienenud kindlustuskaitse ja kindlustusandja oleks

katnud 12 kuud hageja laenu tagasimakse kohustuse.

12. Kostja ei järginud võrdse kohtlemise põhimõtet (TLS § 3 ja § 89 lg 4, VõrdKS § 1 lg 1, § 2

lg 3 ja SoVS § 1 lg 1, § 5 lg 1 ja § 6 lg 2 p 7). Hagejat ei võrreldud kõigi 18 kohtujuristiga,

kes samade tööülesannetega ja töötasid sama ametijuhendi järgi, samuti juristidega, kes

täitsid Tallinna tööülesandeid (nagu hageja) ega hageja enda tiimi kuuluvate juristidega.

Hagejat võrreldi juristidega, kes Tallinna tööülesandeid ei täitnud. Kostja eelistas

töölejätmisel töötajaid, kes olid hagejast nooremad, teisest soost või asusid teatud

piirkonnas, s.o Tallinnas. Võrdlusandmete mõjutamiseks anti väljaspool Tallinna

töötavatele juristidele enne koondamist teadlikult vähem tööülesandeid. Hagejal oli

koondamise hetkel varasema 20 asemel 17 kohtuasja, ehk nn optimaalne arv.

13. Kostja rikkus kohustust pakkuda hagejale teist tööd. Kostja kinnitas ülesütlemisavalduses,

et tal ei ole teist sobivat tööd pakkuda. Teise töö pakkumise eesmärk on täidetud siis, kui

töötajale pakutakse sobivat tööd. Tööandja kohustus ei piirdu erialase töö pakkumisega ja

kohustust ei saa asendada konkursi korraldamisega vabadele töökohtadele.

14. Hageja palub kohtul lõpetada töölepingu 31.12.2015 tingimusega, et tööandja maksab

samal ajal TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise. Töötajal on õigus töölepingu ebaseadusliku

ülesütlemise korral nõuda nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitist. Hageja palub

arvestada hüvitise väljamõistmisel asjaolu, et töötaja saamata jäänud tulu suureneb seoses

töövaidluse kestmisega.

15. Hagejal on saamatajäänud tulu näol varaline kahju perioodil 01.01.2016 kuni töölepingu

lõpetamise otsuse jõustumiseni, mis seisneb kasu saamise võimaluse kaotamises. Kui

hagejat ei oleks koondatud, oleks tal säilinud põhitöötasu vähemalt V palgaklassi III

palgataseme miinimumsummas ehk 2100 eurot kuus. Hageja kahju perioodil 01.01.2016-

31.08.2016 on kokku (8x2100) 16 800 eurot, perioodil 01.09.2016-31.01.2017, arvestades

uue tööandja juures vähem saadavat töötasu (5x(2100-1500)) 3000 eurot ja perioodil

01.02.2017-31.03.2017 (2x(2100-1600)) 1000 eurot. Kokku on varaline kahju 20 800 eurot.

16. Hagejale tekkis seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega mittevaraline kahju. Kohane

ja proportsionaalne hüvitis mittevaralise kahju eest on hageja 6 kuu keskmine töötasu

(6*2100) 12 600 eurot. Hageja osa töölepingu lõpetamises ja kahju tekkimises puudub.

Hageja oli tööülesannete täitmisel koostööaldis ja hoolikas, ta sai edukate tööülesannete

täitmise eest preemiat. Kostja ei järginud ülesütlemise etteteatamistähtaega ja andis hagejale

ebaõiget teavet, väites, et juriidilises osakonnas koondamist ei tule. Hageja koondati otsitud

põhjustel. 01.01.2016 ei kadunud tegelikult juriidilises osakonnas ühtegi juristi kohta.

Kostja langetas otsuse koondatavate suhtes enne töötajate võrdlemist. Kostja andis ebaõiget

teavet selle kohta, et tal ei ole võimalik hagejale kui töötajale pakkuda ametikohta või teist

töökohta. Kostja riigi esindajana rikkus põhiseadusest tulenevat üldist võrdsuspõhimõtet,

diskrimineerimise keeldu, õigust hea usu põhimõttele, õiguspärasele menetluse ja

õigusnormide järgimisele täidesaatva võimu poolt. Põhiseadust tulenev õigus valida ja

säilitada töökoht hõlmab ka töötamise kohta. Hagejal vähenesid kostja tõttu õigused, mis

puudutavad pensioniõiguslikku tööstaaži ja haigushüvitist. Hageja oli töötu kaheksa kuud

ning pidi töö otsimiseks ja leidmiseks tegema elukorralduses olulisi muudatusi, mis tingisid

täiendavaid pingeid ja kulutusi. Rikkumised on olulised, kuna kostja on riigiasutus, kellelt

oodatakse seaduse tundmist ja täitmist.

17. Kostja rikkus palgajuhendeid, kui maksis hagejale põhitöötasu I palgataseme vahemikus.

Kostja ei ole palgajuhendeid hagejale teatavaks teinud. Kostja kohtleb töötajaid

ebavõrdselt. 18 kohtumenetluse valdkonna juristi töötasud on vahemikus 1248-3000 eurot.

Ebavõrdne kohtlemine ei olnud lubatav, vajalik, mõistlik ega proportsionaalne. Kuna tööd

jagas kostja, ei saa töökoormus olla ebavõrdse kohtlemise põhjendus. Kostja palgajuhendi

p 3.2 kohaselt peab kostja maksma ametnikele ja töötajatele palka sarnastel alustel. Kostja

tegevus töötasude määramisel ei ole selge ega läbipaistev. Kostja määras töötasusid,

lisatasusid ja preemiaid oma suvaõiguse alusel. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku 17.02.2016 arvamuse nr 47 kohaselt, mida kostja on teadlikult

varjanud, kuulus hageja 2015.a töötasuga 1550 eurot kuus V palgaklassi I palgatasemesse,

s.o madalaimasse palgaklassi, millist töötasu makstakse isikule, kes alles omandab

vajaminevaid teadmisi, oskusi ja kogemusi. Hageja oli 10-aastase tööstaažiga, kogemuste

ja teadmistega jurist, keda kostja oli korduvalt tunnustanud heade töötulemuste eest. Hageja

vastas III palgataseme minimaalsele tasemele ja tema põhipalk pidi olema vähemalt 2100

eurot kuus. Hageja oli 2015.a alatasustatud 550 euro võrra kuus, mistõttu on hageja

palganõue (12x550) 6600 eurot. Kostja töötasud erinesid piirkonniti, kuid hageja kuulus

Tallinna tiimi. Tallinnas töötanud väiksema koormusega juristid, eelkõige noored

meessoost juristid, kuid ka noored naissoost juristid, kellel olid täitmata haridusnõuded, said

hagejast tunduvalt enam palka. Hagejale kohaldus 2013 ja 2014.a III palgatase, mille

miinimum oli 1900 eurot kuus. Hagejale maksti 1450 eurot kuus. Seetõttu on hageja

vähemsaadud töötasu nõue 2013.a eest ((1900-1450)x9) 4050 eurot, 2014.a eest ((1900-

1450)x12) 5400 eurot. Kokku on saamatajäänud töötasunõue perioodi 01.04.2013-

31.12.2015 eest (4050+5400+6600) 16 050 eurot.

18. Alternatiivselt tuleb hageja töötasunõuet käsitleda hüvitisnõudena SoVS § 6 lg 2 p 3, § 13

lg 1 p 1 ja 3 tähenduses. Hageja sai ebavõrdsest kohtlemisest teada alles 16.12.2015, kui

kostja edastas hagejale võrdlustabeli, millest nähtusid teiste kohtujuristide palgaandmed.

Varem ei olnud hagejale teada, et ta kuulub palgajuhendi järgi viiendasse palgaklassi.

Kostjal ei olnud õigust määrata töötajale töötasu oma suva järgi ja teisiti, kui sätestavad

juhend ja korrad. Kostja ei käitunud hagejaga palgakokkulepet sõlmides heas usus.

Kostja vastuväited

19. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

20. Vastuse kohaselt esinesid ülesütlemiseks nii materiaalsed kui ka formaalsed eeldused.

Töösuhe öeldi üles seaduses sätestatud mõjuva põhjuse olemasolul ja vorminõudeid

järgides, tekkinud koondamise situatsiooni tõttu. Kostjal oli õigus asutuse töö ümber

korraldada ning töö- ja ametikohtade arvu vähendada.

21. Õige ei ole hageja väide, et töölepingu lõpetamiseks puudusid alused, sest puudus

koondamissituatsioon. Rahandusministri 19.11.2015 käskkirjaga nr 64 „Maksu- ja

Tolliameti struktuur ja teenistuskohtade koosseis“ kinnitati alates 01.01.2016 uus Maksu-

ja Tolliameti struktuur ja teenistuskohtade koosseis. Osakondade koosseisude vähendamine

oli tingitud kolmest aspektist – tööülesannete uuenenud fookusest uue strateegia valguses,

vajadusest pakkuda teenistujatele jätkuvalt konkurentsivõimelist töötasu ja riiklikust

suunisest igal aastal vähendada avaliku sektori koosseisu. Käskkirja rakendamine tõi kaasa

koosseisu töömahu vähenemise ja töö ümberkorraldamise mh juriidilises osakonnas. Osa

töölõike organiseeriti ümber, mh kaotati kohtumenetluse valdkonna juristide töökohad

Tartus, Rakveres, Pärnus ja Paides. Tööandjal on õigus otsustada, kuidas tööd korraldada,

milliseid töö- ja ametikohti luua või koondada. Kui esineb majanduslikus mõttes

koondamise vajadus, peab tööandja osade töötajatega töölepingud lõpetama.

22. Juriidilise osakonna kohtujuristid töötasid varem 3-st kuni 5-st kohtujuristist koosnevates

tiimides. Alates 01.01.2016 tiimid kaotati ja kuna varem tiimijuhi ülesandeid täitnud juristid

täidavad nüüd tavalise kohtumenetluse juristi tööülesandeid, on nende töökoormust

võimalik tõsta. Nende teenistuskohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele,

on ametiasutuse pädevuses ja see otsustus ei ole vaidlustatav. Kohus ei saa otsustada selle

üle, milline teenistuskoht tuleb töö paremaks korraldamiseks alles jätta. Seetõttu on

asjakohatud hageja väited selle kohta, et põhiüksusi saab nõustada ka elektrooniliselt või

telefoni teel või et kohtuistungeid saab pidada ka video vahendusel.

23. Õige ei ole hageja seisukoht, et kostja ei põhjendanud kohaselt töölepingu erakorralist

ülesütlemist, samuti väide, et kostja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet. Töötajate

selekteerimise reeglid koondamise olukorras määrab tööandja, arvestades võrdse

kohtlemise põhimõtet. Kohus ja töötaja ei saa välja selgitada paremate tööalaste näitajatega

töötajat, vaid saab kontrollida, kas tööandja täitis seadusest tulenevaid kohustusi. Kostja

võrdles hagejat teiste juristidega ja koostas võrdlustabeli, mille aluseks olid ühesugused

kriteeriumid. Asjaolu, et juristid ise endale kohtuasju valida ei saanud, ei muuda

võrdlustabelit ebaõigeks. Kostja võttis arvesse konkreetse juristi töökoormuse, kohtuasjade

raskuse taseme, nõustamiste arvu perioodil 01.01.2015-30.11.2015, töögruppides

osalemise, koolituste tegemise ja mingi valdkonna eriteadmised. Valimisse jäänud isikute

osas võeti täiendavalt arvesse kohtuasjade võiduprotsent seisuga 30.11.2015, ühe

suvavaliku alusel tehtud I astmes esitatud vastulause tase ja tagasiside sisuosakonnast, mille

tulemusel kujundati pingerida. Valimist välistati töötajad, kes kasvatasid alla 3-aastast last.

Koondatavaks osutumisel sai määravaks menetluses olevate asjade arv ja nende raskusaste,

kohtuvaidluste tulemuslikkus, täiendavate tööülesannete tegemine ning tagasiside

sisuosakonnalt. Asjakohatud ja otsitud on hageja väited, et kostja eelistas töötajaid, kes on

hagejast nooremad või teisest soost.

24. Vaidlust ei ole selles, et kostja pidi hagejale töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt

90 päeva, kostja andis töölepingu ülesütlemise avalduse hagejale kätte 17.12.2015 ja

tööleping lõppes 31.12.2015. Asjaolud, et hageja on lahutatud, tal on gümnaasiumis

haridust omandav laps, haige ema ja eluasemega seotud laenukohustus, ei anna alust väita,

et tööandja ei tohtinud töölepingut erakorraliselt üles öelda juba 31.12.2015. Kuna Maksu-

ja Tolliameti struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitav käskkiri jõustus 01.01.2016,

oli tööandjal mõjuv põhjus etteteatamistähtaja mittejärgmiseks. Kostja ei rikkunud seadust

ega pea hüvitama töötajale kahju, mis tekkis seoses tema laenumaksekindlustusega.

Kindlustushüvitise maksmine ei olnud seotud töölepingu lõppemise ajaga. Kostja maksis

hagejale hüvitist töölepingu lõppemisest vähem ette teatatud aja eest.

25. Kostja ei rikkunud kohustust pakkuda hagejale teist tööd. Arvestades hageja seniseid

tööülesandeid, teadmisi, oskusi, kogemusi ja töökoha asukohta, ei olnud kostjal võimalik

pakkuda hagejale teist sobivat töökohta. Kostja andis ülesütlemise teates hagejale

võimaluse valida endale sobivaim ameti- või töökoht vakantsete ameti- ja töökohtade seast,

mis olid üleval sisevõrgus. Isik on kohustatud olema ise hoolikas ja aktiivne endale sobiva

ametikoha väljaselgitamisel. Hageja ei väljendanud soovi töö jätkamiseks mõnel teisel töö-

või ametikohal. Kostja ei pidanud pakkuma hagejale lapsehoolduspuhkusel oleva

kohtujuristi kohta, kuna viimane oli teavitanud soovist 08.03.2016 tööle naasta. Töötaja

suhteid ametiasutusega reguleerib ATS § 3 lg 2 kohaselt TLS. ATS sätestab selgelt, et vabad

ametikohad täidetakse konkursi korras, v.a erandjuhud. TLS-st ja ATS-st ei tulene, et

ametiasutus on kohustatud pakkuma ametiasutusega töölepingulise suhtes olevale töötajale

tema koondamisel vaba ametikohta. ATS §-st 110 ega § 113 lg-st 3 ei tulene, et hagejale

kohaldusid kõik samad õigused, mis avalikus teenistuses olevatele ametnikele.

26. Hageja saamatajäänud töötasus seisnev hüvitisnõue perioodi eest 01.01.2016-31.03.2017

on põhjendamatu. Hageja esile toodud asjaolud ei anna alust TLS § 109 lg 1 kohaldamiseks.

Igal juhul ei ole põhjendatud võtta hageja põhipalgana arvesse 2100 eurot kuus, kuna see

oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. TLS § 109 lg 1 kohaselt tuleb hüvitise

arvutamisel aluseks võtta töötasu, milles pooled olid kokku leppinud töölepingu

lõpetamisel, so. 1550 eurot. Hageja leiab ekslikult, et aluseks tuleb võtta Tallinna

kohtujuristide keskmine palk. Samuti tuleb arvesse võtta, et hageja sai töötuks jäädes

töötuskindlustushüvitist (3673,60 eurot) ja hüvitist töölepingu lõppemisest vähem ette

teatatud 52 päeva eest. Kostja tagas hagejale senise sissetuleku kuni 16.03.2016. Kuna

hageja töötasu uue tööandja juures on alates 01.02.2017 kõrgem kui oli töötasu kostja

juures, ei ole alust rääkida kahju tekkimisest perioodil pärast 01.02.2017.

27. Hageja hüvitise nõue kuue kuu keskmise töötasu ulatuses on meelevaldne ja ebamõistlik.

Hageja ei esitanud mõistlikke põhjendusi ja tõendeid selle kohta, miks peaks hüvitis olema

ebatavaliselt suur. Kostja ei käitunud hagejaga pahatahtlikult, vaid selgitas juba enne

töölepingu ülesütlemist tekkinud situatsiooni ja vajadust ümberkorraldusteks. Kostja

teavitas hagejat vakantsetest ametikohtadest.

28. Saamatajäänud töötasu või alternatiivselt esitatud hüvitise nõue on alusetu. Kuna töötasu

tuleb maksta vastavalt poolte kokkuleppele, saab kohus tuvastada hagejale maksta tulnud

töötasu määra ja summa eelkõige töölepingu dokumentide põhjal. Hageja oli ise nõus

temale määratud töötasuga. Kostja ei kohelnud hagejat töötasu maksmisel ebavõrdselt, vaid

maksis kohtumenetluse valdkonna juristidele töötasu sarnastel alustel, teenistuskoha

ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

29. Kohtujuristidele rakendub V palgaklass, mille palgatase oli 2015.a 1250-2500 eurot. Hageja

põhipalk 1550 eurot oli 7 juristi omast kõrgem ja 3 juristiga samaväärne. Kui hageja leiab,

et 2015.a oli avalikus teenistuses juristi ametikohal keskmine palk 1512,50 eurot, siis oli

hageja põhipalk keskmisest kõrgem. 2014.a oli V palgaklassi palgatase 1200-2250 eurot.

Hageja palk oli suurem 6 juristi põhipalgast ja 3 juristiga samaväärne. 2013.a oli V

palgaklassi palgatase 1200-2250 eurot. Hageja palk oli 11 juristi palgast suurem ja 3

juristiga samaväärne.

30. Ekslik on hageja seisukoht, et tulenevalt riigi ametiasutuste teenistujate klassifikaatorist pidi

kostja kohaldama hagejale III palgataset, kuna alates 2007.a oli hageja palgaaste 25 ehk

võimalikust kõrgemast palgatasemest eelviimane. Uue ATS jõustumisega muutus hageja

ametikoht töökohaks ja pooled leppisid kokku põhipalgas. ATS alusel jätkati hagejale ja

kõikidele teistele töötajatele senise põhipalga maksmist. 01.04.2013 muutusid ka

teenistujate töötasustamise alused ja kord. 02.04.2013 rahandusministri käskkirjaga nr 3663

kinnitati uus palgajuhend, mille kohaselt jäi V palgaklassi põhipalk vahemikku 1200-1550

eurot. Ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaator ei määra kindlaks konkreetse teenistuja

palgataset, nagu leiab hageja, vaid loob aluse ametiasutustes esinevate teenistuskohtade

haldamissüsteemi

juurutamiseks.

Kostja

juriidilise

osakonna

juristid

kuuluvad

õigusteenuste teenistusgrupi III tasemele. Kostjal on võimalik teenistujate palkasid

olemasolevates palgaklassides diferentseerida. Kostja palgakorraldus perioodil 01.04.2013-

31.12.2015 võimaldas teenistujatele erinevaid põhipalkasid. Tõendatud ei ole, et hageja

põhipalk oleks võrreldes teiste kostja juriidilises osakonnas töötavate kohtujuristidega

ebamõistlikult madal.

31. Hageja hüvitise nõue soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse alusel on

alusetu ja aegunud. SoVS kohaselt peab hageja esile tooma asjaolud, mis annavad alust

arvata, et toimunud on sooline diskrimineerimine. Hageja ei ole tõendamiskoormist täitnud

ja selliseid asjaolusid esile toonud. Tema väited on paljasõnalised. See, et juristide töötasud

piirkonniti erinevad, ei anna alust väita, et kostja kohtles hagejat halvemini soolise

kuuluvuse tõttu. Hageja esitas sellise nõude esmakordselt alles 09.01.2017 ja kinnitas ise,

et sai ebavõrdsest kohtlemisest teada juba 16.12.2015. Asjaolu, millal hageja sai teada tema

suhtes rakendatavast palgaklassist, ei oma tähtsust. Õige ei ole väide, et hageja on töötasu

nõuet käsitlenud läbivalt hüvitise nõudena.

32. Õige ei ole hageja väide, et tema töökoha asukoht ei mõjuta üldse tööülesannete täitmist.

Kostja peab töö efektiivsemaks ja mõistlikumaks korraldamiseks tööülesannete jagamisel

arvesse võtma ka konkreetse juristi töökoha asukoha. See, kas kohtuasi vaadatakse läbi

kirjalikus menetluses või kohtuistungil, ei ole ette teada. Tõendamata ja väär on hageja

väide, et juriidilises osakonnas on võrreldes Tallinna piirkonnaga tööülesandeid jagatud

kunstlikult ebavõrdselt. See, milline töö kellelegi jagatakse, ei sõltu piirkonnast.

33. Kostja esitas 14.04.2016 menetlusliku tasaarvestuse avalduse ja täpsustas seda 20.02.2017,

milles palus juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel, tasaarvestada hageja nõue kostja poolt

hagejale makstud koondamishüvitisega 1294,50 eurot. Tööandja ei pea maksma töölepingu

ülesütlemise tühisuse korral töötajale hüvitist nii ülesütlemise kui ka töösuhte kohtus

lõpetamise eest.

Esimese astme kohtu otsus

34. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

35. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 08.03.2013

soodustingimustega töölepingu nr 3.1-4/11, mille alusel asus hageja kostja juures tööle

01.04.2013. Töölepingu sõlmimise seisuga oli töötajal avaliku teenistuse staaži 8 aastat ja

5 kuud. Tööandja teatas 15.12.2015 töölepingu ülesütlemise avaldusega, et tööleping lõpeb

31.12.2015. Töötaja sai teate kätte 17.12.2017; tööandja tasus töötajale hüvitist töölepingu

ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest.

36. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu lõpetamise eeldused olid täidetud, kas tööandja

täitis kohustust pakkuda töötajale teist tööd, kas töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu

tekkis hagejale varaline ja mittevaraline kahju ning kas kostja käitus hageja suhtes

diskrimineerivalt.

37. Töölepingu lõpetamise eeldused olid täidetud ning kostja ei rikkunud TLS § 89 lg 1 ja TLS

§ 97 nõudeid. Tööandjal on õigus asutuse tööd ümber korraldada ning töö- ja ametikohtade

arvu vähendada, õigus otsustada, kuidas tööd korraldada, milliseid töö- ja ametikohti luua

või koondada ning õigus ilma töötaja nõusolekuta otsustada kulude optimeerimise ja

ressursside (sh tööjõu) efektiivsema kasutamise üle. Asutuse juhil on kohustus tagada

avalike ülesannete sujuv ja tõrgeteta täitmine ning tal peab olema võimalus teenistuse

ümberkorraldamiseks. Koondamisele kuuluvate ametikohtade kindlaksmääramine on

ametiasutuse pädevuses. Otsustus, kas koondada üks või teine ametikoht, ei ole

vaidlustatav.

38. Tööandjal oli juriidilises osakonnas koondamissituatsioon ja tal oli õigus hagejaga sõlmitud

tööleping üles öelda seoses sellega, et Rahandusministri 19.11.2015 käskkirjaga nr 64

kinnitatud Maksu- ja Tolliameti uue struktuuri ja teenistuskohtade koosseisuga kaotati 168

teenistuskohta, sh kohti juriidilises osakonnas seoses ametiasutuse koosseisus töömahu

vähenemise ja töö ümberkorraldamisega.

39. TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Pärast eelisõigusega isikute

välistamist on tööandjal õigus valida, kellele ta töölepingu üles ütleb. Valikuõigust piirab

võrdse kohtlemise põhimõte. Kostja selgitas, millistest reeglitest ja põhimõtetest lähtudes

ta koondas kohtumenetluse valdkonna juristi töökoha Pärnus, Rakveres, Tartus ja Paides.

Koondamise vajaduse üle saab otsustada vaid tööandja. Töötaja koondamise vajadust

vaidlustada ei saa. Hagejal ei ole õigust nõuda, et kostja oleks pidanud tema töökoha asemel

koondama kohtumenetluse valdkonna juristi töökoha mõnes teises piirkonnas.

40. Kuna hageja töösuhe kostjaga kestis enam kui 10 aastat, tuli töölepingu ülesütlemisest

teatada hagejale ette vähemalt 90 päeva. Kostja teatas hagejale 17.12.2015 töösuhte

lõppemisest 31.12.2015. Kostjal oli mõjuv põhjus etteteatamise tähtaja järgimata jätmiseks,

kuna Rahandusministri 19.11.2015 käskkiri jõustus juba 01.01.2016. Kostja maksis

hagejale hüvitist töölepingu lõppemisest vähem ette teatatud aja eest.

41. Kostja märkis töölepingu ülesütlemise avalduses, et tal ei ole töötajale teist töökohta

pakkuda ja vakantsete ametikohtade kohta saab täpsemat infot intraneti personalirubriigist

või personaliosakonna personalispetsialisti või värbamisspetsialisti käest. Kostja, kes on

tööandja nii töölepingu alusel töötavatele isikutele kui ka ametnikele, ei ole tavapärane

tööandja, kelle saab ette heita kõikide vabade töökohtade (sh ametikohtade) pakkumata

jätmist. Suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate

ametikohtade leidmine ja pakkumine ei või muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks,

et see takistab ümberkorralduste elluviimist ja pikendab nende kulgu. Asutusel on siiski

kohustus põhjendada teise koha pakkumata jätmist tagantjärele kohtumenetluses, kui

koondamise õiguspärasus seatakse kahtluse alla. Seadusest ei tulene ametiasutusele

kohustust pakkuda töölepingulises suhtes olevale töötajale koondamise korral vaba

ametikohta.

42. Info vakantsete ameti- ja töökohtade kohta oli üleval kostja sisevõrgu personalirubriigis

14.12.2015 kuni jaanuari keskpaigani 2016. Kostja esitas kohtule loetelu vabade ameti- ja

töökohtade kohta kuni 01.03.2016. Kuna kostja on töölepingu ülesütlemise avalduses

märkinud, et töötajale ei ole hetkel teist töökohta pakkuda ja andnud hagejale võimaluse

valida endale sobivaim ameti- või töökoht vakantsete kohtade seast, on kostja täitnud

kohustuse pakkuda hagejale teist tööd.

43. Põhjendatud ei ole hageja nõue saamatajäänud töötasu saamiseks perioodi eest 01.04.2013-

31.12.2015. Hageja lähtus 01.04.2013-31.12.2014 perioodi osas kostja 2013. ja 2014.a

palgajuhenditest. Töötasu tuleb maksta vastavalt poolte kokkuleppele, mis peab sisalduma

töölepingus. Töölepingute kohaselt maksis kostja 30.11.2015 seisuga kohtujuristidele

põhipalka V palgaklassi I palgataseme järgi. Juristide töötulemuste võrdlustabeli andmetel

maksis kostja 2015.a 18-st kohtujuristist 13-le sarnaselt hagejaga põhipalka I palgataseme

järgi. Hageja põhipalk oli suurem 7 kohtujuristi põhipalgast ja 3 kohtujuristiga oli see sama

suur. 2014.a palgaandmete kohaselt maksis kostja 20-st kohtujuristist 10-le sarnaselt

hagejaga põhipalka I palgataseme järgi. Hageja põhipalk oli suurem 6 kohtujuristi

põhipalgast ja 3 juristiga oli see sama suur. 2013.a palgaandmete kohaselt maksis kostja

21-st kohtujuristist 15-le sarnaselt hagejale põhipalka I palgataseme järgi. Hageja põhipalk

oli suurem 11 kohtujuristi põhipalgast ja 3 juristiga oli hageja põhipalk sama suur.

Tööandjal ei ole keelatud sõlmida erinevate töötasudega töölepinguid. Töötasu lepitakse

kokku tööandja ja töötaja vahel ning töötajal on võimalik pöörduda palgatingimuste

läbirääkimisteks tööandja poole. Hageja põhipalk ei olnud aastatel 2013–2015 võrreldes

teiste juriidilise osakonna kohtujuristidega ebamõistlikult madal.

44. Õige ei ole hageja seisukoht, et tulenevalt kostja tööperede kataloogist ehk riigi

ametiasutuste teenistujate klassifikaatorist pidi kostja kohaldama hagejale 01.04.2013-

31.12.2015 III palgataset põhjusel, et hageja palgaaste oli alates 2007.a 25 ehk võimalikust

kõrgemast palgatasemest eelviimane. Kostja palgakorraldus võimaldas kohaldada erinevaid

põhipalku ja tõendatud ei ole, et hageja põhipalk oleks võrreldes teiste juriidilises osakonnas

töötavate kohtujuristidega olnud ebamõistlikult madal.

45. Hageja alternatiivne soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse alusel esitatud

hüvitise nõue on aegunud. Nõue aegub ühe aasta möödumisel päevast, mil kannatanud isik

sai teada kahju tekkimisest või pidi teada saama (VõrdKS § 25). Hageja kinnitas, et sai

teiste kohtujuristide palgaandmetest teada 16.12.2015. Hüvitise nõude esitas ta aga

09.01.2017, seega hilinenult.

46. Põhjendatud ei ole hageja töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja järgimata jätmisega

tekitatud kahju hüvitamise nõue, mis seisneb laenumaksekindlustuse hüvitisest

ilmajäämises. Kostja ei tekitanud hagejale kahju. Hageja sõlmis laenumaksekindlustuse

lepingu 29.09.2015. Kindlustusandja 08.04.2016 teate kohaselt keelduti kindlustushüvitise

maksmisest põhjusel, et hageja sai töötuks jäämisest teada (kostja teavitas hagejat

töölepingu lõpetamisest) hetkel, kui töötuse kaitse hagejal puudus, st ajal, mil

kindlustuslepingu sõlmimisest ei olnud veel möödunud 90 päeva. Seega ei olnud

kindlustushüvitise maksmine seotud sellega, millal tööleping lõppes, vaid sellega, millal

kostja teavitas hagejat töösuhte lõppemisest. Hageja sellekohane nõue jääb rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

47. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

48. Kaebuse kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud. Kohus rikkus olulisel

määral menetlusõiguse norme, ei selgitanud välja hagi rahuldamise eelduseks olevaid

asjaolusid, ei analüüsinud otsuses kõiki tõendeid ega põhjendanud hageja esitatud tõendite

arvestamata jätmist ning jättis hagi rahuldamata põhjendustel, mis ei saa hagi rahuldamata

jätmist tingida. Kohus ei kontrollinud ülesütlemise formaalseid ja materiaalseid eeldusi.

Menetlusnormide rikkumine tingis TLS § 3, § 89 lg-te 1, 3 ja 4, § 97, § 104 lg 1, § 107

lg-te 1 ja 2, § 109, VõrdKS § 1 lg 1, § 2 lg 3 ja SoVS § 6 lg 2 p-de 1-4 kohaldamata jätmise.

49. Kohtuotsus on üllatuslik. Kohus rikkus selgitamiskohustust ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kohtuotsuses märgitud tõendamiskoormise jaotus erineb kohtu 17.06.2016 määruses antud

juhistest tõendamiskoormise kohta. Kohus kinnitas ka 09.05.2017 kohtuistungil, et jääb

varem avaldatu juurde, et koondamissituatsiooni tuleb tõendada kostjal. Otsuse kohaselt

pidi aga kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Kohus ei andnud tõendamiskoormise ümberjaotamisest menetlusosalistele

teada

ega

andnud

võimalust

menetlusosalisele

ennast

kaitsta.

Kohus

jättis

tõendamiskoormise hageja kanda ka nende tõendite osas, mis on kostja valduses. Tulenevalt

varem avaldatud tõendamiskoormisest tuli kohtul hinnata kõiki hageja esitatud tõendeid ja

rahuldada hageja taotlused tõendite kogumiseks. Kostja ei esitanud asjaolude

väljaselgitamiseks kõiki asjakohaseid tõendeid või esitas ebaõigeid ja paljasõnalisi väiteid.

Kohus lähtus ebaõigesti eeldusest, et kostja kui haldusorgan ei valeta.

50. Kohus jättis hindamata tõendid, mis kinnitavad, et koondamissituatsiooni kostja toodud

väidetel ei esinenud. Kohus leidis ebaõigesti, et kostjal oli õigus asutuse tööd ümber

korraldada ning töö- ja ametikohtade arvu vähendada. Hageja ei väida mitte seda, et kostjal

ei ole õigust tööd ümber korraldada, vaid seda, et ümberkorraldustel peab olema õiguslik

alus. Kohus jättis tähelepanuta hageja väited ja tõendid selle kohta, et sisulisi

ümberkorraldusi ja töömahu vähenemist juriidilises osakonnas ei toimunud. Kostja ei

tõendanud, et tal oli tulenevalt riiklikest suunistest õigus koondada 168 teenistuskohta ega

ka väidet, et tal oli vajadus või kohustus pakkuda konkurentsivõimelist töötasu. Kostja ei

selgitanud, miks ei piisanud üksnes vakantsete töö- ja ametikohtade kaotamisest.

51. Kohus leidis, et tööandjal on õigus ilma töötaja nõusolekuta võtta vastu otsuseid, mis

puudutavad kulude optimeerimist ja ressursside (sh tööjõu) efektiivsemat kasutamist, kuid

ei viidanud tõenditele, mis kulude optimeerimist ja ressursside (sh tööjõu) efektiivsemat

kasutamist kinnitaksid. Selliseid tõendeid ei olegi kostja esitanud.

52. Õige ei ole kohtu seisukoht, et koondamissituatsioon tulenes rahandusministri 19.11.2015

kinnitatud kostja uuest struktuuri ja teenistuskohtade koosseisust. Kohus jättis haldusakti

sisuliselt hindamata. Kuna tõendatud ei ole, et rahandusministri käskkiri oleks hagejale

allkirja vastu (töölepingu tingimuste muutmise p-le 7.7) või avalikult teatavaks tehtud, ei

saa see hagejale õiguslikke tagajärgi kaasa tuua ja olla täitmiseks kohustuslik. Seega ei

õigusta see koondamissituatsiooni. Käskkirja ei ole avaldatud ka Riigi Teatajas.

53. Hageja teenistuskoht ei saanud kaduda, kuna kostja enda väitel ei kaasnenud

struktuurimuudatustega eelarvevahendite vähenemist. See on aga vastuolus Riigi

ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade

klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra § 2 lg 1 mõttega. Teenistuskohtade

kadumisega, mis loodi eelarvevahendite arvel, pidi tööandja eelarve vähenema.

54. Kohus jättis hindamata tõendid ja väited selle kohta, et koondamisele kuulusid peajuristide,

mitte juristide töökohad. Kostja väide peajuristide töökohtade ümbernimetamise kohta on

kvalifitseeritav peajuristide töökohtade koondamisena TLS § 89 lg 1 mõistes.

55. Õige ei ole maakohtu järeldus, et haldusorganiga töölepingu sõlminud isikutele kohaldub

võrreldes eraõiguslike juriidiliste isikutega töölepingu sõlminud töötajatega väiksem kaitse.

Selliseks ebavõrdseks kohtlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust. Maakohtu viide

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-50-11 ei ole asjakohane, kuna vaidluse all on töökoha, mitte

ametikoha kaotamine. Kohus jättis tähelepanuta Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-21-14

tulenevad seisukohad ülesütlemise materiaalsete eelduste kontrollimise kohta.

56. Kohus leidis ebaõigesti, et koondamise vajaduse üle saab otsustada vaid tööandja ja töötaja

koondamise vajadust vaidlustada ei saa ning et hagejal ei ole õigust nõuda, et kostja oleks

pidanud koondama kohtumenetluse valdkonna juristi töökoha mõnes teises piirkonnas (nt

Tallinnas). Otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel kohus sellisele järeldusele jõudis.

57. Kohus jättis tähelepanuta, et 2015.a oli juriidilises osakonnas 7 peajuristi ja 23 juristi

töökohta ning 2016.a 1 peajuristi ja 20 juristi töökohta. Kohus jättis hindamata hageja väited

ja tõendid selle kohta, et koondamisvalim oli ebaõige, kuna koosnes ainult vanemaealistest

naistöötajatest.

58. Õige ei ole kostja seisukoht, et kuna hageja oli Paides ainus jurist, ei olnud teda võimalik

võrrelda kohapeal ühegi teise juristiga. Hagejat tuli võrrelda kõigi sama ametijuhendi järgi

sama tööd tegevate juristidega. Kostja jättis valikust ebaõigesti välja nn Tallinna juristid.

Töö ei olnud seotud töökoha asukohaga. Lepingu kohaselt oli tööpiirkond Eesti. Hageja

kuulus Tallinna tiimi ja tema võrdlemine tiimiväliste juristidega on ebaõige. Kostja ei teinud

hagejale ettepanekut muuta tema töökoha asukohta Tallinnaks, kuigi tal oli selline kohustus.

Kostja kohtles hagejat sellega ebavõrdselt.

59. Kohus lähtus kostja tõendamata ja paljasõnalistest väidetest, et Tallinnas oli vaja

kohtujuristide arvu säilitada, kuna põhiüksuste nõustamine on koondunud suures osas

Tallinna. Kostja ei tõendanud töö lõppemist või olulist vähenemist, sh hagejaga

kokkulepitud tingimustel. Kohus jättis hindamata hageja vastavad väited ja tõendid.

60. Kostja

tegi

enne

sobivuse

väljaselgitamist

meelevaldselt

otsustuse

koondada

kohtumenetluse valdkonna juristi töökohad Tartus, Rakveres, Pärnus ja Paides.

Võrdlustabel on formaalne, kontrollimatu, sisult ebaõige ja selle koostamise põhimõtted on

ebaõiged. See kinnitab hageja diskrimineerimist, sh soo ja vanuse tõttu. Kohus jättis

hindamata hageja väited ja tõendid, mis kinnitavad võrdlustabeli ebaõigsust. Kostja esitas

formaalseid ebaõigete ja puudulike andmetega tõendeid.

61. Kuna hageja tõi esile vastavad faktilised asjaolud, kehtis eeldus, et kostja diskrimineeris

hagejat, sh soo ja vanuse tõttu. Kostja vastupidist ei tõendanud ja kohus pidi, arvestades

tõendamiskoormist, lugema diskrimineerimise tõendatuks. Kohus jättis tähelepanuta hageja

kohtukõne teesides viidatud Riigikohtu praktika. Kohus pidi kontrollima diskrimineerimise

eeldusi, sh hageja väiteid selle kohta, et tal olid täita perekondlikud kohustused. Kohus jättis

diskrimineerimise eeldused kontrollimata.

62. Õige ei ole kohtu järeldus, et kostjal oli mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemise etteteatamise

tähtaja järgimata jätmiseks. Kohus jättis arvestamata, et etteteatamise tähtajas lepiti kokku

töölepingus. Kokkulepet tähtaegade eiramiseks ei sõlmitud. Kostja käitus hea usu

põhimõtte vastaselt. Kohus pidi andma hinnangu rahandusministri käskkirjale kui

haldusaktile, mis ei arvesta tööõigusliku regulatsiooniga. 19.11.2015 käskkiri jõustus juba

01.01.2016. Õigusvastase haldusaktiga ei saa põhjendada koondamise õigsust ega

etteteatamise tähtaja järgimata jätmist. Tõendamata on, et etteteatamistähtaegade järgimine

oleks toonud kostjale kaasa negatiivseid tagajärgi.

63. Õige ei ole maakohtu järeldus, et kostjale ei saa ette heita hagejale kõikide vabade

töökohtade (sh ametikohtade) pakkumata jätmist, kuna kostja on tööandja nii töölepingu

alusel töötavatele isikutele kui ka ametnikele. Ebaselge on viide haldusasjale

nr 3-3-1-49-16, kuna suuremad ümberkorraldused ja struktuurimuudatused kostja juures on

tõendamata. Kohtu seisukoht ei ole ka jälgitav, kuna kohus ei viidanud õiguslikule alusele.

TLS-st ei tulene alust kohelda riigiasutuse ja eraõigusliku tööandja töötajaid erinevalt.

64. Vastuolus tõendite ja kohtupraktikaga on kohtu seisukoht, et kostja täitis kohustuse pakkuda

teist tööd. Kostja viis hageja eksitusse, kuna märkis töölepingu ülesütlemise avalduses, et

töötajale ei ole hetkel teist töökohta pakkuda. Kostja esitas menetluses tõendeid, mis

kinnitavad, et kostjal oli vabu töökohti. Kostja ei tõendanud, et hageja ei sobinud vabadele

töö(ameti)kohtadele ega seda, et teise töö pakkumine oleks talle põhjustanud

ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Kohus jättis tähelepanuta hageja viited viimasele

Riigikohtu praktikale. Kohus jättis arvestamata, et tulude osakonna juristi ametikohale oli

välja kuulutatud sise-, mitte avalik konkurss ja hageja oleks sellele kohale sobinud. Kohus

jättis arvestamata, et vahetult enne väidetavaid ümberkorraldusi juriidilises osakonnas otsis

kostja juriidilisse osakonda sisekonkursi korras juristi. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei

kohalda ATS § 110 lg 2, mis näeb ette hageja õiguse asuda kostja juures teisele ametikohale.

65. Kohus jättis arvestamata hageja väited ja tõendid, kui leidis, et kostjal ei olnud keelatud

sõlmida töötajatega töölepinguid erinevate töötasudega. Kostja ei tõendanud, et 02.04.2013

käskkirjaga nr 3663 kinnitatud Maksu- ja Tolliameti palgajuhend, mis hakkas kehtima

pärast hagejaga töölepingu sõlmimist, oli hagejale töölepingu p 7.1 kohaselt teatavaks

tehtud. Pärast 2013.a palgajuhendi kinnitamist ja kehtima hakkamist kohustus kostja hageja

sõlmitud töötingimused üle vaatama ja viima need palgajuhendiga vastavusse.

66. Kuigi teiste sama ametijuhendi järgi sama tööd tegevate juristide palgad nähtusid osaliselt

16.12.2015 hagejale edastatud võrdlustabelist, ei olnud hagejale kuni 08.03.2016 teada, et

kostja kohtleb teda ametisse sisenejana. Et kostja rakendas juriidilise osakonna

kohtujuristidele viiendat palgaklassi, selgus 17.02.2016 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku avaldatud arvamuse sisust teadasaamisel. Kostja ei tõendanud, et ta

teavitas hagejat, millise palgataseme järgi tema tööd tasustatakse. Kohus jättis soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku arvamuse hindamata.

67. Kostja eksitas kohut kui esitas 23-st kohtujuristist vaid 12 juristi töölepingu. Esitamata

dokumendid ilmselt tõendaks hageja väiteid. Kohus jättis arvestamata, et alates 01.05.2013

tööle asunud uute töötajate põhitöötasu oli kõrgem kui hagejal. Selge ei ole, mille alusel

jõudis kohus järeldusele, et hagejal oli võimalus sõlmida kostjaga palgakokkuleppeid.

Kostja riigiasutusena palgatingimuste üle läbirääkimisi ei pidanud. Kostja ei tõendanud, et

juristid, kelle töötasu pärast 01.04.2013 tõusis, pidasid temaga palgaläbirääkimisi. Kohus ei

uurinud tõendeid, mis kinnitavad, et hageja täiskoormusega töötava töötajana vastas oma

teadmiste, oskuste, töö keerukuse, kogemuste taseme, töö kvaliteedi tõttu mitte I-le, vaid

III-le palgatasemele. Kohus ei kontrollinud võrdse töötasustamise põhimõtte eeldusi SoVS

§ 6 lg 2 p 3 järgi. Hageja seisukohti toetab ka ATS § 10 lg 3 koosmõjus § 10 lg 1 p-dega 4

ja 5. Kohus jättis hindamata andmed, mis kinnitavad piirkondlikku diskrimineerimist

töötasu osas. Otsusest ei nähtu, kas kohus pidas ilmselgelt diskrimineerivat töötasu

maksmist objektiivselt õigustatuks. Ebavõrdse töötasu maksmiseks puudus objektiivne

õigustus.

68. Kohus leidis ebaõigesti, et hageja alternatiivne nõu on aegunud. Kohus ei ole seotud

menetlusosalise õiguslike väidetega. Hageja esitas 09.01.2017 täpsustatud nõude

ebaseadusliku töölepingu erakorralise ülesütlemisega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks

ja töötasu väljamõistmiseks, alternatiivselt hüvitise nõudes, mis on oma sisult samane

hageja 24.01.2016 esitatud nõudega, sest on põhjendatud sama tegeliku elu juhtumiga

(faktikogumina). Seda nõuet ei saa käsitleda hagi muutmisena ja sellele ei kohaldu seetõttu

aegumise sätted. Maakohus ei hinnanud hagiavalduse tervikteksti ja kohtukõne teeside

väiteid ega arvestanud, et juristide põhipalkadest sai hageja teada erinevatel aegadel. Isegi

siis, kui alternatiivne nõue oleks eraldiseisev nõue, ei ole selge, kuidas jõudis maakohus

järeldusele, et 2013.a ja 2014.a nõuded on aegunud. Kohtuotsus ei ole selge, kuna sellest ei

nähtu, millal sai hagejale teatavaks nende aastate osas teiste juristide töötasu ehk kostja

diskrimineeriv käitumine. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis aegumise osas TLS § 110

sätted kui erisätted kohaldamata.

69. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja ei tekitanud hagejale etteteatamise tähtaja järgimata

jätmisega kahju. Hageja kaotas võimaluse saada kindlustusandjalt hüvitist töötuse korral.

Kui koondamine oleks toimunud 90 päeva möödumisel arvates hagejale koondamisteate

kätteandmisest, oleks hagejal olnud võimalus sõlmida töötuskindlustuskaitse õigeaegselt.

Kohus pidas kindlustusandja 08.04.2016 teatist usutavamaks kui laenumaksekindlustuse

poliisi ja laenumaksekindlustuse tingimusi.

70. Kohus ületas pädevuse piire ja rikkus menetlusõiguse norme. Kohus pidi käsitlema hageja

saamata jäänud tulu, mitte varalise kahju hüvitamise nõuet. Varalise kahju hüvitamise nõuet

muutis hageja 09.01.2017, suurendades nõuet TLS § 107 ja § 109 hüvitise koosseisus

oleva hüvitisega tulu eest, mis hagejal jäi saamata alates töölepingu ebaseaduslikust

ülesütlemisest kuni töötuse staatuse lõppemiseni.

Vastus apellatsioonkaebusele

71. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

72. Ringkonnakohtu 13.02.2018 istungil loobus hageja nõuetest tuvastada kostja poolt hageja

suhtes töötasu määramisel 2013., 2014. ja 2015.aastatel kehtinud kostja palgajuhendite

rikkumine ja kostja poolt hageja suhtes diskrimineeriv käitumine ning töölepinguseaduse

(TLS) § 3 ja § 89 lg 4, VõrdKS § 2 lg 3 ja SoVS § 6 lg 2 p-de 1-4 rikkumine.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 429 lg 1 alusel eelnimetatud tuvastusnõuetest loobumise

vastu ja lõpetab nende nõuete osas menetluse.

73. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis

rahuldamata hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu

lõpetamise tingimuse määramiseks ning osaliselt hüvitise väljamõistmata jätmise osas,

samuti menetluskulude jaotamise osas. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja määrab töölepingu lõpetamise tingimuse, rahuldab osaliselt hagi

hüvitise saamiseks ning jaotab teisiti menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab TsMS § 657 lg 1 p 2¹

alusel osaliselt otsuse põhjendusi.

74. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidega selle kohta, et maakohtu otsus ei ole

piisavalt põhjendatud ja ei nähtu, millistele tõenditele on kohtu järeldused rajatud. Samuti

on osa hageja seisukohti jäänud otsuses käsitlemata. Ringkonnakohus leiab, et need

puudused on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatavad ja asja ei pea esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks saatmata.

75. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 08.03.2013 soodustingimustega töölepingu

nr 3.1-4/11, mille alusel asus hageja kostja juures tööle 01.04.2013 juriidilise osakonna

juristi töökohale asukohaga Paide, tööpiirkonnaga Eesti. Töölepingu sõlmimise seisuga oli

hagejal avaliku teenistuse staaži 8 aastat ja 5 kuud. Kostja ütles 15.12.2015 avaldusega

töölepingu 31.12.2015 töökoha koondamise tõttu üles. Hageja sai teate kätte 17.12.2017.

Kostja tasus hagejale hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest.

76. Pooled vaidlevad selle üle, kas erakorraline tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine TLS

§ 89 lg 1 alusel oli seaduslik; kas kostja on hagejat diskrimineerinud ja kohelnud teda teiste

töötajatega võrreldes ebavõrdselt, maksnud hagejale vähem palka ning tekitanud talle kahju.

77. Esmalt märgib ringkonnakohus, et alusetud on hageja etteheited, nagu oleks maakohus

otsuse p-s 31 jaotanud tõendamiskoormise ümber, pooli sellest teavitamata. Maakohus

tsiteeris eelnimetatud otsuse punktis üksnes TsMS sätteid (§ 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg 1, § 438

lg 1). Sellega ei jaotanud maakohus tõendamise koormist ümber, ei eksitanud hagejat ega

kohelnud teda võrreldes kostjaga ebavõrdselt. Samuti ei rikkunud maakohus seaduse

tsiteerimisega selgitamiskohustust, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab.

78. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu TLS § 89 lg 1 alusel tööandjapoolse töölepingu

erakorralise ülesütlemise põhjendatusele ja seaduslikkusele.

79. TLS § 89 lg 1 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte

jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö

ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Töölepingu võib

TLS § 87 järgi erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval

põhjusel, järgides ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest

tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kohus

peab kontrollima nii ülesütlemise formaalsete kui ka materiaalsete eelduste täitmist, mida

maakohus korrektselt ei teinud.

80. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ülesütlemisavaldusega. TLS § 95 lg 1 teise lause järgi on vorminõuet rikkudes

tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus tühine. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab

nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste

edasisest täitmisest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-14, p 11). Kostja ütles hagejale

töölepingu erakorraliselt üles 15.12.2015 kirjaliku avaldusega, milles põhjendas

ülesütlemist (I kd lk 14). Avaldus vastab TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kostja

põhjendas koondamist sellega, et seoses uue struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu

kinnitamisega (rahandusministri 19.11.2015 käskkiri nr 64) väheneb teenistuskohtade

koosseis tulenevalt töömahu vähenemisest ja töö ümberkorraldamisest. Muudatused viiakse

läbi ka juriidilises osakonnas ja ümberkorraldustega kaasneb kohtumenetluse valdkonna

juristide (4) töökohtade kaotamine Tartus, Rakveres, Pärnus ja Paides. Põhiüksuste,

eelkõige kontrolliosakonna vajadustest ja olemasolevast koormusest tingituna puudub

Paides vajadus kohtujuristi järele.

81. TLS § 97 lg 1 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda sama paragrahvi

lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas

kostja juures üle 10 aasta. TLS § 97 lg 2 p 4 sätestab, et kui töötaja töösuhe tööandja juures

on kestnud kümme või enam tööaastat, peab erakorralisest ülesütlemisest tööandja töötajale

ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva. Kostja ei järginud TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud

etteteatamistähtaega, kuid see ei too endaga kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust (vt

Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-70-16, p 15). Kui tööandja ütleb töölepingu üles

etteteatamistähtaega järgimata, on selle õiguslikuks tagajärjeks töötaja TLS § 100 lg-s 5

sätestatud õigus saada tööandjalt hüvitist. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole vaidlust selle

üle, et kostja maksis hagejale TLS § 100 lg-s 5 alusel hüvitist ja sellega on rikkumine

heastatud.

82. Maakohus märkis õigesti, et rahandusministri 19.11.2015 käskkirjaga nr 64 „Maksu- ja

Tolliameti struktuur ja teenistuskohtade koosseis“ kinnitati uus kostja struktuur ja

teenistuskohtade koosseis. Nimetatud käskkiri jõustus 01.01.2016 ning selle rakendamine

tõi töö ümberkorraldamise tõttu kaasa 168 teenistuskoha kaotamise. Uue struktuuri ja

teenistuskohtade kinnitamisega korraldati töö ümber muu hulgas ka juriidilises osakonnas.

Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et kostjal oli õigus võtta vastu otsuseid,

mis puudutavad ressursside (sh tööjõu) efektiivsemat kasutamist.

83. Samuti leidis maakohus põhjendatult seda, et töö ümberkorraldamise tõttu oli kostja

juriidilises osakonnas koondamissituatsioon. Rahandusministri käskkirja seletuskirjaga on

tõendatud, et kaotati 168 ameti- ja töökohta ning korrigeeriti ametinimetusi. Töökoormuse

muutuse ja tööülesannete ümberjaotamise tõttu kaotati 1 juristi ametikoht, 4 juristi töökohta

ja 1 jurist-asjaajaja töökoht. Kaotati ka 1 vakantne peajuristi töökoht ja 4 vakantset juristi

töökohta. Lisaks nimetati 5 peajuristi töökohad ümber juristi töökohtadeks ning 2 peajuristi

(valdkonnajuht) ametikohta peajuristi ametikohtadeks eesmärgiga ühtlustada ametinimetusi

ja saavutada osakonna selgem struktuur (I kd lk 117-122). Töö ümberkorraldamise tõttu

juriidilises osakonnas kaotati 4 kohtumenetluse valdkonna juristi töökohta (Tartus,

Rakveres, Pärnus ja Paides). Põhiüksuste, eelkõige kontrolliosakonna vajadustest ja

olemasolevast koormusest tingituna puudus Paides vajadus kohtujuristi järele, mistõttu

koondati ka hageja töökoht. Asjaolu, et alates 01.01.2016 kehtib kostja uus struktuur ja

teenistuskohtade koosseisud muutusid, on tõendatud Rahandusministeeriumi 19.11.2015

käskkirja ja selle lisaks oleva struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu nimekirjaga (I kd lk

112-115). Kohtu järeldused ei põhine üksnes kostja paljasõnalistel väidetel, nagu hageja

väidab.

84. Ebaõige on hageja seisukoht, et rahandusministri 19.11.2015 käskkiri ei saa õigustada

hageja koondamist põhjusel, et seda ei ole talle allkirja vastu kätte antud või kätte

toimetatud. Nimetatud käskkiri ei ole suunatud töötajatele või ametnikele, vaid kostjale töö

ümberkorraldamise eesmärgi. Seadus, sh haldusmenetluse seadus, ei sätesta kohustust teha

seda liiki käskkiri teatavaks igale töötajale või ametnikule.

85. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et juristide asemel oleks tulnud koondada

peajuristid. Nagu juba eelnevalt märgitud, on rahandusministri käskkirja seletuskirjaga

tõendatud, et peajuristi töökohad nimetati ümber juristi töökohtadeks ning 2 peajuristi

(valdkonnajuht) ametikohta peajuristi ametikohtadeks eesmärgiga ühtlustada ametinimetusi

ja saavutada osakonna selgem struktuur. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et alates 01.02.2016

kaotati kohtujuristide tiimid. Seetõttu ei olnud enam kellelgi vaja tiimijuhi (peajuristi)

ülesandeid täita ja endised peajuristid hakkasid täitma tavalise kohtuvaldkonna juristi

ülesandeid (I kd lk 103). Kuna tegemist ei olnud peajuristide töö kadumise, vaid töökohtade

ümbernimetamisega, ei olnud selles osas tegemist töö lõppemisega TLS § 89 lg 1

tähenduses, nagu hageja leiab.

86. 06.11.2015 kostja e-kirjas on märgitud, et osakonnajuhatajatega on läbi räägitud

osakondade esialgsed mõtted ja suunad, kuidas liikuda edasi uue strateegia peaeesmärgiga.

Samuti on märgitud, et juriidilise osakonna struktuur ja peamised tegevusvaldkonnad

jäävad samaks. See kiri ei tõenda aga seda, et juriidilises osakonnas mingeid

ümberkorraldusi ei toimunud, nagu hageja väidab. Kohtuotsuse eelnevas punktis märgitud

tõend tõendab vastupidist. Maakohus ei pidanud käesoleva asja lahendamisel välja

selgitama, kui suur oli koondamiste tõttu kostja kulude optimeerimine, kuidas kasutati

ressursse efektiivsemalt ja kas kostja eelarve on vähenenud. Hageja sellekohased

apellatsioonkaebuse väited on alusetud.

87. Maakohus leidis õigesti, et tööandjal on õigus pärast eelisõigusega isikute väljaselgitamist

vabalt valida, kellele töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellele mitte. Tööandja võib

lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh

suhtlemisoskusest ja isikuomadustest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-152-11, p 10).

Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust hageja tõendid selle kohta, et ta oli hinnatud ja

tunnustatud töötaja ning need tuleb jätta otsuse tegemisel arvestamata.

88. Tööandja valikuõigust piirab TLS § 89 lg 4 järgi siiski võrdse kohtlemise põhimõte, nagu

leidis õigesti ka maakohus. TLS § 3 kohustab tööandjat tagama töötajate kaitse

diskrimineerimise eest,

järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama

võrdõiguslikkust vastavalt VõrdKS-le ja SoVS-le. Võrdse kohtlemise põhimõte keelab isiku

diskrimineerimise rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või

veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse alusel.

89. VõrdKS § 2 lg 3 ei välista võrdse kohtlemise nõudeid ka töösuhetes, eelkõige perekondlike

kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate

ühingusse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväekohustuse tõttu. SoVS §-s 6 on sätestatud,

milliseid juhtumeid loetakse tööelus diskrimineerivaks. Hagiavalduses väitis hageja, et talle

on teada, et kostja eelistas töölejäämisel töötajaid, kes olid hagejast nooremad või teisest

soost ning koondamisele kuulusid vanuselt ja staažilt pikemat aega tööl olnud juristid, kes

asusid väljaspool Tallinna. Samuti peab hageja diskrimineerimiseks seda, et koondamisel

ei arvestanud tööandja hageja perekondlike kohustuste, laenukohustuse ega Järvamaa

tööturuga.

90. VõrdKS § 8 lg-s 1 ja SoVS § 4 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab kohtu poole pöörduv isik

esitama avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on

diskrimineerimine. Seejärel on isikul, kelle vastu avaldus esitati, kohustus tõendada, et ta ei

ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet (VõrdKS § 8 lg 2, SoVS § 4 lg 2). Kuigi hageja

väitis, et talle on diskrimineerimisele viitavad asjaolud teada, ei toonud ta kohtu ette ühtegi

teistest asjaoludest piisavalt piiritletud faktilist asjaolu, milliste alusel võiks eeldada, et

hagejat on tema väidetud viisil võrreldes teiste töötajatega diskrimineeritud, st pandud

koondamisel teiste töötajatega võrreldes halvemasse olukorda kas vanuse, soo, elukoha,

laenukohustuse, gümnaasiumis õppiva lapse või abi vajava ema tõttu.

91. Kostja on põhjendatult võrrelnud hageja tööd puudutavaid andmeid sarnasel töökohal

töötanud juristide andmetega ja kostja võrdlustabeli aluseks on olnud ühesugused

kriteeriumid. See on tõendatud võrdlustabeliga, mille kohaselt töötab samade

tööülesannetega ja sama ametijuhendi järgi 18 kohtumenetluse valdkonna juristi. Kuivõrd

põhiüksuste nõustamine on koondunud suures osas Tallinna, tingis see vajaduse säilitada

Tallinnas olemasolevate kohtujuristide arv. Võrdlusandmetena on aluseks võetud

konkreetse juristi töökoormus (kohtuasjade arv), kohtuasjade tase (mitu protsenti

vaidlustest moodustavad raskemad asjad), nõustamiste arv perioodil 01.01.2015 kuni

30.11.2015, töögruppides osalemine, koolituste tegemine ja mingi valdkonna eriteadmised

(kas omab ja kui jah, siis milliseid). Valimisse jäänud isikute osas võeti täiendavalt arvesse

kohtuasjade võiduprotsent seisuga 30.11.2015, ühe suvavaliku alusel tehtud I astme kohtus

esitatud vastulause tase (hinnates kõige madalama tasemega hindega 1 ja kõige kõrgemaga

10) ja tagasiside sisuosakonnast (kontrolliosakond), mille tulemusel kujunes pingerida.

Valimist on välistatud töötajad, kes kasvatasid alla 3-aastast last. Koondatavaks osutumisel

sai määravaks menetluses olevate asjade arv ja nende raskusaste (näitab senist rolli tiimis

ning tiimijuhi hinnangut võimekusse), kohtuvaidluse tulemuslikkus, täiendavate

tööülesannete tegemine ning tagasiside vahetult juhilt ja sisuosakonnalt. Eeltoodu on

tõendatud töötulemuste võrdlustabeli (I kd lk 123-125) ja peajurist LL seletusega (III kd

lk 50-51), samuti kohtulahendite võrdlusandmetega (III kd lk 107). Hageja väited, et

koondamisvalim ja võrdlustabel on ebaõiged, sest võrdlus oli formaalne, kontrollimatu,

sisult ebaõige ning selle koostamise põhimõtted on ebaõiged, on paljasõnalised. Hageja ei

toonud kohtu ette faktilisi asjaolusid selle kohta, et koondamisvalim koosnes ainult

vanemaealistest naistöötajatest.

92. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et hageja oli kuni koondamiseni Tallinna tiimis ja alates

01.01.2016 tiimid kaotati, kuid ringkonnakohus ei jaga hageja seisukohta, et töötajate

võrdlemisel oleks tulnud lähtuda üksnes Tallinnas töötavate juristide võrdlusandmetest. Ka

TLS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et koondatavate ringi määratlemisel võetakse

ennekõike aluseks ettevõtte asjakohane üksus, sarnane tööülesannete ring ja/või töötajate

kategooria. Teisiti öeldes, tegemist peab olema n.ö võrreldavate töötajatega (TLS eelnõu

299 SE III seletuskiri). Tööandja otsustas säilitada Tallinnas olemasolevate kohtujuristide

arvu ja seetõttu ei pidanud nende andmeid koondamisvalimis kajastama. Ringkonnakohus

ei pea tööandja sellist otsustust töötaja diskrimineerimiseks elukoha tõttu. Samuti ei olnud

kostjal seadusest tulenevat kohustust tuua hageja töökoht Tallinna, nagu hageja ekslikult

leiab.

93. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et kostja täitis TLS § 89 lg-s 3

sätestatud kohustuse pakkuda hagejale enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu teist

tööd. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-152-11 (p 10) ja nr 3-2-1-70-16 (p 13) märkinud, et

teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist

sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd.

Tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega.

Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda töötajale

muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema. Töötajale teise töö pakkumise kohustust ei

saa asendada konkursi korraldamisega vabadele töökohtadele. Eesmärk vältida töölepingu

lõpetamist on täidetud ka juhul, kui tööandja pakub töötajale sobivat tähtajalist tööd, sh

ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. Kostja seda ringkonnakohtu hinnangul ei teinud.

94. Kostja 21.06.2016 tõendiga (II kd lk 56) on tõendatud, et kuni 07.03.2016 oli ajutiselt töölt

eemal kohtujurist MM (lapsehoolduspuhkus). Seega oli kostjal võimalik pakkuda hagejale

temale sobivat, st samasugust tähtajalist tööd. Samuti oli 15.12.2015 seisuga vaba arhivaari

töökoht (I kd lk 126). Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis annaks alust arvata, et

hageja ei oleks arhivaari töökohale sobinud või ei oleks töötajale täiendusõppe korraldamine

olnud mõistlik või põhjustanud tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Kostja

kinnitus töölepingu ülesütlemise avalduses, et tal ei ole teist sobivat töökohta pakkuda, ei

vasta seega tõele. Kuna kostja rikkus TLS § 89 lg-s 3 sätestatud kohustust pakkuda hagejale

teist tööd, mis on töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse eelduseks, ei vastanud

töölepingu ülesütlemine antud juhul seaduse nõuetele ja see on TLS § 104 lg 1 järgi tühine.

Hagi tuleb selles osas rahuldada ja TLS § 107 lg 2 alusel tööleping lõpetada hageja taotluse

alusel alates 31.12.2015 tingimusega, et tööleping lõpeb TLS § 107 lg 2 järgi üksnes siis,

kui tööandja maksab samal ajal töölepingu lõppemisega TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetud

hüvitise. Hageja taotlus töölepingu lõpetamise tingimuse määramiseks on kooskõlas

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-79-13 p-s 32.6 märgitud seisukohaga. Hüvitise suuruse määrab

ringkonnakohus kindlaks allpool.

95. Töölepingu ülesütlemise avalduses teavitati hagejat sellest, et vakantsete ametikohtade

kohta saab infot intraneti personalirubriigist või personaliosakonna töötajatelt (I kd lk 15).

2015.a lõpus oli vaba muu hulgas tulude osakonna juristi ametikoht (avalik teenistuja -

sisekonkursi tähtaeg 22.12.2015 – II kd lk 60), kuid hageja sellele ametikohale ei

kandideerinud. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 16 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt

täidetakse vaba ametikoht avaliku või sisekonkursi korras. Hageja ei ole ATS § 16 järgi

ametnik, keda oleks saanud üle viia vabale ametikohale ilma konkurssi korraldamata. Sellist

õigust ei anna hagejale ka asjaolu, et hagejaga oli sõlmitud soodustingimustega tööleping.

ATS § 110 lg-s 1 sätestatud soodustingimused hõlmavad üksnes senise palga ja

põhipuhkuse säilitamist ning avalikus teenistuses töötamise aja arvestamist teenistusstaaži

hulka. Hageja viidatud ATS § 110 lg 2 ei anna hagejale õigust asuda ametikohale ilma

konkursita. Seetõttu on alusetud hageja etteheited, et kostja ei pakkunud talle tulude

osakonna juristi ametikohta või ei viinud teda ilma konkursita sellele ametikohale üle.

96. Hageja viidatud 2016.a veebruaris avaldatud tööpakkumiste kuulutused juristi ja arhivaari

töökohale (II kd lk 166-168) on töölepingu ülesütlemise ajast hilisemad. Ringkonnakohus

jätab need otsuse tegemisel arvestamata.

97. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis hageja nõude saamata jäänud töötasu

väljamõistmiseks õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus ei korda selles osas TsMS § 654

lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidele märgib

ringkonnakohus, et TLS § 5 lg 1 p 5 järgi peab töö eest makstav tasu, milles on kokku

lepitud (töötasu), sisalduma töölepingus. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandjal kohustus

maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Maakohus tuvastas õigesti, et

kostja on maksnud hagejale töölepingus kokkulepitud suuruses töötasu. Selle asjaolu üle ei

ole ka vaidlust.

98. Töölepingust, sh hageja viidatud lepingu p-st 7.1, ei tulene kostjale kohustust vaadata

töötaja töötasu igal aastal pärast uue palgajuhendi kehtestamist üle. 2013.a palgajuhendi

p 2.5, 2014.a palgajuhendi p 2.5 ja 2015.a palgajuhendi p 2.8 järgi on põhipalk fikseeritud

palga osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste

teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal (I kd lk 174-179, II kd lk 12-17, lk 19-24). 2014.a

palgajuhendi p 3.8, 2013.a palgajuhendi p 3.7 ja 2015.a palgajuhendi p 3.7 järgi töötaja

põhipalk lepitakse töötaja ja peadirektori vahel kokku töölepingus või selle lisas.

99. Tõendatud on asjaolu, et hageja põhipalk ei olnud teiste juristidega võrreldes ebamõistlikult

madal. Hageja põhipalk oli 2015.a suurem 7 kohtujuristi põhipalgast ja 3-l oli sama suur

põhipalk. 2014.a oli hageja põhipalk suurem 6 kohtujuristi põhipalgast ja 3 põhipalk oli

sama suur, 2013.a oli hageja põhipalk suurem 11 kohtujuristi põhipalgast ja 3 põhipalk oli

sama suur (palganimekirjad II kd lk 18 ja 25, juristide töölepingud ja nende lisad II kd lk

158-211, hageja tööleping I kd lk 8-10 ja selle lisa 2 I kd lk 25, hageja palgalehed I kd lk

55-75).

100.

2013.a ja 2014.a palgajuhendi p 6.5 järgi vaadatakse teenistujate põhipalgad küll üle

vähemalt kord aastas ja lähtuvalt eelarvelistest võimalustest korrigeeritakse, kuid palga

muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt teenistuja teenistusalasest edukusest viimasel aastal ja

teenistuja palgapositsioonist palgaklassis. 2015.a palgajuhendi p 6.3 järgi lähtub palgafondi

kulu

juht põhipalga ettepaneku tegemisel

palgaklasside jaotusest

ja tööturu

palgauuringutest, võttes arvesse sisemist õiglust ja konkurentsivõimelisust palgaturul,

teenistuja teenistuskohale vastavat põhipalgaklassi taset, teenistusülesannete ja tööde

keerukust, töökoormust, teenistuja kompetentse, kogemusi, haridust, kvalifikatsiooni ning

vajadusel spetsiifiliste oskuste defitsiiti tööjõuturul. Eeltoodu ei tähenda seda, et tööandjal

on igal juhul kohustus töötaja palka igal aastal tõsta. Maakohus leidis õigesti, et kostja

palgakorraldus võimaldas kohaldada töötajatele erinevaid põhipalku.

101.

Maakohus ei pidanud käesoleva asja lahendamisel hindama, kas hageja vastas oma

teadmiste, oskuste, töö keerukuse, kogemuste taseme ja töö kvaliteedi tõttu I-le või III-le

palgatasemele, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. Vastava hinnangu andmine ei ole

kohtu, vaid tööandja pädevuses. Maakohus ei pidanud töötasu nõude lahendamisel andma

hinnangut soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku arvamusele, mis käsitleb

töö tasustamist pärast lapsepuhkust tööle naasmisel. Sellel arvamusel ei ole hageja töötasu

nõudega seost. Hageja seisukoht, et töötajatele erinevas suuruses töötasu maksmine

sõltuvalt nende töö keerukusest, koormusest, kompetentsist ja muudest asjaoludest on

diskrimineeriv, ei anna samuti kohtule alust kostjalt hageja kasuks töölepingus

kokkulepitust suurema töötasu väljamõistmiseks.

102.

Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja TLS § 109 lg-st 1 tulenevat hüvitise nõuet.

103.

Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohtu järeldus alternatiivse nõude

16 050 euro aegumise kohta ei ole õige. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-79-13 (p-d 32.3,

32.4), et TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju

hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS 7. peatüki

sätteid. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise

koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv

varaline kahju (saamata jääv tulu) ja tekkinud mittevaraline kahju. Töövaidlusorgan peab

TLS § 109 lg 1 kohaldamisel mõistma oma lahendi resolutsioonis tööandjalt välja ühtse

rahasumma, kuid põhjendama selle summa suurust oma lahendi põhjendavas osas.

Kohaldatavateks säteteks on mh VÕS § 127 lg-d 5 ja 6, § 128 lg 4, § 134 lg 1, § 139 ja

§ 140.

104.

Samale seisukohale jäi Riigikohus lahendi nr 3-2-1-167-16 p-s 14, märkides täiendavalt,

et VõrdKS § 2 lg 3 ei tähenda kahju hüvitamise iseseisvat alust. See tähendab, et selleks, et

töötaja saaks VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetamata tunnuste alusel VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2 järgi

nõuda tööandjalt kahju hüvitamist, peab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine kujutama

endast töölepingu rikkumist, mis peab olema töötaja kahju põhjuseks (VÕS § 127 lg 4) ning

mittevabandatav (VÕS § 103), töötaja kahju peab olema hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning see kahju peab olema olnud tööandjale

lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 137 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub

sama põhimõte ka SoVS § 6 lg-s 2 sätestatud rikkumistele SoVS § 13 lg 1 alusel. See

tähendab, et TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetav kahjuhüvitis hõlmab mh töölepingu

ülesütlemisel töötaja diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitist. Seega saab hageja

alternatiivset hüvitise nõuet hinnata üksnes TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitisenõude

raames, mille hageja esitas juba esialgses hagiavalduses ja sellist nõuet ei saa jätta aegumise

põhjendusel rahuldamata.

105.

Hageja nõudis alternatiivselt 16 050 euro (vähem makstud palk) hüvitamist

põhjendusega, et teda diskrimineeriti palga maksmisel. Ringkonnakohus märkis juba

eelpool, et VõrdKS § 8 lg-s 1 ja SoVS § 4 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab kohtu poole pöörduv

isik esitama avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on

diskrimineerimine. Seejärel on isikul, kelle vastu avaldus esitati, kohustus tõendada, et ta ei

ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud (VõrdKS § 8 lg 2, SoVS § 4 lg 2). Kuigi hageja

väitis, et talle on diskrimineerimisele viitavad asjaolud teada, ei ole ta hagiavalduses

esitanud faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks eeldada tema diskrimineerimist palga

maksmisel. Hagiavalduses ei ole välja toodud konkreetseid isikuid, keda saaks hagejaga

võrrelda töökoormuse, vanuse, soo ja haridustaseme ning seejärel palga suuruse aspektist.

Kuna faktilised asjaolud on esitamata, ei olnud ka kostjal kohustust tõendada, et ta ei ole

võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud ja ta ei pidanud välja tooma seda, kas erineva palga

maksmisele on töökoormusest, vanusest, soost ja haridustasemest sõltumatu õiguspärane

põhjendus või mitte. Nagu juba eelnevalt märgitud, said paljud juristid kas kostjaga sama

suurt või isegi sellest väiksemat palka. Antud juhul ei ole võimalik eeldada, et hagejat on

teiste töötajatega võrreldes samalaadses olukorras koheldud ebasoodsamalt. Seega ei kuulu

nimetatud summa TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus kostjalt väljamõistmisele.

106.

Hageja nõudis ka 12 600 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist töölepingu

ebaseadusliku lõpetamise tõttu (6 kuu keskmine töötasu, s.t 6x2100). Mittevaralise kahju

hüvitamise nõuet põhjendas hageja järgmiselt: hageja osa töölepingu lõpetamisel ja kahju

tekkimisel

puudus;

kostja

ei

järginud

lepingu

erakorralise

ülesütlemise

etteteatamistähtaega; kostja koondas hageja otsitud põhjustel; kostja ei ole töötajaid enne

koondamist nõuetekohaselt võrrelnud; kostja andis hagejale ebaõiget teavet vaba töökoha

puudumise kohta; kostja rikkus Põhiseaduse §-e 12, 14 ja 29; hagejal vähenesid võimalused,

mis puudutavad tööstaaži ja haigushüvitise suurust haiguse korral; hageja oli 8 kuud töötu,

sest Järvamaal ei olnud talle tööd; hageja pidi töö otsimiseks ja leidmiseks tegema oma

elukorralduses olulisi muudatusi, mis tingisid täiendavaid pingeid ja kulutusi.

107.

VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise

kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi

järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai

võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi, kuid tegemist ei ole ammendava loeteluga.

108.

Hageja põhjendab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet põhilises osas samade

seisukohtadega, millistele ta tugines ka töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise nõude

esitamisel. Ringkonnakohus andis nendele hinnangu eespool ja neid põhjendusi uuesti ei

korda. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja andis hagejale ebaõiget teavet vaba töökoha

puudumise kohta ja vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei järginud ka töölepingu erakorralisel

ülesütlemisel etteteatamistähtaega. Selles osas ei järginud kostja seadust. Muid hageja poolt

esile toodud rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud.

109.

Hageja ei ole töölepingu erakorralise lõpetamisega seonduvalt välja toonud, mil viisil

tekitasid nõude alusena esitatud asjaolud talle mittevaralist kahju. Samuti ei ole hageja

kohtu ette toonud faktilisi asjaolusid selle kohta, milliseid elukorralduse muutusi ta töö

otsimiseks ja leidmiseks tegi ning milles tema pinged seisnesid. Ka väidetavalt tekkinud

kulud ei ole mittevaralise kahju hüvitamise aluseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu

antud juhul mittevaralise kahju hüvitis TLS 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus kostjalt

väljamõistmisele.

110.

Samuti nõudis hageja 20 800 euro suuruse varalise kahju hüvitamist, mis seisneb

saamata jäänud tulus perioodil 01.01.2016 kuni 31.03.2017, mida hageja arvestas 2100 euro

suuruse töötasu järgi.

111.

Kohtul on võimalik TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus välja mõista

tööandjalt töötaja kasuks hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates

töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise

otsuse jõustumiseni. Lisaks on TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal

võimalik nõuda ja kohtul tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu

lõppemist saamata jääva töötasu eest (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-79-13 p 32.3).

112.

Hageja palgalehtede ja keskmise töötasu arvestusega (I kd lk 55-76) on tõendatud, et

hageja keskmine töötasu oli 1601,24 eurot, mitte 2100 eurot kuus, nagu ta oma arvestustes

märgib. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et ta asus uuele töökohale 04.09.2016

töötasuga 1550 eurot kuus ja alates 01.07.2017 on tema töötasu 1600 eurot kuus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejal õigust nõuda alates uuest tööle asumisest hüvitist

keskmise töötasu suuruses, vaid kostja juures saadud palga ja uue tööandja juures makstud

palga vahet.

113.

Ringkonnakohus arvestab hüvitise suurust, arvestades hageja nõude perioodi ja

eelmärgitud asjaolusid, järgmiselt: saamata jäänud tulu perioodil 01.01.2016-03.09.2016,

s.o 8 kuu ja 2 tööpäeva eest 8 x 1601,24 eurot =12 809,92 eurot + 2 x 75,07 = 150,14 eurot,

kokku 12 960,06 eurot. Alates 04.09.2016 kuni 31.03.2017 sai hageja uuel töökohal igas

kuus vähem palka 51,24 eurot, s.o 6 kuud ja 20 tööpäeva. Vähem saadud töötasu sellel

perioodil on 6 x 51,24 = 307,44 + 20 x 2,67 = 53,40 eurot, kokku 360,84 eurot. Kokku jäi

hagejal perioodil saamata 12 960,06 + 360,84 = 13 320,90 eurot.

114.

Hageja võeti töötuna arvele 17.02.2016 otsusega (III kd lk 62). Riigikohus on lahendis

nr 3-2-1-79-13 (p 32.8) leidnud, et TLS § 109 lg 1 hüvitise koosseisus hõlmatavad hüvitise

liigid ja töötaja menetluslikud tagatised ning töötukindlustushüvitis ja tööturuteenused

tasakaalustavad töötajale TLS § 107 lg-ga 2 kaasnevaid negatiivseid tagajärgi piisaval

määral. Hagejale on makstud koondamise ja töötuks jäämise tõttu Eesti Töötukassa poolt

kindlustushüvitist 3008,78 eurot ja töötuskindlustushüvitist 4420 eurot (III kd lk 60).

Samuti maksis kostja hagejale TLS § 100 lg 1 alusel koondamishüvitist 1294,50 eurot. Kuna

hageja on nimetatud hüvitised saanud ainult seetõttu, et kostja esitas talle töölepingu

erakorralise ülesütlemisavalduse, siis kuuluvad nimetatud summad mahaarvamisele kohtu

poolt kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel arvestatud hüvitisesummast 13 320,90 eurost. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4597,62 eurot (13 320,90 - 3008,78 - 4420 -

1294,50).

115.

Hageja märkis hagiavalduse terviktekstis (p 1.2.2. alapunktid 31,32), et kostja tekitas

talle ka kahju 3139,80 eurot sellega, et jättis töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja

järgimata ja selle tõttu ei laienenud hagejale laenumaksekindlustusest tulenev kaitse, mille

alusel oleks kindlustusandja katnud hageja laenumaksekohustust 12 kuu jooksul. Samas

märkis ta tervikteksti p 1.3 alapunktis 53, et ta loobus sellest nõudest 09.01.2017

menetlusdokumendis, millest järeldub, et ta ei soovinud selle nõude arvestamist TLS § 109

lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus. Kuna hageja ei esitanud hagiavalduse terviktekstis

eelnimetatud nõuet, ei pidanud maakohus seda nõuet ka kohtuotsuses käsitlema ja

sellekohased põhjendused tuleb jätta maakohtu otsusest välja. Seetõttu ei ole asjakohased

ka apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad nimetatud kahju.

116.

Käesolevas otsuses käsitlemata asjaolud ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ja

ringkonnakohus neid asja lahendamisel ei arvestanud.

Menetluskulud

117.

Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, st tuvastas töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse, määras töölepingu lõpetamise tingimuse ja rahuldas

osaliselt hagi hüvitise saamiseks. Hagi jäi rahuldamata vähem makstud töötasu nõude osas

ja menetlus lõpetati hageja kahe nõude osas seoses hagist loobumisega. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

118.

Eeltoodud asjaoludel ja arvestades TsMS § 168 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt kannab

hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1

alusel kõik maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Taotluse lahendamine

119.

Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse 13.02.2018 kohtuistungi protokolli

parandamiseks. Taotlustes palus hageja täiendada protokolli taotluses märgitud lausetega ja

asendada ühes lauses sõna „mulle“ sõnaga „töötaja“.

120.

Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab

menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja

lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte

kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste

parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või

tõendamise aspektist.

121.

Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab

seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise

soovitud lausetega või asendada sõnu, millest asja lahendamine või lahendi edasikaebamine

ei sõltu. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Reet Allikvere

Indrek Parrest

Ande Tänav

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 21.11.2018 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-708

osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 16. oktoobri 2017. a otsuse

tsiviilasjas nr 2-16-708 osas, milles maakohus jättis rahuldamata XX hagi Eesti

Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamise tingimuse määramiseks ning jättis

osaliselt hüvitise välja mõistmata, samuti menetluskulude jaotamise osas, ning tegi

tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja määras töölepingu lõpetamise tingimuse, rahuldas osaliselt

hagi hüvitise saamiseks ning jaotas teisiti menetluskulud. Saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu

otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis aastatel 2013-2015 III palgataseme järgi

saamata jäänud töötasu 16 050 eurot Eesti Vabariigilt (Maksu- ja Tolliameti kaudu) XX

kasuks välja mõistmata, kuid muutis ja täiendas maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis

rahuldamata XX taotluse parandada ringkonnakohtu 13. veebruari 2018. a istungi

protokoll.

4. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus võttis vastu XX

loobumise nõuetest tuvastada, et Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) rikkus

XX töötasu määramisel aastatel 2013-2015 palgajuhendeid, käitus diskrimineerivalt

ning rikkus töölepingu seaduse (TLS) § 3 ja § 89 lg-t 4, võrdse kohtlemise seaduse

(VõrdKS) § 2 lg-t 3 ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 6 lg 2 p 1-4, ning

lõpetas nende nõuete osas menetluse.

5. Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.