4-18-749/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

7. märts 2018 Kohtuasja number 4-18-749 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi M.T. suhtes väärteomenetluse lõpetamise vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. veebruari 2018. a määrus Määruskaebuse esitaja M.T. (XX) kaitsja Indrek Repanu Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. veebruari 2018. a määrus.

2. Saata M.T. kaitsja Indrek Repnau kaebus kohtuvälise menetleja määruste peale uueks menetlemiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18. detsembri 2017. a määrusega lõpetati menetlusaluse isiku M.T. suhtes karistusseadustiku (KarS) § 151 lg 1 tunnustel toimetatav väärteomenetlus väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Kohtuväline menetleja märkis määruse põhiosas, et väärteoasja raames läbiotsimisel kaasa võetud asjade suhtes kohaldatakse korrakaitseseadusega ohu tõrjumiseks ette nähtud meetmeid.

2. Kohtuvälise menetleja määruse peale esitas M.T. kaitsja Indrek Repnau kohtuvälise menetleja juhile kaebuse, milles taotles vaidlustatud määruse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist põhistatud määrusega. Kaitsja hinnangul on kohtuvälise menetleja määruses süütuse presumptsiooni rikkudes märgitud, nagu oleks M.T. pannud toime KarS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti heitis kaitsja kohtuvälisele menetlejale ette seda, et vastuolus VTMS § 75 lg 3 p-de 1 ja 3 nõuetega pole määruse resolutiivosas ühtegi otsustust väärteomenetluses läbiotsimisel ära võetud asjadega toimimise kohta. Määruse põhiosas tehtud viide korrakaitseseaduse kohaldamise kohta määruse

2(4) resolutiivosas ei kajastu. Lisaks ei nähtu määruse põhiosast, milliste esemete suhtes milliseid korrakaitseseaduses sätestatud meetmeid kohaldatakse ja milline on nende meetmete kohaldamise põhjendus.

3. Politseija Piirivalveameti 22. jaanuari 2018. a määrusega jäeti M.T. kaitsja kaebus rahuldamata.

4. M.T. kaitsja I. Repnau esitas 1. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotles Politseija Piirivalveameti 22. jaanuari 2018. a ja 18. detsembri 2017. a määruse tühistamist ja palus kohtul teha põhistatud määruse väärteomenetluse lõpetamise ning menetluse käigus ära võetud asjade tagastamise kohta. Alternatiivselt palus kaitsja saata väärteoasja väärteomenetluse lõpetamise ja asjade tagastamise kohta põhistatud määruse tegemiseks kohtuvälisele menetlejale.

5. Tartu Maakohtu 16. veebruari 2018. a määrusega jäeti I. Repnau kaebus läbi vaatamata. Maakohus märkis, et 28. detsembri 2015. a volikirjast nähtuvalt volitas M.T. end esindama OÜ- d Repnau Õigusbüroo ja I. Repnau. Volikiri kehtis 31. detsembrini 2017. Arvestades seda, et volikirja kehtivusaeg oli maakohtule kaebuse esitamise ajaks möödunud, ei saa I. Repnaud käsitada M.T. kaitsjana ega menetlusosalisena VTMS § 16 mõttes. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et I. Repnaul puudub õigus ja pädevus M.T. nimel VTMS § 78 lg 2 p 1 alusel kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebust esitada. Kuna I. Repnaul pole kehtivat volitust M.T. kaitsmiseks, pole ka kohtul alust tema esitatud kaebuse sisuliseks menetlemiseks. Seetõttu tuleb

I. Repnau kaebus jätta läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.T. kaitsja I. Repnau, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vaadata maakohtule esitatud kaebus kohtuvälise menetleja otsuste peale sisuliselt läbi. Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebusele koopia volikirjast, millest kaebaja hinnangul nähtub, et I. Repanu omab jätkuvalt õigust M.T. kaitsmiseks. Kaitsja arvates ei ole eluliselt usutav, et isik, kellel puudub menetlusaluse isiku volitus, esitab tasu saamata väärteomenetluses kaebusi ja taotlusi. VTMS § 79 lg-s 1 toodud viiepäevane tähtaeg on maakohtule piisav, saamaks menetlusaluselt isikult või kaebuse esitajalt infot volituse olemasolu kohta. Kohtumenetluses on välja kujunenud praktika, et kui kaebus on esitatud puudustega, ei jäeta seda kohe läbi vaatamata, vaid antakse kaebuse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seega jättis maakohus kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata.

7. Vastuses määruskaebusele palub kohtuväline menetleja jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Tartu Maakohus jättis I. Repnau esitatud kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et väärteoasja materjalides sisaldunud volikiri, millest nähtuvalt volitas M.T. I. Repnaud ennast kaitsma, oli antud tähtaegselt kuni 31. detsembrini 2017. I. Repnau esitas M.T. kaitsjana maakohtule kaebuse aga 1. veebruaril 2018 ehk pärast volikirjas märgitud tähtpäeva. Kohus järeldas sellest, et I. Repnaud pole võimalik käsitada M.T. kaitsjana ja tema kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

9. VTMS § 20 lg 2 sätestab, et kaitsja volitusi tõendab volikiri. Kohtul lasub üldine kohustus kontrollida kaitsja volitusi (vt nt VTMS § 95 p 2 ja § 170 lg 1 p 2). Praeguses asjas vajab aga

3(4) lahendamist küsimus, kuidas peab kohus reageerima olukorras, kus kaitsjana kohtule kaebuse esitanud isik pole kohtule nõuetekohast volikirja esitanud ja tema volituse kehtivus on ebaselge.

10. VTMS § 79, mis näeb ette kohtuvälise menetleja tegevuse (sh väärteomenetluse lõpetamise määruse) peale maakohtule esitatud kaebuse lahendamise korra (vt VTMS § 75 lg 3 p 4 ja § 76 lg 2), ei reguleeri kaebuse eelmenetlust. Seetõttu tuleb kõnealuses küsimuses analoogia korras kohaldada väärteomenetluse seadustiku 12. peatüki sätteid.

11. VTMS § 118 lg 1 sätestab, et kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 115 nõuetele, teeb maakohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. VTMS §-s 115 ette nähtud nõuete hulka kuulub ka see, et kui kaebusele kirjutab alla kaitsja, lisatakse kaebusele tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus (VTMS § 115 lg 4 ls 2). Ringkonnakohtu hinnangul on väärteotoimikus oleva volikirja kehtivustähtaja möödumine võrdsustatav VTMS § 115 lg 4 ls-s 2 nimetatud olukorraga, kus kaebusele ei ole volikirja lisatud ja volikirja pole ka väärteoasja materjalides. Volikirjas märgitud volituse tähtaja möödumisest ei saa automaatselt järeldada volituse puudumist, sest menetlusalune isik võib olla kaitsja volitust pikendanud. Järelikult tuleb kohtul ka olukorras, kus väärteoasja materjalides on kaebuse esitanud kaitsjale väljastatud volikiri, millest nähtub volituse tähtaja möödumine, järgida VTMS § 118 lg 1 ja § 115 lg 4 ls 2 nõudeid. See tähendab seda, et kohus peab jätma (väidetava) kaitsja kaebuse käiguta ja määrama talle tähtaja volituse kehtivust tõendava volikirja esitamiseks. Alles kohtu sellise nõude täitamata jätmise korral tuleb kaebus jätta läbi vaatamata (VTMS § 118 lg 2 p 3). Nagu märgitud, kehtivad osutatud nõuded analoogia korras ka VTMS §-s 78 nimetatud kaebuse eelmenetluses.

12. Seega rikkus maakohus käesolevas asjas VTMS § 150 lg 2 mõttes oluliselt väärteomenetlusõigust (VTMS § 118 lg-t 1 koostoimes § 115 lg 4 ls-ga 2), kui jättis I. Repnau kaebuse kaitsja volitust tõendava volikirja puudumise tõttu läbi vaatamata, määramata kaebuse esitajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, s.o volituse kehtivust kinnitava volikirja esitamiseks.

13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 2 p-st 1, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16. veebruari 2018. a määruse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtul puudub praeguses menetluses pädevus asuda maakohtu asemel ise hindama kohtuvälise menetleja määruste seaduslikkust, nagu kaitsja seda taotleb. Käesoleva määruskaebemenetluse esemeks on üksnes küsimus, kas maakohus toimis õigesti, kui jättis kaebuse läbi vaatamata. Seega tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt.

14. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse, selgitab ringkonnakohus järgmiselt. VTMS § 198 sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib 1. septembrist 2002. 27. jaanuaril 2011 vastu võetud ja 1. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 23.02.2011, 1) § 10 p-ga 23 muudeti aga VTMS § 196 lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka „määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik

4(4) vaidlustada (nagu VTMS § 198 sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale esitatud määruskaebust menetleda (nagu VTMS § 196 lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab). Seega on VTMS § 198 ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus. Tulenevalt põhimõttest lex posterior derogat legi priori on VTMS § 196 lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet VTMS § 198 kui varasema seaduse ees. Järelikult on ei ole ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav. VTMS § 192 lg 11 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule. Tulenevalt VTMS §-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise, vaid üksnes tema advokaadist kaitsja.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)