3-16-2609/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2018 , Tallinn

Haldusasja number

3-16-2609

Haldusasi

Soul Brothers OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

16.11.2016

maksuotsuse

nr

12.2-3/036297-16

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Soul Brothers OÜ, seaduslik esindaja LÕ,

volitatud esindaja v.adv Indrek Veso

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Rivo Koemets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Soul Brothers OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Soul Brothers OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8.

juuni 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2609 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.04.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-16-2609

2(12)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 10.03.2016 korralduse nr 12.2-3/036297-1 alusel

Soul Brothers OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodidel september‒oktoober 2015. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise

seisukohalt tähendust omavat faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta koostas MTA 31.10.2016

kontrollakti nr 12.2-3/036297-15.

2. MTA suurendas 16.11.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/036297-16 Soul Brothers OÜ

perioodi september‒oktoober 2015 20% määraga maksustatavat käivet 106 166,67 eurot ja

tasumisele kuuluvat käibemaksu 21 233,33 eurot ning vähendas perioodi 2015

september‒oktoober enammakstud käibemaksu 2507,24 euro võrra ja suurendas tasumisele

kuuluvat käibemaksu 18 726,09 euro võrra.

Soul Brothers OÜ ei ole deklareerinud septembri 2015 kohta esitatud käibedeklaratsioonis

(KMD) sõiduauto Land Rover Discovery 4 (Discovery 4) müüki OÜ-le Nordauto Grupp ning

oktoobri 2015 kohta esitatud KMD-s sõiduauto Land Rover Range Rover Sport (Range

Rover) müüki OÜ-le Nordauto Grupp. MTA tuvastas, et Soul Brothers OÜ omandas

sõiduauto Discovery 4 eraisikust müüjalt ja sõiduauto Range Rover käibemaksukohustust

mitteomavalt äriühingult. Soul Brothers OÜ müüs seejärel kõnesolevad sõidukid OÜ-le

Nordauto Grupp, esitades talle sõidukite ostutehingute vormistamiseks variühingute K-Capital

OÜ ja Amiksa Ehitus OÜ andmed. OÜ Nordauto Grupp arvas Soul Brothers OÜ poolt temale

esitatud K-Capital OÜ ja Amiksa Ehitus OÜ arvete alusel maha sisendkäibemaksu, millist

käibemaksusummat väidetavad tehingupartneritest müüjad riigieelarvesse ei tasunud. Soul

Brothers OÜ on teadlikult jätnud deklareerimata sõiduautode müügi OÜ-le Nordauto Grupp,

millise tegevuse eesmärgiks oli Soul Brothers OÜ maksustatavalt käibelt käibemaksu

tasumise kohustusest kõrvalehoidumine.

3. Soul Brothers OÜ esitas 16.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.11.2016

maksuotsuse tühistamiseks. K-Capital OÜ juhatuse liige MI pakkus 2015. a septembris

kaebajale müüa sõidukit Discovery 4. Kaebaja oli sõidukist huvitatud, kuid puudus raha

sõiduki ostmiseks. Auto liisingupaberite ajamisel selgus, et kui auto on Eestis registreeritud

vähem kui 6 kuud, ostab AS Nordea Finance Estonia (Nordea) liisingusse autosid ainult

koostööpartneri käest. Soul Brothers OÜ juhatuse liige LÕ uuris Nordea liisingu

koostööpartnerilt OÜ Nordauto Grupp, kas Soul Brothers OÜ saaks võtta auto Nordea

liisingusse nende kaudu ja sai jaatava vastuse. MI tõi auto OÜ Nordauto Grupp ette ja andis

võtmed LÕ kätte, kes viis need sisse. Kaebaja andis MI-le OÜ Nordauto Grupp kontakti, et ta

saadaks müüja firma andmed neile e-maili peale. OÜ Nordauto Grupp vaatas auto üle ja

helistas LÕ-le, et kõik on korras ja võib autole järele minna. LÕ läks 30.09.2015 autole järele

ja kirjutas alla Nordea liisingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. Asjaolu, et LÕ viis auto

võtmed OÜ-sse Nordauto Grupp, ei tähenda, et auto oleks olnud pikemat aega LÕ valduses.

K-Capital OÜ ostis Discovery 4 MN käest 21.09.2015. Asjaolu, et K-Capital OÜ pöördus

Maanteeameti poole omanikukande muutmiseks 30.09.2015, ei oma tähtsust, kuna enne auto

3-16-2609

3(12)

Eestis arvele võtmist pidi olema tehtud registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli

akt, kus ei ole isegi märgitud kuupäeva. Seda, et K-Capital OÜ oli auto õiguspärane omanik

auto müümisel OÜ-le Nordauto Grupp, tõendab 21.09.2015 müügileping ning auto valdus,

mida teostas sel ajal MI. Hiljem selgus, et MI ostis auto MNkäest 42 000 euroga ning pakkus

seda kaebajale 54 000 euroga. MN kaebaja ei tunne.

MTA tellitud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist (EKEI) käekirjaekspertiisiks esitatud koopia

Discovery 4 müügilepingust ei ole kohane materjal ekspertiisi läbiviimiseks. LÕ pöördus Läti

Riikliku Kohtuekspertiisi Büroo (Läti RKB) poole, et samade dokumentide koopiate pinnalt

lasta ekspertiis teha, kuid sai vastuseks, et dokumendil, kus käekiri või allkiri on kopeeritud, ei

ole võimalik tuvastada kõiki tunnuseid, mis esinevad dokumendi originaalis. Läti RKB

keeldus ekspertiisi läbi viimast. Seega ei ole EKEI käekirjaekspertiis usaldusväärne tõend.

JK pakkus 2015. a septembris kaebajale ostmiseks sõidukit Range Rover hinnaga 82 000

eurot. Kaebajal ei olnud raha, et seda osta, kuid leidis kliendi, kes väitis, et soovib autot osta

hinnaga 85 000 eurot. LÕ arvas, et klient tahab näha auto tehnilist passi ja sealt ta võib näha,

et JK OÜ on auto tegelik omanik ning pöörduda otse viimase poole. Selle tulemusel oleks

kaebaja võinud loodetud vahendustasust ilma jääda. Sellepärast nõudis kaebaja JK OÜ-lt, et

auto vormistatakse kaebaja nimele ja kui ost toimub, siis kaebaja kannab JK OÜ-le raha ja kui

tehingut ei toimu, siis vormistatakse auto JK OÜ-le tagasi. Klient ei ostnud autot ära ja

kaebaja andis auto JK OÜ-le tagasi koos ostu-müügi lepinguga, et viimane saaks auto tagasi

enda nimele vormistada. Range Rover võis olla kaebaja valduses mõned päevad. Umbes nädal

aega hiljem nägi LÕ JK Pärnus ja viimane rääkis, et oli auto edasi müünud 72 000 euroga. JK

ütles, et ta müüs Range Roveri MI-le, kes soovib seda edasi müüa. LÕ võttis MI-ga ühendust

ja lepiti kokku hinnas, milleks oli 75 000 eurot. Kaebaja pöördus OÜ Nordauto Grupp poole,

et saada liising. LÕ palus MI-l auto Nordauto Grupp OÜ-sse viia, nagu eelmine kord. Auto tõi

Nordauto Grupp OÜ ette LÕ-le tundmatu inimene. LÕ viis auto võtmed sisse ja palus MI-l

saata auto müüja andmed Nordauto Grupp OÜ-sse. Kaebaja sai alles hiljem teada, et

tegelikuks müüjaks Nordauto Grupp OÜ-le oli Amiksa Ehitus OÜ. Kui liising oli vormistatud,

sai kaebaja auto Nordauto Grupp OÜ-st kätte.

Kaebajal ei olnud vahendeid, et autosid otse müüjatelt osta, seetõttu pöörduski kaebaja

liisinguandjate poole. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kaebaja ostis need autod ise, enne

kui need Nordauto Grupp OÜ-le müüdi. Müügilepingud ja Maanteeameti register tõendavad

vastupidist. K-Capital OÜ-lt ja Amiksa Ehitus OÜ-lt on autode ostjaks Nordauto Grupp OÜ,

kes müüs need edasi liisingut pakkuvatele ettevõtetele, kellega kaebajal oli lepingud sõlmitud.

Seega ei saa kaebajat süüdistada selles, et ta oleks ise ostnud autod ja siis need edasi müünud,

kui seda ei tõenda mitte ükski tõend.

Maksudest kõrvalehoidumine peab olema tahtlik tegevus. Antud juhul ei olnud kaebaja üldse

ühegi müügitehingu pooleks. Kaebaja sai läbi liisingulepingute vaid autode valduse, mille eest

ta peab maksma igakuist tasu. Kui riigil jäi käibemaks saamata, siis peaks seda sisse nõudma

nendelt isikutelt, kes selle maksmata jätsid. Maksuhaldur on põhjendamatult laialt

tõlgendanud ja rakendanud maksukorralduse seaduse (MKS) §-i 84, kui loeb kaebaja autode

müüjaks olukorras, kus kaebajal ei olnud raha, et müügitehingutes osaleda. Kaebaja ei saanud

teada ega eeldada, et müüjateks võivad olla ebaausad ettevõtted.

Juhul, kui kohus ei tühista maksuotsust, siis palub kaebaja tunnistada MKS § 117 lg 1

põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta see kohaldamata ning määrata intressi määraks

0,03% päevas. Arvestades, et kaebaja suhtes on tehtud maksuotsus, millega pannakse

kolmandate isikute maksukohustus kaebaja kanda, siis sellelt veel põhjendamatult suure

intressi arvestamine on põhiseadusega vastuolus.

3-16-2609

4(12)

4. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja seletused maksuhalduri väidetele on

väheveenvad. EKEI ekspertiisiaktist nähtub, et väga tõenäoliselt on LÕ ise koostanud MN ja

K-Capital OÜ vahelise müügilepingu ning taotluse Maanteeametile sõiduki registrisse

kandmiseks. See on otsene tõend selle kohta, et LÕ on võltsinud dokumente ning esitanud

valeandmeid. Kaebaja on seadnud ekspertiisiakti usaldusväärsuse kahtluse alla eksliku

eeldusega, et ekspertiisi teostamiseks on EKEI kasutanud dokumentide koopiaid. Seega on

kaebaja väited ekspertiisiakti ebausaldusväärsusest alusetud ning kaebusele lisatud Läti RKB

vastus asjakohatu. Kaebuses väidetu, nagu LÕ ei tea midagi MN-st ja autost sai ta teada MI

kaudu, ei vasta tõele. Samuti seab eelnev kahtluse alla kaebusele lisatud MI seletuste

usaldusväärsuse, millele tuginedes on kaebaja üritanud maksuhalduri väidetele loogilisi

seletusi leida.

Maksuhaldur on tuvastanud, et K-Capital OÜ ei omanud reaalset majandustegevust. Samuti

leiti kriminaalmenetluse raames kõnealuse tehinguga seotud arved ja lepingud AS arvutist

ning AS kodust leiti ka MI digi-ID PIN ja PUK koodidega. Seega on olemas piisavad

faktilised alused maksuhalduri põhjendatud kahtlustele, et K-Capital OÜ puhul on tegemist

varifirma tunnustega äriühinguga, mille tegevust oli LÕ-l võimalus selliselt kontrollida, et

fabritseeris selle äriühingu nimel dokumente ning lisas äriühingu teadlikult tehinguahelasse.

Tegelikkusele mittevastavate dokumentide fabritseerimine viitab kaebaja tahtlikule

tegutsemisele, mille motiiviks oligi saada maksueelis.

MTA on seisukohal, et sõiduk oli LÕ valduses juba varasemalt ning MI roll kogu tehingus oli

üksnes formaalne, mistõttu pidi LÕ ka ise pidama läbirääkimisi K-Capital OÜ ja Nordauto

Grupp OÜ vahelise tehingu üle. Tavapraktikat arvesse võttes on mõistlik eeldada, et sõiduki

omanik ja müüja esitab ise enda andmed tehingu vormistamiseks, lepib kokku tehingu hinnas

ja lepingutingimustes ning sõiduki üleandmises. Kaebuses esitatud versioon, mille kohaselt tõi

MI sõiduki Nordauto Grupp OÜ ette ja andis võtmed LÕ-le, on otsitud ega ole tavapärane ja

eluliselt usutav. Maksuhaldur on palunud LÕ-l tõendada suhtlust MI-ga telefonikõnede

väljavõttega, millest LÕ aga maksumenetluses keeldus.

Maanteeameti

dokumentidest

nähtub,

et

30.09.2015

on

esmalt

esitatud

taotlus

omanikuvahetuse muutmiseks, millega sai sõiduki omanikuks K-Capital OÜ. Samal

kuupäeval on esitatud uus taotlus omanikuvahetuse muutmiseks, millega sai omanikuks

Nordea ja vastutavateks kasutajateks Soul Brothers OÜ ja LÕ. Seega on käitutud vastupidiselt

sellele, mida kaebaja tavapäraseks peab. Hiljem on küll kaebuses üritatud põhjendada

omanikukande muutmise taotluse esitamise hilist aega vajadusega teostada enne

registreerimist tehnonõuete kontroll, kuid sealjuures on jäetud tähelepanuta, et tehnonõuete

kontroll oli juba teostatud 21.09.2015. Seega annab eelnev aluse järelduseks, et K-Capital OÜ

nimele vormistati sõiduk üksnes formaalselt peale seda, kui Nordea oli sõiduki ostu

finantseerimise aktsepteerinud.

Arvestades maksupettustele iseloomulikku varjatust, ei olegi reeglina võimalik tõendada

osaliste kokkulepet, vaid üksnes kaudsete tõendite kaudu koordineeritud tegevust. Antud juhul

iseloomustavad seda näiteks asjaolud, et AS arvutist ja kodust leiti lisaks K-Capital OÜ

dokumentidele ka Amiksa Ehitus OÜ arveid ja lepinguid ning juhatuse liikmele IK-le SEB

Pank AS-s avatud konto andmed koos kasutajanime, kasutajatunnuse ja salasõnaga. Samuti

leiti sealt arvutist MTA korraldus Amiksa Ehitus OÜ-le. Amiksa Ehitus OÜ arvelduskonto

väljavõttest nähtuvalt kanti hiljem raha üle ka JK OÜ-le. See annab aluse põhjendatud

järelduseks, et mõlema äriühingu juhtimine oli AS kontrolli all. Samuti on oluline arvestada

LÕ eelnevat tegevust tehingutes sõidukiga Discovery 4 ja ka sellega seoses MI seletuste

ebausaldusväärsust.

3-16-2609

5(12)

Maksuhaldur ei ole järeldusi teinud üksikute asjaolude pinnalt, vaid asjaolude omavahelises

koostoimes ning jõudnud tõendikogumite pinnalt põhjendatud kahtluseni, et tehingud ei ole

toimunud selliselt, nagu kaebaja väidab. Kontrollaktis ja maksuotsuses on maksuhaldur

piisava põhjalikkusega esitanud asjas tuvastatud faktilised asjaolud ning põhjendanud, miks

nende asjaolude pinnalt tehtud järeldused on majanduslikult ja eluliselt usutavamad kui see, et

tehingud toimusid nii, nagu kaebaja väidab. Tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale

(MKS § 150 lg 1). Kaebaja ei ole esitanud tõsiseltvõetavat selgitust ega tõendeid

maksuhalduri poolt välja toodud vastuoludele ja ebakõladele, mis maksuhalduri seisukoha

ümber lükkaks.

Tuvastatud on, et mõlema sõiduki puhul kanti variühingud omanikena Maanteeameti

registrisse vahetult enne seda, kui omanikeks said pangad ja peale seda, kui pangad olid

kaebaja finantseerimise aktsepteerinud. Sõiduki Discovery 4 registreerimisega seotud

dokumentide võltsimisest ja nende Maanteeametile esitamisest saab otseselt järeldada, et LÕ

teadis, et selle sõiduki müüjaks ei ole K-Capital OÜ. Sõiduki Range Rover puhul pakkus seda

kaebajale müügiks samuti MI, kes ei olnud aga seotud Amiksa Ehitus OÜ-ga ega ka JK OÜ-

ga. Läbirääkimiste toimumise perioodil kasutusrendi lepingu sõlmimise ajal oli sõiduki

omanik Maanteeameti registriandmete kohaselt just JK OÜ, kellelt oli kaebaja juba kord sama

sõiduki soetanud. Amiksa Ehitus OÜ sai sõiduki omanikuks alles peale seda, kui kaebaja oli

juba sõlminud kasutusrendilepingu LHV-ga. Seega on kaebaja väited registriandmetele

tuginemise osas alusetud ega haaku tuvastatud faktiliste asjaoludega.

Kaebajal puudub taotluse osas tunnistada MKS § 117 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks

kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1), kuna antud hetkel ei riiva viidatud paragrahvis toodud

intressimäär veel tema subjektiivseid õiguseid. Kaebaja suhtes ei ole maksuhaldur teinud

intressiotsust, vaid tegemist on üksnes arvestusliku intressiga ning intressi aluseks oleva

põhinõude osas alles vaidlus käib.

5. Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Tehingute kohta vormistatud dokumentidelt nähtub, et sõiduki Discovery 4 võõrandas

Venemaa Föderatsiooni kodanik MN K-Capital OÜ-le, K-Capital OÜ võõrandas sõiduki

omakorda Nordauto Grupp OÜ-le, kes võõrandas sõiduki edasi Nordea liisingule ning sealt

liisis selle Soul Brothers OÜ. Dokumentide kohaselt võõrandas MN sõiduki K-Capital OÜ-le

21.09.2015, K-Capital OÜ esitas arve Nordauto Grupp OÜ-le 30.09.2015 ja Nordea liising

esitas esimese arve kaebajale 29.09.2015 (liisingleping on allkirjastatud 01.10.2015).

Sõiduki Range Rover osas nähtub dokumentidest, et Amiksa Ehitus OÜ võõrandas sõiduki

Nordauto Grupp OÜ-le, Nordauto Grupp OÜ võõrandas sõiduki LHV liisingule ning sealt

liisis selle Soul Brothers OÜ. Seejuures on selgunud, et enne nimetatud tehinguid vahetus

sõiduki omanik 2015. a septembris korduvalt, sh oli teatud perioodil omanikeks nii Soul

Brothers OÜ kui K-Capital OÜ ning korduvalt oli omanikuks JK OÜ. Dokumente sõiduki

jõudmise kohta Amiksa Ehitus OÜ omandisse (JK OÜ ja Amiksa Ehitus OÜ vahelist

müügilepingut) ei ole kohtule esitatud, kuid Amiksa Ehitus OÜ võõrandas sõiduki Nordauto

Grupp OÜ-le 12.10.2015 lepinguga ning kaebaja liisis selle 08.10.2015 liisinglepinguga.

EKEI ekspertiisiaktis puudub alus kahelda. EKEI ekspertiisiakti ei sea piisava kahtluse alla ka

kaebaja esitatud Läti RKB selgitus käekirjaekspertiisi võimalikkuse kohta. Läti RKB

seisukoha puhul on tegemist üldise hinnanguga küsimuses, kas dokumendil, kus käekiri või

allkiri on kopeeritud, on võimalik tuvastada kõiki tunnuseid, mis esinevad dokumendi

originaalis. MTA ja Maanteeameti vahelistelt dokumentide üleandmise ja vastuvõtmise

aktidest, MTA taotlusest EKEI-le ning EKEI ekspertiisiaktist nähtub, et üksnes ühe EKEI

3-16-2609

6(12)

poolt võrreldud dokumendi puhul võis olla tegemist koopiaga ning ülejäänute puhul oli

tegemist originaalidega. Seega ei ole Läti RKB hinnang koopiate alusel ekspertiisi tegemise

võimalikkuse kohta asjakohane.

Usaldusväärne ei ole MI poolt kohtuistungil antud selgitus, et 21.09.2015 lepingu koostas

tema juuresolekul Pärnus MN. Väide, et Venemaa Föderatsiooni kodanik koostas eestikeelse

lepingu, märkides seejuures selle koostamise kohaks ebaõige asukoha (Pärnu asemel Tallinn),

ei kõla veenvana. Seda eriti EKEI ekspertiisi tulemuste kontekstis. Seejuures on maksuhaldur

tuvastanud, et sõidukiga Discovery 4 sisenes Eesti Vabariiki hoopis AD (Politsei- ja

Piirivalveameti 30.06.2016 vastus) ning MN väidetav esindaja AK on selgitanud, et tema

allkiri volikirjal on võltsitud. Eeltoodust võib järeldada, et LÕ on andnud Soul Brothers OÜ

esindajana maksumenetluses tegelikkusele mittevastavat teavet ning kaebaja osales

tegelikkuses sõiduki Discovery 4 müügiprotsessis juba enne sõiduki väidetavat omandamist

K-Capital OÜ poolt. Kahtlusi selles, et K-Capital OÜ on lisatud tehinguteahelasse kunstlikult

(ja kaebaja oli sellest teadlik), süvendavad tehingutega seonduvad ajaliselt ebaloogilised

toimingud. Sõiduki registreerimiseks 30.09.2015 K-Capital OÜ nimele puudus igasugune

mõistlik vajadus ning see viitab formaalsele tegevusele eesmärgiga jätta mulje, et K-Capital

OÜ osales tehinguteahelas. MI selgitus kohtuistungil seoses sõiduki registreerimisega

30.09.2015 K-Capital OÜ nimele ei ole veenev. MI seletuse kohaselt nõudis sõiduki

registreerimist müüja (MN) ja registreerimise seisuga ei olnud veel kindel, et sõiduk edasi

müüakse. See tähendaks, et 9 päeva pärast lepingu sõlmimist MN-ga otsustas MI realiseerida

müüja tahte ja vormistada Pärnus sõiduki K-Capital OÜ nimele ning seejärel viia samal

päeval sõiduk Tallinnasse, kus see võõrandada Nordauto Grupp OÜ-le. Selline tegutsemine ei

tundu mõistlik.

Maksumenetluses on tuvastatud, et dokumentide järgi oli Range Rover võõrandajaks Amiksa

Ehitus OÜ ning kaebaja on olnud nimetatud sõidukiga seotud juba enne selle väidetavat

müüki Amiksa Ehitus OÜ poolt. Lisaks nähtub dokumentidelt, et Nordauto Grupp OÜ on

omandanud sõiduki Amiksa Ehitus OÜ-lt 12.10.2015 lepinguga, samas kui liisingleping

LHV-ga (kus on müüjaks Nordauto Grupp OÜ) on sõlmitud juba 08.10.2015. Mõistliku ja

heauskse isiku puhul ei saa pidada tavapäraseks seda, et organiseeritakse vahendaja ja liisingu

kaudu sõiduki omandamine, tegemata selgeks, milline seos on sõidukit müügiks pakkunud

isikul (MI) ja sõiduki omanikul (Amiksa Ehitus OÜ). Seejuures oli liiklusregistrisse kuni

sõiduki omandamiseni Nordauto Grupp OÜ poolt (s.o kuni 12.10.2015) kantud sõiduki

omanikuna hoopis JK OÜ. Kohtumenetluses esitatud versiooni JK, JK OÜ, MI, K-Capital OÜ

ja Amiksa Ehitus OÜ omavahelistest tehingutest Range Roveriga seoses ei saa pidada

usaldusväärseks. Kaebaja ei esitanud vastavat selgitust maksumenetluses ning lisaks loovad

põhjendused, miks toimus lühikese aja jooksul korduv Range Roveri omaniku vahetus, ilma et

sõiduki eest oleks keegi kellelegi maksnud, tehingutest ja isikute käitumisest niivõrd

ebamõistliku kuvandi, et seda ei saa pidada äris tavapäraseks ning seetõttu ka usutavaks.

Seejuures ei lange isikute ütlused sõiduki müügihinna osas kokku vormistatud

dokumentidega. Eeltoodud asjaolud viitavad, et kaebaja poolt Range Roveri (kasutusõiguse)

omandamise tehinguahel ei vasta tehingu(te) tegelikule majanduslikule sisule ja kaebaja oli

sellest teadlik.

Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebaja poolt sõidukite Discovery 4 ja Range Rover

omandamise (liisimise) tehingus (tehinguteahelas) ei osalenud tegelikkuses K-Capital OÜ ega

Amiksa Ehitus OÜ, st nende kajastamine sõidukite edasimüüjatena ei vasta tehingu tegelikule

majanduslikule sisule. Tuvastatud on ka asjaolu, et K-Capital OÜ ega Amiksa Ehitus OÜ ei

tasunud riigieelarvesse tehingutega kaasnevat käibemaksukohustust, kuigi ostja (Nordauto

Grupp OÜ) poolt kanti vastavad vahendid nende äriühingute arvelduskontodele.

3-16-2609

7(12)

Maksuhaldur on tuvastanud, et kriminaalasja nr 15930000194 raames leiti K-Capital OÜ-ga ja

Amiksa Ehitus OÜ-ga seotud dokumendid AS valdusest, keda on alust seostada näiliste ostu-

müügitehingute korraldamisega ehk nn arvevabriku teenusega (tutvust AS-ga kinnitasid

kohtuistungil nii MI, JK kui LÕ). Eeltoodud asjaolud loovad koostoimes põhjendatud

kahtluse, et K-Capital OÜ ja Amiksa Ehitus OÜ osalemine Soul Brothers OÜ poolt sõidukite

Discovery 4 ja Range Rover liisimise protsessis oli kunstlik. Kaebaja ei ole kogutud tõendite

alusel tehtud järeldusi veenvalt ümber lükanud või piisava kahtluse alla seadnud. Neid ei

lükka veenvalt ümber ka tunnistajate kohtuistungil antud ütlused.

Vaidlusealuste tehingute (tehingutejadade) tegelikuks sisuks võib pidada kaebaja poolt

sõidukite Discovery 4 ja Range Rover liisimist ehk nö majanduslikku omandamist vastavalt

Venemaa Föderatsiooni kodanikult (MN) ja käibemaksukohustuslasena registreerimata Eesti

äriühingult (JK OÜ). Kuna nimetatud isikud ei olnud käibemaksukohustuslased, siis sõidukite

liisimisel kasutusrendi vormis (s.o liisinguvõtja ei saa liisingmaksete tasumise tulemusena

sõiduki omanikuks) lisandub müügihinnale käibemaks. Seega tähendas sõidukite omandamine

liisingu kaudu kaebaja jaoks seda, et sõidukite maksumus oli käibemaksu võrra suurem, kui

müüjate poolt soovitud hind. Liisinguarvete alusel oli kaebajal võimalik deklareerida

sisendkäibemaksu 50% ulatuses (KMS § 29 lg 4). Käibemaksukohustuslastena registreeritud

K-Capital OÜ ja Amiksa Ehitus OÜ lisamisega tehingutejadasse tekkis võimalus

käibemaksukohustust vältida ning soetada sõidukid selle arvelt soodsamalt. K-Capital OÜ ja

Amiksa Ehitus OÜ lisasid sõiduki edasimüügiarvele käibemaksu, mille tasus neile reaalselt

Nordauto Grupp OÜ ning K-Capital OÜ-l ja Amiksa Ehitus OÜ-l oli kohustus vastav summa

riigieelarvesse edasi kanda, mida nad ei teinud. Tuvastatud asjaolud annavad aluse eeldada, et

vastav rahasumma jõudis hoopis tehinguteahelat kontrollivate isikuteni, mh kaebajani. Sellega

saavutati olukord, et kaebajal oli sisuliselt võimalik soetada sõidukid käibemaksukohustust

vältides, mida tulebki lugeda maksueeliseks MKS § 84 tähenduses. Nordauto Grupp OÜ-d ei

ole alust pidada konkreetsetes tehingutes pahauskseks isikuks, st maksupettuse osaliseks.

Seega puudub alus piirata tema sisendkäibemaksu mahaarvamist. Sellises olukorras tagabki

käibemaksu neutraalsuse (KMS § 29 lg 3 p 1) olukord, kui lugeda MKS § 84 alusel K-Capital

OÜ ja Amiksa Ehitus OÜ asemel sõidukite võõrandajaks kaebaja, kes oli kõnealustes

tehingutes tegelikkuses K-Capital OÜ ja Amiksa Ehitus OÜ taga seisvaks isikuks ja nende

pangakontole tasutud käibemaksu arvel alusetu maksueelise saajaks. Maksuotsuses

väljatoodud faktilised asjaolud võimaldavad maksueelise saamist kohtul kontrollida. Kohus ei

nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur on sisustanud MKS §-i 84 liiga laialt.

Vaidlustatud maksuotsus ei sisalda intressinõuet. Seega ei ole MKS § 117 lg 1 käesoleva

vaidluse seisukohast asjassepuutuv norm ning puudub alus ja vajadus analüüsida MKS § 117

lg 1 põhiseaduslikkust (vt ka Riigikohus otsus asjas nr 3-4-1-15-16).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Soul Brothers OÜ palub 03.07.2017 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu

08.06.2017 otsus tühistada ja kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus on vääralt hinnanud tõendeid ja jätnud kaebaja esitatud tõendid hindamata, mis

on toonud kaasa väära lahendi. Kaebajale jääb arusaamatuks, millest MTA järeldab, et MI ei

tegutsenud Eestis alates 2015. a augustist. MTA-ga peetud Facebooki vestluses ei täpsustanud

MI kuupäeva ega kuud, millal ta viimati Eestis oli. MI kinnitas 09.05.2017 kohtuistungil, et ta

viibis 2015. aastal, k.a augustis, Eestis. Seega pole kahtlust, et ta isiklikult osales autodega

seotud tehingutes.

3-16-2609

8(12)

Asjaolu, et LÕ viis Discovery 4 võtmed Nordauto Grupp OÜ-sse, ei tähenda, et auto oleks

olnud pikemat aega LÕ valduses. MI-l ei olnud mingit vajadust ise autot Nordauto Grupp OÜ-

sse viia. Kaebaja ei olnud kursis, kust K-Capital OÜ oli Discovery 4 saanud. Kaebajat huvitas

auto liisingusse võtmine, kuna tal puudus auto väljaostmiseks raha.

Midagi imelikku ja tavapäratut ei ole selles, et auto registreerimisel ja võõrandamisel käiakse

üks kord Maanteeametis, et kahe müügilepingu alusel registrisse kanda koheselt viimane

omanik, kes auto omandab. Auto liisingusse võtmisel ei teadnud kaebaja, kes olid auto

eelmised omanikud. Maksumenetluse kestel selgus, et MI ostis auto MN käest 42 000 euroga

ning pakkus seda kaebajale 54 000 euroga. Kaebajal ja LÕ-l ei olnud vahendeid auto

väljaostmiseks, mistõttu oli ainus võimalus see liisingusse võtta. Halduskohus on need

asjaolud jätnud õigusvastaselt hindamata.

Väitmaks, et kaebaja ostis auto otse MN-lt ja müüs selle edasi Nordauto Grupp OÜ-le, peab

olema faktiline eeldus, mida praegusel juhul ei ole. LÕ sai autost teada ainult MI kaudu, kes

teostas auto üle valdust ja müüs selle Nordauto Grupp OÜ-le. MI selgitas kohtuistungil, et

tema eesmärk oli teenida Discovery 4 edasimüügi pealt vaheltkasu. Halduskohus on andnud

MTA kaudsetele ja ebamäärastele tõenditele suurema tõendusjõu kui MI ütlustele, kes täpselt

selgitas, kuidas tehingud toimusid.

Halduskohus on Discovery 4 tehingute puhul hinnanud vaid EKEI käekirjaekspertiisi. MTA ei

ole esitanud 21.09.2015 taotlust sõiduki registreerimiseks, mille üle väidetavalt ekspertiis

teostati. Samuti ei kajastu see maksutoimikus ega ole esitatud kohtule. Seega ei saa vaadelda

seda dokumenti, mille kohta ekspertiis teostati. Ekspertiisi teostamisel kasutatud 21.09.2015

müügilepingu koopia ei ole kohane materjal ekspertiisi läbiviimiseks. Läti RKB keeldus

ekspertiisi läbi viimast nimetatud müügilepingu koopia pinnalt, kuna tegemist ei ole

originaaliga. Kui ei ole originaaldokumenti, siis ei saa EKEI ekspertiis olla usaldusväärne

tõend, mille pinnalt väita, et LÕ on kirjutanud MN eest 21.09.2015 müügilepingu.

Kaebajale jääb arusaamatuks, mille pinnalt seostatakse teda väidetava maksupettusega, kui

tema ainus võimalus auto kasutamiseks oli see liisingusse võtta. Kui K-Capital OÜ jättis auto

müügitehingult käibemaksu tasumata, siis see ei puuduta kaebajat, kuna tema tasub

käibemaksu liisingu arvete tasumisega.

Auto vahetas omanikke enne selle lõplikku müümist seetõttu, et ei tahetud näidata, kes on

auto tegelik omanik, et mitte jääda ilma võimalikust vahendustasust. Auto formaalseid

omanikuvahetusi registris ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks, kui JK antud ütluste kohaselt on

see tavapärane praktika.

MI ja IK selgitustest nähtuvalt oli neil kokkulepe, mille kohaselt sai MI 2000 eurot Amiksa

Ehitus OÜ käest selle eest, et vahendas Amiksa Ehitus OÜ-le kliendi (s.o kaebaja). See ei ole

seadusevastane ning MI ja Amiksa Ehitus OÜ vahelisest suhtest ei teadnud kaebaja midagi.

Kaebaja sai alles ülevaatusel käies teada, et auto müüjaks on hoopis Amiksa Ehitus OÜ.

Tunnistajad on kohtuistungil kõik tehinguga seotud ajaolud ära selgitanud, kuid halduskohus

ei pidanud neid usutavaks. Seda, et Range Roveri müügi asjaolud olid kohtu jaoks

ebatavapärased, ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks. Seejuures asjaolu, kas K-Capital OÜ ja

Amiksa Ehitus OÜ olid reaalset majandustegevust omavad äriühingud või mitte, ei olnud

kaebajal võimalik kontrollida.

Halduskohus ei ole hinnanud kaebaja ja LÕ konto väljavõtteid, kust nähtub, et nii kaebajal kui

ka LÕ-l ei olnud september‒oktoober 2015 rahalisi vahendeid autode ostmiseks.

Maksumenetluses ega kohtus ei ole esitatud ja uuritud ühtegi tõendit, mis seoks kaebaja

väidetava K-Capital OÜ ja Amiksa Ehitus OÜ maksupettusega autodelt laekunud käibemaksu

3-16-2609

9(12)

tasumata jätmisel. Kohus on jätnud hindamata ka asjaolu, et Range Rover omanik JK OÜ ei

olnud käibemaksukohustuslane, mis omakorda teeb arusaamatuks MTA ja kohtu väite, et

kaebaja osales väidetavas maksupettuses, et mitte tasuda käibemaksu. Maksudest

kõrvalehoidumine peab olema kaebaja tahtlik tegevus, mille tulemusel oleks kaebaja pidanud

saama kasu. Kaebaja sõlmis aga autode liisimiseks kasutusrendi lepingud, mis tähendab, et

kaebaja kasutab autosid, kuid lepingu täitmisel ei omanda neid. Seega ei saa rääkida vara või

väärtuse omandamisest ning alusetu on väita, nagu oleks kaebaja soodsamalt omandanud

vaidlusalused sõidukid. Kuna maksuotsuses ei ole hinnatud kaebaja tahtlust ega maksupettuse

kordasaatmise väidetavat eesmärki, siis on maksuotsuse juba seetõttu õigusvastane.

7. MTA palub 30.08.2017 kirjalikus vastuses (ja 20.02.2018 täiendavas seisukohas) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Üheks oluliseks tõendiks asjas on 15.09.2016 EKEI ekspertiisiakt, millest nähtub, et väga

tõenäoliselt on LÕ koostanud ise 21.09.2016 müügilepingu ning 21.09.2016 taotluse

Maanteeametile sõiduki registrisse kandmiseks. Ekspertiisi teostamiseks edastas maksuhaldur

EKEI-le 21.09.2015 taotluse nr A1333655. Vastustaja möönab, et ekslikult on 21.09.2015

taotluse fail vastuse lisadest välja jäänud. Samas on MTA 21.11.2016 edastanud selle taotluse

kaebaja esindaja palvel tema meiliaadressile. Taotlus on kajastatud maksutoimikus ja kaebajal

on olnud võimalik sellega maksumenetluses tutvuda. EKEI hinnangute sõltumatust ja

usaldusväärsust on põhjendatud eeldada. 21.09.2015 taotluse puhul oli tegemist originaaliga,

mis muudavad kaebaja väited Läti RKB hinnangu koopiate alusel ekspertiisi tegemise

võimalikkuse kohta asjakohatuks. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks võib kaebajat

seostada maksupettusega. EKEI ekspertiisiakti kontekstis on ilmselgelt olemas ka n-ö faktiline

eeldus. Samuti on kohus selgitanud, miks MI kohtuistungil antud ütlusi ei saa pidada

usaldusväärseks. Discovery 4 registreerimiseks 30.09.2015 K-Capital OÜ nimele puudus

igasugune mõistlik vajadus ning pigem viitab see formaalsele tegevusele eesmärgiga jätta

mulje, et K-Capital OÜ tõepoolest tehinguahelas osales.

JK ja MI kohtuistungil antud tunnistused ei ole eluliselt usutavad ning viitavad katsele leida

tavapäratule käitumisele mingeid loogilisi põhjendusi. Väidetud usaldus suhteliselt võõraste

isikute vahel ei ole eluliselt usutav ega tavapärases äritegevuses mõistlik.

Oluline on asjaolu, et sõidukit Range Rover pakkus kaebajale müügiks samuti MI, kes ei

olnud aga kuidagi seotud ei Amiksa Ehitus OÜ-ga ega JK OÜ-ga. Tehingu läbirääkimiste

perioodil ning kaebaja ja LHV vahelise kasutusrendi lepingu sõlmimise ajal oli sõiduki

omanik registriandmete kohaselt JK OÜ, kellelt kaebaja oli juba kord sama sõiduki soetanud.

Amiksa Ehitus OÜ sai sõiduki omanikuks alles pärast seda, kui kaebaja oli juba sõlminud

kasutusrendilepingu LHV-s. Seega on kaebaja väited registriandmetele tuginemise osas

alusetud. Mõistliku ja heauskse isiku puhul ei saa pidada tavapäraseks seda, et

organiseeritakse vahendaja ja liisingu kaudu sõiduki omandamine, tegemata selgeks, milline

seos on sõidukit müügiks pakkunud isikul (MI) ja sõiduki omanikul (Amiksa Ehitus OÜ).

Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ja LÕ arvelduskontodel ei olnud sõidukite soetamiseks vastavaid

rahalisi vahendeid, ei lükka ümber põhjendatud kahtlust, et kaebaja ei ole ise sõidukeid

soetanud. Muud tõendid ja asjaolud ning nende vahelised vastuolud viitavad kaebaja

osalemisele maksupettuses. Antud juhul on põhjust kahtlustada, et kõnealuste summade

liigutamist läbi kaebaja ja LÕ arvelduskontode on teadlikult tahetud vältida. K-Capital OÜ-l

ja Amiksa Ehitus OÜ-l sõidukite soetamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu või

päritolu ei ole samuti kontrollitav, kuna väidetavalt ka nende poolt toimus sõidukite soetamine

sularahas. Amiksa Ehitus OÜ ja K-Capital OÜ ei olnud reaalset majandustegevust omavad

3-16-2609

10(12)

äriühingud. Tuvastatud asjaolud viitavad, et läbi ühise tuttava AS on tegutsetud ühiselt ja

kooskõlastatult varifirmade formaalsel tehinguahelasse lisamisel.

Maksuhaldur on kaebaja tahtlust analüüsinud kontrollaktis, mis on maksuotsuse lahutamatu

osa. Kuigi maksueelise analüüs selgel kujul maksuotsuses puudub, siis ei anna see alust

maksuotsuse tühistamiseks.

Discovery 4 registreerimisega seotud dokumentide võltsimisest ja nende Maanteeametile

esitamisest saab otseselt järeldada, et LÕ teadis, et selle sõiduki müüjaks ei ole K-Capital OÜ.

Samuti saab tuvastatud asjaoludest järeldada, et kaebaja teadis, et Amiksa Ehitus OÜ ei ole

Range Roveri tegelikuks müüjaks. Tuvastatud on, et mõlema sõiduki puhul kanti viidatud

äriühingud omanikena Maanteeameti registrisse vahetult enne seda, kui omanikeks said

pangad ja pärast seda, kui pangad olid kaebaja finantseerimise aktsepteerinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

9. Halduskohus on hinnanud maksuhalduri esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses ning tuvastanud õigesti kaebaja maksukohustuse. Kaebaja on apellatsioonkaebuses

seonduvalt Land Rover Discovery 4 tehingutega esitanud kontekstist väljarebitult üksikuid

väiteid (MI viibis augustis 2015 Eestis; auto ei olnud Nordauto Grupp OÜ-sse viimisel

pikemat aega LÕ valduses), kuid need ei lükka ümber maksuhalduri järeldusi. Maksuhalduri

järeldus, et MI ei viibinud augustis 2015 Eestis, tugineb MTA ametniku ja MI Facebooki

vestlusel (MTA vastus kaebusele, lisa 7), milles isik teatab vastuseks MTA küsimusele

(vestlus toimus 10.02.2016), millal MI Eestist lahkus, et tal pole MTA-ga mingit seost juba

peaaegu pool aastat. Selle vestluse põhjal võis MTA järeldada, et MI ei viibinud suure

tõenäosusega augustis 2015, mil väidetavalt toimusid ostu-müügi läbirääkimised sõiduki

ostmiseks, Eestis. Seda järeldust toetab asjaolu, et LÕ on keeldunud MTA-le avaldamast

telefoni kõneeristuste väljavõtet, millest võiks LÕ poolt väidetud ajal nähtuda suhtlus MI-ga.

MI kohtuistungil antud ütlused ei ole sarnaselt halduskohtuga ka ringkonnakohtule veenvad,

sest need ei haaku ülejäänud asjas kogutud tõenditega. Iseseisvat tähtsust asjas ei oma, kui

kaua oli sõiduk LÕ valduses autot Nordauto Grupp OÜ-sse viies, vaid oluline on, et auto viis

Nordauto Grupp OÜ-sse ja tõi sealt ära LÕ ning kogu suhtlus Nordauto Grupp OÜ-ga auto

ostmiseks toimus üksnes LÕ kaudu.

10. Iseenesest võib õige olla kaebaja väide, et sõiduki mitmekordsel võõrandamisel ja

registreerimisel käiakse Maanteeametis üks kord, et kanda registrisse koheselt viimane

omanik. Kuid praegusel juhul on sõiduki registreerimisel käitutud kaebaja enda toodud

loogika vastaselt. Maanteeameti dokumentidest nähtub, et 30.09.2015 on esmalt esitatud

taotlus omanikuvahetuse muutmiseks, misjärel sai sõiduki omanikuks K-Capital OÜ ja samal

kuupäeval on esitatud ka uus taotlus omanikuvahetuse muutmiseks, misjärel sai omanikuks

AS Nordea Finance Estonia ja vastutavateks kasutajateks OÜ Soul Brothers ning LÕ

(30.09.2015 taotlus nr 230565 ja 30.09.2015 avaldus nr A1337401, MTA vastus kaebusele,

lisad 26 ja 27). Halduskohus on õigesti leidnud, et sõiduki registreerimiseks 30.09.2015 K-

Capital OÜ nimele puudus igasugune mõistlik põhjus ning see viitab eesmärgile jätta mulje,

et K-Capital OÜ osales tõepoolest tehinguahelas (vt halduskohtu otsuse p 7).

3-16-2609

11(12)

11. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et EKEI ekspertiis on teostatud üksnes

sõiduki 21.09.2015 müügilepingu koopia alusel ning 21.09.2015 taotluse originaaldokumenti

sõiduki registrisse kandmiseks ei ole maksumenetluses esitatud, ei vasta tõele. Asja

materjalidest nähtuvalt taotles MTA 26.05.2016 taotlusega (I kd tl 104) Maanteeametilt mh ka

MN21.09.2015

taotluse

sõiduauto

Discovery

registreerimiseks

väljastamist

(originaaldokumenti), mille Maanteeamet 06.06.2016 dokumentide originaalide üleandmise-

vastuvõtmise akti (I kd tl 105) kohaselt MTA-le ka edastas. Ekspertiisi teostamiseks edastas

maksuhaldur EKEI-le 21.09.2015 taotluse sõiduki registreerimiseks (arhiivitunnus A1333655

– originaal) ja 21.09.2015 MN ja K-Capital OÜ vahelise müügilepingu (koopia) (16.06.2016

taotlus nr 12.2-3/036297-10, I kd tl 108). Järelikult on 21.09.2015 taotluse originaaldokument

olnud käekirjaekspertiisi teostamise aluseks ning sellele on tuginetud juba ka kontrollakti ja

maksuotsuse koostamisel. Et 21.09.2015 taotluse A1333655 puhul oli tegemist

originaaldokumendiga, ei ole kaebaja väited Läti RKB hinnangu kohta koopiate alusel

ekspertiisi tegemise võimalikkusest asjakohased. Koos 20.02.2018 menetlusdokumendiga on

MTA esitanud ringkonnakohtule tõendid, millest nähtuvalt esitati kõnealune taotlus kaebaja

esindajale tutvumiseks juba enne kohtumenetluse algust, s.o 21.11.2016 (II kd tl 11)

maksutoimiku koosseisus.

12. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud selgitused sõiduauto Range Rover Sport tehingute

jadast on irratsionaalsed. Nii MI kui ka JK halduskohtu istungil esitatud selgitused on

ebaveenvad ning esitatud püüust leida mingitki loogilist selgitust toimunud sõiduauto

korduvale edasi-tagasi omanikuvahetusele raha maksmata. Halduskohus on põhjendatult

otsuse lk-l 9 osutanud, et toimunu loob tehingutest ja neid sõlminud isikutest niivõrd

ebamõistliku kuvandi, et seda ei saa kuidagi äris tavapäraseks pidada. Tavapäratud vastuolud

ja ebakõlad tehingu asjaoludes (lisaks eelmainitud omanikuvahetusele maksumenetluses

tuvastatud asjaolud, et kaebajale pakkus autot müügiks MI, kes ei olnud aga kuidagi seotud

Amiksa Ehitus OÜ-ga ega JK OÜ-ga; LÕ ei teadnud, kuidas on MI seotud Amiksa Ehitus

OÜ-ga; tehingu läbirääkimised Nordauto Grupp OÜ-ga toimusid LÕ poolt, kes esitas tehingu

sõlmimiseks Nordauto Grupp OÜ-le ka Amiksa Ehitus OÜ andmed; JK ei osanud öelda,

kuidas leiti tehingupartneriks Amiksa Ehitus OÜ ning kuidas toimusid läbirääkimised;

Amiksa Ehitus OÜ registreerimisel sõidukiomanikuna Maanteeametis puudus loogiline

põhjendus; isikute ütlused sõiduki müügihinna osas ei langenud kokku vormistatud

dokumentidega) muudavad kaebaja versiooni tehingute toimumisest ebausaldusväärseks.

13. Maksuhalduri järeldusi ei lükka ümber ka asjaolu, et väidetavalt puudusid kaebajal

sõidukite soetamiseks rahalised vahendid. Kuna asjas kogutud tõendid viitavad kogumis

maksuhalduri põhjendatud kahtlusele, et kaebaja osales maksupettuses, on põhjendatud ka

maksuhalduri see eeldus, et raha liikumise varjamiseks on kasutatud sularaha ning raha

liigutamist läbi kaebaja ja LÕ arvelduskontode on teadlikult tahetud vältida. Ka K-Capital OÜ

ja Amiksa Ehitus OÜ poolt toimus sõidukite soetamine sularahas. Nii ei kõrvalda kaebaja

arveldukontodel rahaliste vahendite puudumine põhjendatud kahtlust maksupettuses

osalemise kohta.

14. Kaebaja saadud maksueelise ja MKS § 84 kohaldamise võimalikkuse osas nõustub

ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-des 9, 10 ja 11 toodud analüüsiga ega pea vajalikuks

seda üle korrata.

15. Kui maksumenetluses on tuvastamist leidnud, et tegelikkuses osales tehingutes K-Capital

OÜ ja Amiksa Ehitus OÜ asemel Soul Brothers OÜ, ei saa rääkida sellest, et Soul Brothers

OÜ ei oleks oma tegevusest olnud teadlik või oleks tegutsenud tahtmatult.

3-16-2609

12(12)

16. Kõike eelnevat kokku võttes jääb Soul Brothers OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS § 108 lg 1 alusel

ning vastustaja menetluskulud vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)