4-18-502/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märtsil 2018.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-502 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend L.E sikukood xxx elukoht xxxx väärteoasi Liiklusseaduse § 223 lg.1 , § 236 lg.1 järgi

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 08.01.2018.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,17,012792.

Kohtuväline menetleja

Menetluse liik PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p. 1, § 133-135, kohus

otsustas:

Jätta L.E kaebus rahuldamata.

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 08.01.2018.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,17,012792 jätta muutmata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse

kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

väärteomenetleja Ille Pärnoja koostas 18.12.2017.a. väärteoprotokolli selle kohta, et 10.12.2017.a. kell 22.20 ajal Vana-Rannamõisa teel, Kurmu tee 27 juures, Haaberstis juhtis

mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks tee- ja liiklusoludele, mille tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis teelt

välja paremale vastu tänavavalgustusposti. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja

varalise kahju Korsol Trade OÜ-le ning Elektrilevile. Juht lahkus sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata ,kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud tegevusega rikkus L.E liiklusseaduse § 50 lg.3 p.2, § 169 lg.5, § 169 lg.4 p.4,5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 223 lg.1 ja LS § 236 lg.1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 08.01.2018.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2302,17,012792 määrati L.E-le karistuseks liiklusseaduse § 223 lg.1 alusel

rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 200 eurot ja Liiklusseaduse § 236 lg.1 alusel rahatrahv 125 trahviühikut s.o. 500 eurot ja liiklusseaduse § 236 lg.2 alusel lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-ks kuuks.

Kaebuse sisu.

Menetlusalune isik ei tunnista temale omistatud rikkumisi ja taotleb väärteomenetluse lõpeta- mist V™S § 29 lg.1 p.1 alusel. L.E väitel 10.12.2017.a. kella 22.20 paiku Vana- Rannamõisa teel parempööret sooritades kaotas kaebaja sõiduk juhitavuse ja sõitis kraavi. Sõi- duki kiirus ei ületanud 40 km/tunnis. Sõidutee oli märg ja sõiduk libises teelt välja kraavi, roolis olnud kaebaja ei tunnetanud sõiduki kokkupuudet tänavavalgustuspostiga - ei mingit raputust ega kokkupõrkega kaasnevat heli (sündmuskoha vaatlusel tehtud fotodelt on näha, et sõiduk on kraa- vis kahe valgustusposti vahel, valgustuspostid on püsti, nähtavad kahjustused puuduvad). Kaebaja, kes omal jõul ei suutnud sõidukit tagasi sõiduteele juhtida, kontrollis, et midagi ei ole kahjustatud, et sõiduk ei takista liiklust, lülitas sisse sõiduki avariituled ja läks koju. Lahkudes sündmuskohalt oli kaebaja kindel, et varalist kahju ei ole tekitatud ja politseid juhtumi kohta teavitada ei ole vaja. Järgmise päeva hommikul sündmuskohale naastes, et avariiline sõiduk koju transportida, leidis kaebaja, et sõidukit enam sündmuskohal ei ole. 18.12.2018.a. toimunud ülekuulamise käigus sai kaebaja teada, et, väidetavalt, on tänavaval- gustuse post kahjustunud ja, väidetavalt, on Elektrilevi OÜ saanud varalist kahju (Elektrilevi kahjunõue puudub). Kaebaja väitel ei ole ta rikkunud Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 2 nõudeid. LS § 50 lg 2 p 3 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma

3

jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kaebaja ei ületanud pööret sooritades lubatud kiirust, ta isegi vähendas kiirust alla 40 km/tunnis. Nähtavus oli hea, tee ei olnud kaetud lumega ega jääga, kuid oli märg. Peatumiseks ei olnud põhjust. Kaebaja arvates võis teelt väljasõitmise põhjuseks olla liiga järsk pööre paremale, mille tagajärjel sõiduk libises teekatte märjal pinnal. Sõiduk peatus kraavis, mitte postiga kokkupõrke tagajärjel. Sündmuskohal tehtud fotodega on kinnitatud, et sõiduk ei asetse mitte vastu valgustusposti, vaid asub kahe posti vahel kraavis. Sündmuskoha ülevaatuse protokollis on märgitud, et tee on märg ja lubatud kiirus on 40 km/tunnis. Juhul kui sõiduki kiirus oleks olnud rohkem kui 40 km/tunnis, oleks sõiduk põrkunud vastu posti, post oleks ümber kukkunud ja sõiduk oleks kokkupõrke tagajärjel kas katusele maandunud või jäänud seisma esiots vastu posti. Kaebaja on seisukohal, et sõiduki üle kontrolli kaotamise põhjuseks ei ole kiiruse ületamine ega vale kiiruse valimine ning kaeba- ja ei ole rikkunud LS § 50 lg 3 p 2.Samuti ei ole kaebaja enda väitel rikkunud Liiklusseaduse §

169 lg 4 ja 5 , mis seisnes selles, et juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Kraavi sõites kaebaja ei tunnetanud kokkupõrget tänavavalgustuspostiga, kaebaja vaatas sünd- muskoha hoolega üle, kuid ei näinud mingeid kahjustusi. Kahjustusi sai sõiduk, mis kuulub Korsol Trade OÜ'le, kusjuures kaebaja on nimetatud äriühingu üks osanikest ja juhatuse liige. Seega oli tal teada varalise kahju saanu ning kuna kolmandad isikud kahju ei kannatanud, jõu- dis kaebaja arvamusele, et liiklusõnnetusest politseile teatamine ei ole tarvilik. Seda, et teki- tatud on väidetav kahju Elektrilevi OÜle, sai kaebaja teada alles 18.12.2017.a, peale ülekuu- lamist politseiasutuses. Seejärel sündmuskohale sõitnud ja väidetavalt kahjustatud posti üle vaadanud ei tuvastanud kaebaja postil mingeid suuri vigastusi. Samuti tegi kaebaja fotosid, millelt on näha, et tänavavalgustuse post seisab püsti, suuri kahjustusi ei ole, samuti puuduvad postil kokkupõrke jäljed ja kuna post on kohale paigaldatud juba mõnda aega tagasi, on posti peal ka mõned kriimustused. Post ei vaja taastamist, väljavahetamist ega remonti. Seega on kü- sitav, kas Elektrilevi OÜ-le on tekitatud varalist kahju just nimelt kaebaja tegevuse tõttu. Kae- busele lisatud sündmuskohast tehtud piltidelt (fotod nr 4, 7, 8 ja 9) on näha väidetava kahju saanud post, kuid nähtavad kahjustused postil puuduvad. Seega liiklusõnnetuses ei saanud inimesed viga ning selles liiklusõnnetuses ainuosalejaks oli kaebaja. Ülaltoodust lähtudes kae- baja leiab, et antud juhul kaebaja ei rikkunud LS § 169.Samuti leiab kaebaja, et lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine on ebaõiglane ja see on liiga karm karistus kaebajale . Kaebaja leiab, et tema ei pannud toime väärtegusid, millised kvalifitseeritakse Liiklusseaduse § 223 ja § 236 järgi ja mille alusel määras kohtuväline menetleja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Samas kaebaja on seisukohal, et sellise karistuse määramine on kaebaja suhtes ebaõiglane .Kaebaja elab Vabaõhumuuseumi teel, Haabersti linnaosas, ning töötab Tallinna kesklinnas, rahvusvahelise metallimüügiga tegelevas osaühingus Korsol Trade (Roosikrantsi tänaval) ning kaebaja töökohustuseks on laevadele kauba laadimise kontrollimine, kusjuures laevu lastitakse erinevate riikide sadamates . Juhul kui kaebajalt võetakse juhtimis- õigus, siis kaotab ta võimaluse sissetuleku teenimiseks. Samuti juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab kaebaja võimaluse sõidutada Tallinna oma eakaid, Harjumaal Tiskre alevis elavaid vane- maid, kes aga pidevalt vajavad seda. Samuti raskendab juhtimisõiguse äravõtmise tagajärjel sissetuleku kaotamine olulisel määral kaebaja võimalusi täita määratud rahakaristust. Kaebaja ei soovi asja arutamist kohtuistungil ja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kaebuses maa- maakohtule L.E selgitab, et 10.12.2017 Vana-Rannamõisa teel, parempööret soori- tades kaotas ta sõiduki üle juhitavuse ning sõitis kraavi. Ei tunnetanud sõiduki kokkupuudet tänavavalgustuspostiga ning kuna oma jõududega sõidukit kraavist välja ei saanud, siis lah- kus sündmuskohalt koju. Kaebaja selgituste kohaselt oli tema kiirus enne õnnetust alla 40 kilomeetri tunnis, nähtavus oli hea, tee oli märg. Ise peab õnnetuse põhjuseks liiga järsku pööret paremale, mille tagajärjel hakkas sõiduk teekatte märjal pinnal libisema. Aleksandr

4

L.E asub seisukohale, et kuna sõiduki üle kontrolli kaotamise põhjuseks ei ole kiiruse ületamine, ega vale kiiruse valimine, siis ta ei ole rikkunud LS § 50 lg 3 p 2 nõudeid. Kaebaja selgitab ka, et kuigi ta ei tundnud kokkupõrget tänavavalgustuspostiga, siis sellest hoolima- ta vaatas ta nimetatud posti enne sündmuskohalt lahkumist hoolikalt üle, kuid ei näinud sel- lel mingeid kahjustusi. Õnnetuses osalenud sõiduk kuulub Korsol Trade OÜle, mille osani- kuks ja juhatuse liikmeks kaebaja on. Selletõttu asub ta seisukohale, et kuna talle oli teada va- ralise kahju saaja ja kuna kolmandad isikud kahju ei saanud, siis ei olnud politseile liiklusõn- netusest teatamine kohustuslik. Valgustusposti vigastustest sai kaebaja enda väitel teada al- les 18.12. 2017. Peale seda sõitis ta viivitamatult sündmuskohale ja kontrollis posti üle, kuid ei tuvastanud sellel mingeid suuri vigastusi. Kaebaja pildistas posti ja lisas fotod kaebusele. Tuginedes eeltoodule vaidlustab kaebaja fakti nagu oleks kaebaja tekitanud Elektrilevi OÜ- le varalise kahju. Lisaks eeltoodule selgitab kaebaja, et töötab rahvusvahelises metallimüügi- ga tegelevas firmas ning tema töökohustuseks on laevadele kauba laadimise kontrollimine. Laevu aga lastitakse erinevate riikide sadamatest. Seega kaotab kaebaja lisakaristuse määra- misel võimaluse sissetuleku teenimiseks. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et L.E-le inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määra- tud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumistega. LS § 50 lg 3 p 2 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning

vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad. Menetluse käigus on üheselt

leidnud tõendamist, et L.E oli isikuks, kes juhtis mootorsõidukit BMW

väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sündmuskohal tehtud fotodest nähtub, et teekate on õnnetuse toimumise kohas märg. Samuti on sündmuskohas tegemist kitsa teega ,mida ääristavad kraav, puud ja tänavavalgustuspostid. Eeltoodust nähtuvalt pidi menetlusalune isik olema õnnetuse toimumise kohas eriti ettevaatlik

ja tähelepanelik ning valima sellise sõidukiiruse, mis võimaldab ohutult seisma jääda, kui

tingimused seda nõuavad. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et kuigi menetlusalune isik sõitis enda sõnul lubatud sõidukiiruse piires, siis ei tähenda see, et tingimata

oli tegemist õigesti valitud sõidukiirusega. Kuivõrd ka menetlusalune isik on ise kaebuses möönnud, et liiklusõnnetuse põhjustas tema liiga järsk pööre paremale, mille tagajärjel hakkas

sõiduk teekatte märjal pinnal libisema, siis on kohtuväline menetleja kindlal seisukohal, et menetlusalune isik ei kohandanud oma sõiduki kiirust piisavalt väikseks, et ta suudaks ohu tekkimisel koheselt peatuda ja seetõtu pani toime LS § 50 lg 3 p 2 nõuete rikkumise. Kuivõrd LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju, siis tuleb menetluse käigus välja selgitada kas ja kellele on varaline kahju tekkinud.

Liiklusõnnetuse akti (tl 1), sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 2 pöördel) ja sündmuskohal

tehtud fotodega (tl 4-14) on leidnud tõendamist, et liiklusõnnetuse tagajärjel on saanud vigastada nii laternapost kui ka mootorsõiduk BMW. Sõiduk BMW kuulub OÜ Korsol Trade omandisse. Selle sõiduki turuväärtus on liiklusõnnetuse

tagajärjel tugevalt vähenenud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et L.E põhjustas oma tegevusega kahju Korsol Trade OÜle.

5

Toimikust nähtub ka, et Elektrilevi on 11.12.2017 koostanud Seesam Insurance AS-le taotluse

hüvitise maksmiseks, millest nähtub rikutud elektripaigaldise taastamistööde kalkulatsioon.

13.12.2017 on Elektrilevi koostanud elektripaigaldise rikkumise akti (tl 38), millest nähtub samuti, et otsasõidu tagajärjel on vigastada saanud Vana-Rannamõisa teel, Kurmu 27 juures asuv puit post ja valgusti. Samuti on toimikus Avariikaevetöö akt nr 6-12/17 (tl 43) koos fotodega

nimetatud töö teostamisest (tl 39-41), millest nähtuvalt on Empower AS ajavahemikul

13.12.2017 - 15.12.2017 teostanud maa-aluse kommunikatsiooni täisvalgustuse puitmasti

vahetuse. Eeltoodud kuupäevadest nähtub, et ajaks kui kaebaja 18.12.2017 liiklusõnnetuse sündmuspaigale tagasi läks, et kahjustatud posti uurida, oli see juba vahetatud ja kaebaja ei

saanudki sellel kahjustusi tuvastada.Kuivõrd varalise kahju põhjustamine on kogutud

materjalidega leidnud tõendamist, siis on täidetud ka LS § 223 koosseisuline tunnus, ehk

varalise kahju tekitamine. Sellest tulenevalt tekkis aga menetlusalusele isikule kohustus

sündmuskohal lähtuda LS § 169 kirjeldatud nõue-test. LS § 169 lg 4 sätestab, et

liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnne-tuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; hilisemat

identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liik-lusõnnetuses osalenud inimeste andmed; nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; liiklusõnnetuses osalenud

juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2-4 loetle-tud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 sätestab, et kui va-ralise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vasta-valt politsei korraldusele.

Kuivõrd üheselt on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik ei teadnud, kellele kuulub kahjustada saanud tänavavalgustuspost ja ei täitnud ka muid eelpool-kirjeldatud nõudeid, kuigi

tal oli selleks võimalus, siis pani ta toime ka LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega sea-takse ohtu mitte ainult teiste isikute vara vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liiklus-õnnetusest teatamata jätmine on oma olemuselt aga veel raskem rikkumine. On äärmiselt ebatavaline, et sõidukijuht, kes on

sattunud kergesse liiklusõnnetusse ei soovi lahendada liik-lusõnnetuse asjaolusid

sündmuskohal, kus asjaolude selgitamiseks ja paberite täitmiseks ku-lub maksimaalselt 5

minutit, vaid lahkub sündmuskohalt. Üldjuhul viitab taoline käitumine as-jaolule, et

liiklusõnnetuse põhjustanud juht ei ole sobiv mootorsõidukit juhtima.Karistuste määramise

praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse määramisel on

otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid, ja süü suurust. Kohtuväline menetleja juhib maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et karistusregistri andmetel on

menetlusalust isikut varasemalt korduvalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

Seetõttu on otsuse tegija põhjendatult pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist.Lähtudes kõigest eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et L.E- vile on määratud proportsionaalne karistus, mis on kooskõlas karistuse määramise põhimõte-tega

ja kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisu-koha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusa- lune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et L.E kaebus tuleb jätta rahulda- mata. Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 2 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale

vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kuivõrd varalise kahju põhjustamine on kogutud materjalidega leidnud tõendamist, siis on täidetud ka LS § 223 koosseisuline tunnus, ehk varalise kahju tekitamine. Sellest tulenevalt tekkis aga menetlusalusele isikule kohustus sündmuskohal lähtuda LS § 169 kirjeldatud nõue- test. LS § 169 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetu- ses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastu- tav isik; liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kuivõrd üheselt on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik ei teadnud, kellele kuulub kahjustada saanud tänavavalgustuspost ja ei täitnud ka muid eelpool- kirjeldatud nõudeid, kuigi tal oli selleks võimalus, siis pani ta toime ka LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega sea- takse ohtu mitte ainult teiste isikute vara vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liiklus- õnnetusest teatamata jätmine on oma olemuselt aga veel raskem rikkumine.

Liiklusseaduse § 223 lg. 1 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise

eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut , arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg.2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Liiklusseaduse § 236 lg.1 alusel karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik raha-

trahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lg.2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Vaidlust ei ole selles, et 10.12.2017.a. kell 22.20 ajal Vana-Rannamõisa teel, Kurmu tee 27

juures, Haaberstis juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ega vähendanud kiirust vastavaks tee- ja liiklusoludele, mille tõttu kaotas sõiduki üle

juhitavuse ning sõitis teelt välja paremale vastu tänavavalgustusposti. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Korsol Trade OÜ-le ning Elektrilevile. Juht lahkus

7

sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata ,kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud tegevusega rikkus L.E liiklusseaduse § 50 lg.3 p.2, § 169 lg.5, § 169 lg.4 p.4,5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 223 lg.1 ja liiklusseaduse § 236 lg.1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 08.01.2018.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2302,17,012792 määrati L.E-le karistuseks liiklusseaduse § 223 lg.1 alusel

rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 200 eurot ja Liiklusseaduse § 236 lg.1 alusel rahatrahv 125 trahviühikut s.o. 500 eurot ja liiklusseaduse § 236 lg.2 alusel lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-ks kuuks. L.E poolt toime pandud väärtegu on mh tõendatud sündmuskoha vaatlus- protokolli koos fototabeliga, kus fotodelt on väga täpselt näha nii sõiduauto BMW 535D reg.

Märk xxxxparema esinurga, esiklaasi ja parema külje vigastused kui ka puidust tänavavalgusposti märkimisväärsed vigastused. Väärteomaterjalide juures on Elektrilevi poolt

Seesam Insurance AS-le esitatud taotlus tänavavalgusposti taastamistööde maksumuse

kalkulatsioon summas 821.10 eurot. 13.12.2017 on Elektrilevi koostanud elektripaigaldise

rikkumise akti , millest nähtub samuti, et otsasõidu tagajärjel on vigastada saanud Vana- Rannamõisa teel, Kurmu 27 juures asuv puitpost ja valgusti. Samuti on toimikus Avariikaevetöö akt nr 6-12/17 koos fotodega nimetatud töö teostamisest , millest nähtuvalt on Empower AS ajavahemikul 13.12.2017 - 15.12.2017 teostanud maa-aluse kommunikatsiooni täisvalgustuse

puitmasti vahetuse. Eeltoodud kuupäevadest nähtub, et ajaks kui kaebaja 21.12..2017 liiklusõnnetuse sündmuspaigale tagasi läks, et kahjustatud posti uurida, oli see juba Elektrilevi poolt vahetatud ja kaebaja ei saanudki uuel postil avariiga tekitatud kahjustusi tuvastada.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Oma tegevusega on L.E täitnud LS § 223 lg.1 ja LS § 236 lg.1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, sest kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult, sõites teelt välja vastu tänavavalgustusposti, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Korsol Trade OÜ- le ning Elektrilevile. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata ,kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav Oma ütlustes annab menetlusalune isik selgituse, et kraavi sõites ei tunnetanud kokkupõrget

tänavavalgustuspostiga, kaebaja vaatas sündmuskoha hoolega üle, kuid ei näinud mingeid

kahjustusi. Kahjustusi sai sõiduk, mis kuulub Korsol Trade OÜ'le, kusjuures kaebaja ise on nimetatud äriühingu juhatuse liige. Seega oli tal teada varalise kahju saanu ning kuna kolmandad

isikud kahju ei kannatanud, jõudiski kaebaja arvamusele, et liiklusõnnetusest politseile

teatamine ei ole tarvilik ning lahkus sündmuskohalt. Kohus leiab, et see ei ole mõistlik

põhjendus sellisele rikkumisele . Tulenevalt LS § 14 lg 2 peab iga liikleja järgima kõrvalekaldumatult liiklusalaste õigusaktide nõudeid . Kohus leiab, et peale kraavi sõitmist autost väljudes pidi L.E nägema nii sõiduki kui elektriposti vigastusi ,vastu- pidine L.E väide on paljasõnaline ning kantud soovist vastutusest vabaneda. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Aleksandr Kornilovi poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib öelda, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ohtlik liiklusseaduse sätete rikkumine, millega seatakse ohtu nii isikute elu ja tervis kui ka teiste

isikute vara. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine on tahtlikult toime pandud

õigusrikkumine ning eeltoodut arvestades on menetlusaluse isiku süü LS § 223, LS § 236

8

mõttes keskmine. See aga omakorda tingiks karistuse määramise samuti sanktsiooni keskmises määras või selle lähedasena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on menetluse jooksul tuvastanud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamise , karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on L.E kolm kehtivat väärteokaristust, kõik kolm on liiklusalased rikkumised, mis on toime pandud 2017.a. (LS §

227 lg.1, LS § 227 lg.2 ja LS § 239 lg.1 p.1), kõikidel juhtudel on karistusena mõistetud rahatrahv täidetud. Kohtuväline menetleja on mõistnud L.E-le karistuseks liiklusseaduse § 223

lg.1 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut s.o. 200 eurot ja Liiklusseaduse § 236 lg.1 alusel rahatrahvi 125 trahviühikut s.o. 500 eurot ja liiklusseaduse § 236 lg.2 alusel lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-ks kuuks. Kohtule esitatud kaebuses on L.E väitnud, et pole Liiklusseaduse rikkumisi toime pannud ning taotlenud menetluse lõpetamist V™S § 29 lg.1 p.1 alusel s.t. teos puudu- vad süüteo tunnused , seega sunud õiguserikkumise toimepanemist eitama ning kohus leiab, et L.E puhul puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates

vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest.

Nagu kohus juba märkis, L.E on varem väärteokorras karistatud.

Menetlusalusele isikule on mõistetud põhikaristused mõlema LS § järgi sanktsiooni

keskmisest määrast väiksemana ning LS § 236 lg.2 alusel lisakaristust kohaldanud miinimummääras (juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks).Kohtuväline menetleja on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas põhjendanud, et L.E-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne arvestades kaebaja poolt toime pandud väärteo asjaolusid, ohtlikkust ning tema isikut. Kaebaja karistusregistris kajastuvast võib järeldada, et väärteo toimepanemine ei olnud tema elus juhuslik õiguserikkumine ja L.E näol on tegemist isikuga, kelle liiklusalane käitumine on kinnistumas ebaseaduslikkuse suunas. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese

hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ja prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist, arvestama ka süüdlase isikut. Kohtuväline menetleja leidis, et kui isiku käitumises tuvastatakse suhteliselt lühikesel perioodil korduvalt Liiklusseaduses ettenähtud väärteokoosseisud, siis selline juht on liikluses teadlikult ja tahtlikult ohtlik ning ta tuleb sellekohast põhi- või lisakaristust kohaldades liiklusest mõneks

ajaks kõrvaldada. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud kohaldatava

karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena tulebki kohaldada olukorras, kus on alust arvata , et põhikaristusena ainult raha- trahvi kohaldamine ei suuda korduva süüteo toimepanemist ära hoida.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr . Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid . Kohus leiab, et isiku käitumisele pole senised karistused piisavat mõju avaldanud ja normi rikkumisele on

9

vaja reageerida rangemalt, seega tuleb L.E karistada põhikaristusena rahatrahviga ja kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist seda seaduses ettenähtud minimaalse tähtajaga Kohus leiab, et selline karistus täidab karistuse mõistmise eri –ja üldpreventiivseid eesmärke. Kõigest eelnevast tulenevalt ei kuulu L.E kaebus rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik

10

11

12