1-16-1001/166 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.märtsil 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1001 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör Külli Zimm ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Kunnar Plans osas vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung Kunnar Plans

Isikukood: 38009172744, asukoht: Tartu Vanglas,

vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistusaja algus ja lõpp: 29.08.2015-29.02.2020. Ei soovinud kaugkohtuistung 01.03.2018

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Kunnar Plans temale Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega

kriminaalasjas nr 1- -1001 tingimisi enne 16 mõistetud karistuse kandmiselt tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

2. Kunnar Plansele katseaeg kuni 29.02.2020. KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata

3. KarS § 751

lg 3 p- Kunnar Plansile elektroonilise valve le 2 vastavalt määrata

kestuseks viis (5) kuud. KarS § 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve

tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Kunnar Plansi

keha külge.

4. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

5. KarS Kunnar Plans

§ 76 lg 5 alusel allutada käitumiskontrollile kestusega kuni

29.02.2020 - , mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas - ; XXX

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7 alusel määrata Kunnar Plansile katseajaks järgmised lisakohustused:

 mitte tarvitada alkoholi;

 mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

 otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

 olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda sõltuvusravile;

 teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).

7. Kunnar Plans Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

8. Kunnar Plansi Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

9. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

10. Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva Kunnar Plans kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega on Kunnar Plans 2 p 2 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg järgi ja karistatud 4 aasta ja 6 kuu vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.08.2015.

01.12.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Kunnar Plansi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.

Tartu vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on

35%. Tartu vangla

ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla tulenevalt riskitasemest.

Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad kinnipeetava Kunnar Planse . päritoluperekonda õde O K. ja ema H. P. Haridusteed alustas 7-aastasena Palamuse Gümnaasiumis, kus omandas

põhihariduse, seejärel jätkas õpinguid ehituseriala omandamiseks Vana –Antslas asuvas

Kutseõppekeskuses, mis jäi lõpetamata. Ema H sõnul sai poja alkoholi tarvitamine ja . P. seaduserikkumised alguse just ametikoolis, sellest tulenevalt sattus alaealisena sattus ta Viljandi

Noortevanglasse. Ema sõnul on ta pojale andnud palju otsustusõigust ja teda usaldanud,

tagantjärele olukorda hinnates on arvamusel, et oleks pidanud ehk rohkem küsima ja poja

tegemistega kursis olema. H. P. on laste kasvatamisel olnud üksikvanema rollis, kuna vägivaldse ja viinalembese abikaasa juurest oli ta sunnitud lahkuma kahe lapsega juba siis, kui Kunnar ja O. olid lasteaiaealised.

Ema sõnul on pojal olnud palju sõpru, kes on olemas olnud ja toetanud ka siis, kui poeg liiklusavariis liikumisvõime kaotas ja ratastooli jäi. Mõned sõbrad elavad ema sõnul Soomes, mõned Tallinnas, negatiivse mõjuga sõpru ta poja tutvusringkonnas ei tea, narkootiliste ainete

tarvitamisest kodus ema teadlik ei ole. . P. Kinnipeetava õde O väitel on vennaga suhted usalduslikud ja toetavad, omavaheline suhtlemine toimub regulaarselt. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Kunnar Plans asuda elama oma ema H. P. juurde aadressil XXX. Maja on 2-korruseline, kuulub kinnipeetava emale, elamistingimused on head: 2 ahiküttega köetavat tuba ja köök asuvad majateisel korrusel, esimesel korrusel asub kasutatud riiete pood ja treeningru

um spordi harrastamiseks. Majajuurde kuuluvad kõrvalhooned, saun ja WC. Uksed ja aknad on korralikult suletavad, elukoht on varustatud üldise elektriga ning leidub koht elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Maja esimeselt korruselt teisele on võimalik pääseda ratastoolis olles lifti teel.

Kuigi Kunnar Plans omab töövõime kaotust ja liigub ratastooli abil, on tal võimalus asuda tööle logistikuna firmas I. E. , töötamine toimub kodus ja arvuti teel, arvuti on lubanud osta tööandja. I. P. kinnitas kriminaalhooldajale, et tunneb K. Plansi ajast enne saatuslikku liiklusõnnetust, mil

ta töötas tema firmas plaatijana ja sai oma tööülesannetega hästi hakkama. Seetõttu on usaldussuhe säilinud ja I on valmis uut liiki tööülesandeid p . P. akkuma, mida praegu teeb ise. Kindlaks igakuiseks sissetulekuallikaks on vabanemise korral ka töövõimetoetus. Juhul, kui

eeltoodud töövõimalus realiseerub, saab teenida Kunnar Plans sissetulekut, mis katab tema iseseisva majandusliku toimetuleku vajadused.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu Kunnar Plans selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamis elektroonilise valve alla. Neljandat korda vangis ja suures koguses narkootikumide käitlemise eest. On läbinud kõik talle pakutud programmid ja on seetõttu mõistnud, et on sõltlane ja seega haige, aga püüab seda kontrolli all hoida. Seepärast tahab liituda anonüümsete narkomaanidega ja saada vajalikku sõltuvusravi. Samuti motiveerib vabaduses normikohast elu elama töökoht

ja enesega tegelemine ja trenn. Töötama hakkab kodus logistikuna ja ta ei soovi enam riskeerivalt elada. Elama asub ema juurde ja toetab ka õde ning head sõbrad. Alkoholi ei tarvita enam pärast liiklusavariisse sattumist, seda ei põhjustanud joobeseisund, vaid vale kiiruse valik. On tutvunud elektroonilise valve tingimustega ja üldiste kriminaalhooldustingimustega ning on valmis neid igati täitma. Kahetseb oma kuritegu ja lubab, et kohtupinki enam süüalusena ei satu.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt

ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest Kunnar Plansi

vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kunnar Plansi b seisukohale, et tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asu süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla.

Isikut on kriminaalkorras karistatud 12 korral, neist 10 karistust kustunud ja isik kannab neljandat reaalset vangistust.

Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu uimastisõltlane ja 100% töövõimetu ning liigub ratastoolis.

Isiku puhul on positiivne, et ta osaleb vangla tööhõives. Vabanemise korral on isikul

olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus. Isiku varasemas käitumises pole

vägivaldsust täheldatud. Isik on motiveeritud õppima ja isiku käitumine vanglas on korrektne,

v.a. üks distsiplinaarrikkumine.

Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja kuriteo sooritamise asjaolud ning isiku enda suhtumine sellesse, kuna leiab õigustusi enda käitumisele.

Tartu Vangla ei toeta isiku vabastamist ja nende hinnangu kohaselt on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 35%.

Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Kunnar Plansi

tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Eeltoodule tuginedes ei nõustu prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Kunnar Plansi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kunnar Plansi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud.

Kunnar Plans kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve

kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Kunnar Plans kandnud temale mõistetud karistusajast ära pisut üle 2 aasta ja kuu, so üle 1/2. Samuti on isik nõustunud elektroonilise 6

valve kohaldamisega. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda

(RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg vangistuse eesmärk kinnipeetava -st 1 on suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile . Talu omanik . P. on andnud XXX ja ühtlasi kinnipeetava ema H 20.10.2017 nõusoleku Kunnar Plans vabanemiseks elektroonilise valve alla antud aadressile. Tehnilised tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on küll üks

distsiplinaarkaristus, kuid vangistustoimikust nähtuvalt ei olnud tegemist ohtliku

üleastumisega süüdlane hoidis enda juures tubakatooteid : . Ta on osalenud vangla kahes sotsiaalprogrammis biviijate – „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“ ning teda iseloomustatakse lä poolt motiveerituna. Süüdlane on programmide läbimise tulemusel mõistnud, et sõltuvus on

haigus, millega tuleb elada terve elu Samuti on läbinud individuaalselt tagasilanguse ennetamise programmi. Seega kinnitab isiku Ametiisikutega suheldes viisakas, norme järgiv.

käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest.

Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik. Kinnipeetav asub elama ema juurde ning ka on suhted head ja toetavad. Aidatakse nii õega majanduslikult kui ollakse nõu ja jõuga abiks muudes valdkondades Samuti on perel võimalik . kasutada meestugiisiku abi.

Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas ka garanteeritud töökoht firmas I. E. logistikuna. Töötamine toimub kodus, vajaliku töövahendi – – on lubanud soetada tööandja, samuti arvuti

peab tööandja Kunnar Plansi usaldusväärseks ja heaks töötajaks. Töökoha olemasolu tagab

isiku eduka majandusliku toimetuleku vangistusest vabanemisel ning pakub ka

lisamotivatsiooni narkootikumidest , hoidumiseks ning seadusekuulekaks käitumiseks

sisustades isiku aega produktiivselt. Lisasissetuleku tagab ka K.Plansile määratud töövõimetuspension, rahaline tagavara on olemas ka vabanemisfondi näol. Samuti puuduvad

süüdlasel tasumata nõuded. Kunnar Plans avaldas ka ise kohtule, et riskeerivast eluviisist hoiduma motiveerib teda eelkõige just töö olemasolu.

Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumide tarbimine. Vanglas on kinnipeetav läbinud rehabiliteerivaid tegevusi. Kohtu küsimustele vastates märkis

kinnipeetav, et on nõus kohtu määratava raviga ning väga soovib ka ise ravile asuda ja liituda

anonüümsete narkomaanidega. On äärmiselt positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning

on motiveeritud sellega tegelema. Kuivõrd narkosõltuvusest vabanemine on raske ning

pikaajaline protsesse ja käesoleval hetkel on isik siiski võrdlemisi lühikest aega narkootikumidest eemal olnud, tulebki talle määrata KarS § 75 lg 2 p 5 li – sakohustus alluda

ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi

seadusekuulekalt. Kindlasti ei tohi süüdlane teadvalt lävida kriminaalkorras karistatud isikutega, eelkõige kaassüüdimõistetutega.

Kohus loodab, et nii vangistus kui ka pere ja tööandja usaldus on just need katalüsaatorid, mis on pannud ja panevad ka edaspidi süüdlase mõistma, et käesoleval juhul on tegemist talle antud

viimase võimalusega elada väärtusliku ühiskonnaliikmena. Ühtlasi juhib kohus süüdlase tähelepanu sellele, et kriminaalhoolduse tingimuste mistahes rikkumine toob kaasa kandmata karistuse reaalsele täitmisele pööramise.

Kokkuvõttes eeltoodut märgib kohus, et kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest

vangistuse jooksul nähtub, et ta on teinud omad järeldused, suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda ning võib loota, et isiku puhul on ö oma sedakorda vangla ntöö teinud ja saavutatud on VangS § 6 lg s 1 toodud peamine eesmärk: süüdimõi - stetu on

suunatud tagasi õiguskuulekale teele, mistõttu on põhjendatud ka isiku ennetähtaegne vabastamine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik