4-17-6369/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(4)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2018. a, Tallinn Väärteoasja number 4-17-6369 (2315,17,008114) Kohtukoosseis

Meelika Aava,

Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a otsus, millega O.E (ik. ) tunnistati süüdi LS § 201 XXX lg 2, § 207, § 224 lg 2 ja LKindlS § 18 järgi. Apellatsiooni esitaja

Asja läbivaatamise viis

Menetlusalune isik O.E (ik. XXX,

elukoht: ) XXX Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta väärteoasjas nr 4 Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a otsus -17-6369 (2315,17,008114) muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt koostati 20. novembril 2017. Põhja a

väärteoprotokoll .E juhtis samal kuupäeval O nr 20172011446501 selle kohta, et

kella 02.34 ajal Tallinnas, Pallasti 16 juures, liikudes Majaka 23 suunas, mootorsõidukit Ford

Focus reg.nr XXXXXX, isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

mitte väiksem kui 0,67 mg, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,72±0,05 mg/l, omamata

2(4) vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sõiduk oli tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud ning liikluskindlustuseta.

Sellega rikkus O.E - ja LS § 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1, 3, § 73 lg 2; majandus kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77 § 6 ja LKindlS § 3 lg 2 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2, § 201 lg 2, LS § 207 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod. 2. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kuivõrd .E le varasemalt määratud O - karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist tuleb teda eelmärgitud rikkumiste eest karistada arestiga.

3. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a otsusega tunnistati .E süüdi LS § 201 lg O

2, § 207, § 224 lg 2 ja LKindlS § 18 järgi ning mõisteti KarS § 63 lg st 1 lähtuvalt LS § 224 lg -

2 alusel karistuseks 24-

päevane arest.

Kohus asus seisukohale, et koht on uvälise menetleja poolt kogutud tõenditega tõendamist

leidnud .E poolt LS § 224 lg 2, § 201 lg 2, LS § 207 ja LKindlS § 81 järgi O kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid

asjaolusid ning leidis, et O.E d toime pannud osalt nii on talle süüks pandud väärteo kavatsetult, kui ka ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Karistuse mõistmisel ei tuvastanud kohus asja menetlemisel karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid. Isik kahetsust ei avaldanud. Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja ettepanek .E karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku O süüd arvesse võttes põhjendatud. .E on 4 kehtivat väärteokaristust ning rahatrahve O ta ei ole ära tasunud. Samuti on teda 6-l korral kriminaalkorras karistatud, mh 2-l korral joobes juhtimise eest, mille eest talle mõisteti reaalne vangistus. Eelnevat arvestades leidis kohus, et

isiku rahatrahviga karistamine ei ole . enam põhjendatud

Karistuse kestvuse määramisel ei pidanud kohus võimalikuks .E suhtes lühiajalise O

aresti kohaldamist, kuna see ei vasta süüteo raskusele ja ei täidaks karistuse eesmärke. Kohus märkis, et LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad süüteod on ühed raskemad liiklusalased rikkumised, milliste puhul on olulised nii eri- kui ka üldpreventiivsed kaalutlused, milles toimepanija süü on suur. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid

ning saavutamaks karistuse üld eripreventiivseid eesmärke, p põhjendatuks - ja idas O.E karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest, LS § 224 lg 2, § 201 lg 2,

LS § 207 ja LKindlS § 81 päevase arestiga. alusel kokku 24-

Seonduvalt aresti asendamisega üldkasuliku tööga märkis kohus, et võimalikuks, ei pea seda kuivõrd ka see ei täidaks .E puhul karistuse eesmärk O i. O.E on seniste väärteokaristuste puhul pääsenud vabadusekaotusest, kuid ei ole osanud taolist võimalust hinnata ning jätkas uute väärtegude toimepanemist. Samuti arvestas kohus, et isik on pannud

toime kahel korral KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, millest viimase eest

liitkaritusena mõistetud reaalne vangistus ei mõjutanud teda hoiduma uute liiklusalaste

süütegude toimepanemisest. arvata, et käesolevas asjas Kohtu hinnangul puudub alus

mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. Ka asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid,

iseloomustab isiku suhtumist kari sse. Samuti leidis kohus, et O.E stuste täitmise

puhul ei esine KarS § 66 lg s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti -

kandmine ositi. Kohus märkis, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, sh raskeid

liiklusalaseid süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude

3(4)

toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töötamist või eraelu. 4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse O.E, kes palub temale mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga või rahalise karistusega, kuna ta on üksikema ja aresti all viibimine tekitaks tema jaoks keerulise olukorra ja raskendaks oluliselt tema sotsiaalset toimetulekut. Tal on 5 aastane laps,

kes käib lasteaias ning elatist teenib ta juhutöödega.

5. 14. veebruari Kuivõrd apellatsioon oli esitatud puudustega jättis Tallinna Ringkonnakohus

2018 kuni . a määrusega apellatsiooni käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 27. veebruar 2018. a.

6. 19. veebruaril 2018 O.E esialgses apellatsioonis olevad puudused . a kõrvaldas ,

taotledes endiselt temale mõistetud 24 päevase aresti asendamist üldkasuliku tööga või rahalise - karistusega. Apel

lant on nõus kirjaliku menetlusega.

7. Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse poolt esitatud vastuses apellatsioonile palutakse jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a otsus on seaduslik

ja põhjendatud, kohus ei ole rikkunud menetlusnorme ning kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks alused apellatsioonikaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Harju Maakohus on O.E-le karistuse määramisel arvestanud karistuse kohaldamise alustega ning kohtuotsus on karistuse liigi ja määra osas motiveeritud. Kohtuväline menetleja

juhib poolt toimepandud kuriteod, samuti kolm tähelepanu sellele, et kõik .E O väärtegu on pandud toime eelneva 5 aasta jooksul, st alates 2013 aastast tänapäevani. Seega oli O.E võimalik ette näha, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus,

mis võib mõjutada tema sotsiaalset toimetulekut ja eraelu. Menetlusesemeks oleva väärteo

toimepanemine viitab üheselt sellele, e võimalikesse karistustesse t O.E suhtub nii

kui ka enese ja teiste ohutusse ükskõikselt. Kohtuvälise menetleja hinnangul on seega

apellatsioonkaebuses toodud asjaolud ja isiku tegelik objektiivne käitumine omavahel vastuolus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, maakohtu määruse, selle peale esitatud

apellatsiooni ja selle peale esitatud kaebuses toodu kohtuvälise menetleja vastusega, leiab, et

ei anna alust maakohtu

seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks.

Käesoleval juhul on maakohus põhjalikult mõistetud karistus motiveerinud O.E-le e liiki ja määra. Samuti seda mõistetud aresti ei ole põhjendatud , miks O.E-le

asendada

üldkasuliku tööga Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega . , ei pea vajalikuks neid

üle korrata poolt kaebuses välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis ja leiab, et O.E võiks tingida maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamise. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu poolt mõistetud karistus vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga.

9. O.E palub asendada temale määratud arest üldkasuliku tööga või rahalise

karistusega seetõttu, et ta on üksikema ja aresti all viibimine tekitaks tema jaoks keerulise olukorra ja raskendaks oluliselt sotsiaalset toimetulekut. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebaja

põhjendused veenvad ega anna alust määratud karistuse muutmiseks või asendamiseks.

Maakohus on karistust mõistes juba arvestanud kõikide asjaoludega ning leidnud sedagi, et

4(4)

ositi aresti kandmiseks ei esine O.E -s 1 toodud erandlikke puhul KarS § 66 lg asjaolusid.

Ringkonnakohus rõhutab, et karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust ning isiku süü suurust. .E iseloomustavatest dokumentidest O

(Karistusregistri väljavõte) nähtuvalt on alust seisukohaks, et ei ole mõjutanud ükski teda

varasem karistus hoiduma uute liiklusalaste kuritegude toimepanemisest. Temale varasemalt

mõistetud rahatrahvid on tasumata. Seega ei ole vähimatki alust kaaluda talle taaskord

rahatrahvi määramist. Ta on ka varasemalt mõistetud nnetähtaegselt vabastatud, karistusest e

kuid see ei taganud tema seaduskuulekat käitumist. Kohtuväline menetleja on märkinud, et

O.E on järjepidevalt toime pannud süütegusid viimase 5 aasta jooksul, seega ajal,

mil ta kasvatas väikest last lapse eest ei ole aga mõjutanud teda käituma . Vastutus seaduskuulekalt. Ometi on ilmselge, et O.E on olnud teadlik, et tema kuritegelikule

käitumisele järgneb tagajärg e näol karistus ja seda ka vabadusekaotusliku karistuse vormis.

Kuna O.E inud, et ta on 5- on märk aastase lapse ema, siis võib järeldada, et laps oli

O.E olemas ka kriminaalkorras vabadusekaotluslikku karistust kandes. mõistetud Apellatsioonis on küll märgitud, et apellant on üksikema, mis ei tähenda tingimata seda, et tal

ei , kes saaks tema 24- l last hoida. ole lähedasi päevase aresti kandmise aja Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et süütegude toimepanemine ja nende eest mõistetav karistus ei pea süüdlase jaoks olema mugav, vaid selle teatud määral

elukorraldust muutev ja ebamugavust kaasa toov mõju peabki suunama isikut edaspidi

süütegude toimepanemisest hoiduma. Seega on .E elukorraldus mõnevõrra O

raskendatud just tema enda käitumisest tingitult. Nimelt, poolt süütegude järje ongi tema

pidev toimepanemine kaasa toonud tema karistamise vajaduse, mis mõnevõrra peabki mõjutama tema igapäevaseid tegemisi ja elukorraldust üldiselt.

Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus - Harju

Maakohtu 22. jaanuari 2018. a kohtuotsuse kui seadusliku muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 10. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a kohtuotsuses on kohustatud O.E ilmuma aresti kandmiseks PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo arestimajja hiljemalt 26. veebruar

2018

. a. Nimetatud aresti kandmisele asumise tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et sellel asjaolul ei ole käesoleval juhul tähtsust VTMS § 201 . lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist

ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS § le 209. Seega saadab kohtulahendit täitmisele pöörav - maakohus O.E-le määruse aresti kandmise koha ja tähtaja kohta pärast kohtuotsuse jõustumist.