4-18-674/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-18-674

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-674 (2317,18,000865) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

Z.T kaebus Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III

patrullpolitseinik Jaan Jaago 05.02.2018 otsusele nr

2317,18,000865 Z.T karistamises LS § 207

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond.

Menetlusalune isik: Z.T, ik xxx, elukoht: xxxx. RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus V™S § 120 korras

1. Jätta Z.T kaebus Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse

patrulligrupi III patrullpolitseinik Jaan Jaago 05.02.2018 otsusele nr 2317,18,000865 Z.T

karistamises LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot rahuldamata.

2. Jätta Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III

patrullpolitseinik Jaan Jaago 05.02.2018 otsus nr 2317,18,000865 Z.T karistamises LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot muutmata ja tühistamata.

3. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv summas 80 eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o

30 päeva jooksul alates 06.03.2018 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220162884688.

4. V™S § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses

kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav

asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

2 kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o alates 06.03.2018. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 05.04.2018. Kui kassatsioonitähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.04.2018.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi III patrullpolitseinik Jaan Jaago 05.02.2018 otsusega nr 2317,18,000865 karistati Z.T LS

§ 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80

eurot selles, et menetlusalune isik 05.02.2018 kell 12:05 Mustamäe tee 12 juures suunaga

Marja tänava poole juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 73 lg 2 nõuet ning pani sellega toime LS § 207 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik järgneva kaebuse

Sooviksin Z.T kiirmenetluse otsuse nr 10220162884688 05.02.2018 vaidlustada. Osalesin liikluses 05.02.2018 sõidukiga mitsubishi colt xxxx olin teel autoremonditöökotta,

mitsuhooldus oü, selleks, et läbida tehniline ülevaatus. Kuid kui politsei ametnikud mind

kinni pidasid, püüdsin neile olukorda selgitada, aga tulutult. Võtsin ühendust ka põhja prefektuuriga ja kuna tegemist on kiirmenetlusega siis väideti, et nemad ei saa enam midagi teha. Auto sai paari päeva möödudes ka tehniliselt korda ning ka sai tehniline ülevaatus peale tehtud.

§ 3 lõike 6 kohaselt - kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid omal jõul sõitmise, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud

ulatuses kasutamiseks: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või Maanteeameti liiklusbüroosse või tagasi garažeerimiskohta.

Lähtudes eeltoodust palun mulle 05.02.2018 kell 12:05 teelõigul marja tn tehtud

kiirmenetluse otsus patrullpolitseiniku Jaan Jaago poolt 10220162884688 tühistada. Kohtuistungil osaleda ei soovi.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtule saadetud kirjalik seisukoht

Seoses Z.T ik xxx kaebusega väärteoasjas nr 231718000865 tehtud otsusele,

palun lahendada kaebus kirjalikus menetluses ning teha lahend V™S § 132 järgi. Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond on arvamusel, et koostatud otsus väärteoasjas nr 231718000865 on põhjendatud ja koostatud seadusega sätestatud korras.

Liiklusseadus sätestab üheselt, et liikluses kasutatav mootorsõiduk peab vastama

õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning LS § 73 lg 2 kohaselt liikluses kasutatav

mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse

kontrolli. Vastavalt LS § 73 lg 5 sätetele erandkorras võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit ja selle haagist liikluses kasutada juhul, kui nendel ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on

sõidukiga lubatud sõita ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, mööda lühimat teed

lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.

Oma selgituses Z.T ütles, et 05.02.2018 sõitis sõiduautoga reg. nr xxxx, sõidukil puudus tehnoülevaatus, puudus kuna alles ostetud.

3

Vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 80 eurot, so ½ ulatuses ettenähtud sanktsiooni võimalikust ülemmäärast.

Karistuse määramisel kohtuväline menetleja lähtus õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalusest mõjutada Z.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik omab kehtivat karistust samalaadse väärteo toimepanemise eest (LS § 207) ning LS § 242 lg 1 väärteo toimepanemise eest.

Z.T-le karistusena määratud rahatrahv toob kaasa kasvatava mõju positiivse

eripreventsiooni tähenduses ning kohtuvälise menetleja arvamusel on õigustatud. Eeltoodu alusel, jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Seetõttu

leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses.

Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused.

V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse kohaselt

LS § 207

ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 207 sätestab vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest.

LS § 73 lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema

läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega

väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis.

Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.

Menetlusalune isik on kiirmenetluse otsusesse väärteo kohta antavate ütluste lahtrisse

omakäeliselt kirjutanud, et tehnoülevaatus puudus, kuna sõiduk on alles ostetud. Kaebuse

esitaja ei ole juurde lisanud mingit selgitust või ostu-müügi lepingut või registri kannet, et millal ta sõiduki ostis ja et ta sõidabki just remonditöökotta, s.t et tegemist oleks LS § 73 lg 74 sätestatud erandiga. Alles kohtule esitatud kaebuses viitab kaebuse esitaja sätestatud erandile, mille kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist

liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis

välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega

4 lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.

Vaatamata kaebuse väidetele ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule lisaks kaebusele mitte ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Ei sõiduki ostu-müügilepingut (millelt nähtuks

sõiduki ostu kuupäev) ega autoremondikoja arvet vms. Kuivõrd väidete esitamisega asus kaebuse esitaja aktiivsele kaitsele, siis pidi kaebuse esitaja ka esitama oma väiteid tõendavaid

tõendeid või andma menetlejale võimaluse neid kontrollida. Kuivõrd neid tõendeid ei

esitatud, on tegemist tõendamata väidetega ja need väited tuleb jätta tähelepanuta. Liiklusregistri andmete kohaselt on tehnoülevaatus teostatud alles 06.02.2018, s.o järgmisel päeval peale kiirmenetluse otsuse tegemist. Seejuures on tegemist korduva ülevaatusega, mis

viitab sellele, et sama sõidukiga on juba ülevaatust läbida püütud, kuid sõiduk ei ole tehnonõuetele vastanud. Seejuures ei ole kaebuse esitaja esitanud ka andmeid LS § 73 lg 12 märgitud korduva tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaja kohta. Tunnistaja Simre Soone on

ülekuulamise protokolli märkinud, et sõidukil Mitsubishi Colt reg. nr xxxx puudus tehnoülevaatus alates 31.08.2014. Seega 05.02.2018 juhtis Z.T mootorsõidukit, millel puudus tehnoülevaatus viimased kolm aastat ja viis kuud.

LS § 207 sätestatud väärteo puhul leiab kohus, et liiklusnõuete eiramise osas on tegu toime

pandud teadlikult ja tahtlikult. Isik teadis, et sõidukil puudus tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest sõidukiga sõitma. Kohus juhib tähelepanu ka karistusregisti väljavõttele, mille

kohaselt on kaebuse esitajat vähem kui aasta tagasi samuti LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud. Seega leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 207 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Z.T käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning see väärtegu on õigesti

kvalifitseeritud LS § 207 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud

menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse

isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 207 järgi (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt

määras menetlusalusele isikule karistuse Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse

patrulligrupi III patrullpolitseinik Jaan Jaago, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega

asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks

kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 207 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Seega on väärteo

toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt karistusega

alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Sellest tulenevalt menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus

mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades

puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja

materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul

tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd

5 menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva

kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Menetlusalusele isikule inkrimineeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut, s.o kuni 200 eurot.

Kohus märgib, et isegi kui kaebuse esitaja väide, et ta sõitis sel hetkel remonditöökotta vastaks tõele, siis ei saanud ta väidetavalt äsja ostetud auto puhul kindel olla, mis seisukorras sõiduk tegelikult on, s.t kas esineb ohtlikku riket või puudust või mitte. Seda enam, et 1996 aasta sõiduki puhul, mille tehnoülevaatus on tehtud üle 3 aasta tagasi on risk ja tõenäosus, et

esineb sõidukil mingi rike või puudus, suur. Samas nähtub liiklusregistri andmetest, et

tegemist on korduva ülevaatusega, mille on kaebuse esitaja jätnud kaebusesse märkimata.

Sellisest asjaolust saab aga järeldada, et kaebuse esitaja oli tehnonõuetele mittevastavusest üheselt teadlik. Hinnates Z.T süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et on süü hinnatav keskmisena.

Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu kohus ei tuvastanud.

Eripreventsioonist lähtuvalt viitab kohus karistusregisti väljavõttele, mille kohaselt on

kaebuse esitaja vähem kui aasta tagasi samuti LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud. Seega ei ole eelnev ja oluliselt leebem karistus soovitud mõju avaldanud ning isik pani toime uue samalaadse väärteo. Kui kergem karistus ei ole menetlusalusele isikule

oodatud mõju avaldanud, siis üldjuhul tuleb kohaldada uue süüteo eest rangemat karistust,

mida kohtuväline menetleja on ka teinud. Üldpreventsioonist lähtuvalt leiab kohus, et

teadmine, et korduvalt liiklusnõudeid eiravaid liiklejaid karistatakse mõjub positiivselt ka liikluskultuurile üldiselt ja teiste liiklejate turvatundele.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on proportsionaalne menetlusaluse isiku süü suurusega ning kohus ei pea vajalikuks niigi leebet karistust kergendamise suunas muuta.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine.

Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/