2-16-5794/120 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5794

Tsiviilasi

XX (endine X) ja YY avaldused laste ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lastega

suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (ema): XX (endine X, isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt-

Sermat

Puudutatud isik I (isa, määruskaebuse esitaja): YY

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Paul Keres

Puudutatud isikud II ja III (lapsed): CC (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja LL (isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Raivo Bergson

Eestkosteasutus I: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse

kaudu), esindaja Külli Oja

Eestkosteasutus II: Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu),

esindaja Hannely Paloson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX ja YY 16. veebruari 2018 taotlused ja võtta vanemate esitatud

hetkeolukorra kirjelduste lisad toimikusse.

2. Mitte menetleda YY 5. märtsi 2018 taotlusi täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.

3. Tühistada Harju Maakohtu 11. jaanuari 2017 määrus osas, millega lõpetati XX ja

YY ühine hooldusõigus CC ja LL haridust (v.a huvialaringe ja treeninguid) ja

tervist puudutavates küsimustes andes XX-le üle ainuhooldusõiguse laste haridust

(v.a huvialaringe ja treeninguid) ja tervist puudutavates küsimustes ning määrati

kindlaks YY ja laste suhtluskord.

4. Teha tühistatud osas uus määrus, millega

4.1. jätta rahuldamata XX avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja talle

üleandmiseks laste haridust (v.a huvialaringe ja treeninguid) ja tervist

puudutavates küsimustes;

2 (11)

4.2. rahuldada YY avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja talle

üleandmiseks laste haridust (v.a huvialaringe ja treeninguid) puudutavates

küsimustes;

4.3. jätta rahuldamata YY avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja talle

üleandmiseks laste tervist puudutavates küsimustes;

4.4. YY ja laste suhtluskord määrata kindlaks vastavalt resolutsiooni tervikliku

sõnastuse punktile 5.

5. Kohtumäärus on jõustunud osas, milles XX-le anti ainuhooldusõigus laste

viibimiskoha, huvialaringide ja treeningute määramiseks ja piirati laste

ainuhooldusõigust viibimiskoha osas Eesti Vabariigi territooriumiga.

6. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

7. Määruskaebemenetluste kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja

arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

1. Jätta rahuldamata XX (ema) taotlus küsida XXX Lastaed-Põhikooli arvamust YY

(isa) ja CC kohta.

2. Rahuldada osaliselt nii XX avaldus kui ka YY avaldus ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks CC ja LL (lapsed) suhtes.

3. Lõpetada osaliselt XX ja YY ühine hooldusõigus CC ja LL suhtes. Anda XX-le üle

ainuhooldusõigus CC ja LL viibimiskoha, huvialaringide ja treeningute

määramiseks, aga piirata laste ainuhooldusõigus viibimiskoha osas Eesti Vabariigi

territooriumiga. Anda YY-le üle ainuhooldusõigus CC ja LL haridust (v.a

huvialaringe ja treeninguid) puudutavates küsimustes.

4. XX-l ja YY-l säilib ühine hooldusõigus CC ja LL tervist puudutavates küsimustes.

5. Määrata kindlaks isa ja laste suhtlemise kord järgmiselt:

5.1. laste üleandmine ja vastuvõtmine toimub vanemate poolt lasteaias või koolis

või ema või isa kodumaja ees juhul, kui vastuvõtmine või üleandmine langeb

puhkepäevale;

5.2. lapsed suhtlevad isaga ja viibivad isa elukohas kolme kuni nelja nädala

pikkuste perioodide kaupa ajal, mil isa viibib Eestis, aga vahepealsel ajal

viibivad lapsed vähemalt sama pika perioodi ema juures;

5.3. isa teatab emale e-kirjaga või tekstisõnumiga oma Eestisse saabumise päeva

vähemalt nädal aega ette. Teatatud päeval võtab isa lapsed lasteaiast või

koolist ning lapsed viibivad isa juures järjestikku kuni isa Eestist ärasõidu

päevale eelneva päevani, millest isa teatab emale e-kirja või tekstisõnumiga

vähemalt ühe nädala ette;

5.4. lapsed veedavad emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga (kui isa viibib

Eestis);

5.5

lapsed veedavad jõulud paaritul aastal isaga ja paarisaastal emaga,

aastavahetuse paarisaastal isaga ja paaritul aastal emaga;

5.6. laste sünnipäevad veedavad lapsevanemad üle aasta kordamööda lastega,

aastal 2018 veedetakse sünnipäevad isaga. Mõlemal vanemal (juhul kui ei ole

tema aasta) on õigus veeta lapsega aega sünnipäevale järgneval päeval.

Sünnipäeva korralduse lepivad vanemad e-kirja teel kokku vähemalt kaks

nädalat enne lapse sünnipäeva;

5.7. suvepuhkustel peab andma mõlemale vanemale võimaluse lastega olla ja

mitte tegema selleks tahtlikuid takistusi;

3 (11)

5.8. ühe või mõlema lapsega riigist lahkumiseks teavitab vanem teist vanemat

selleks kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette ja märkides ära äraolemise aja

ja koha;

5.9. muude ürituste kohta nagu sõprade sünnipäevad jne peavad vanemad

tegema lisakokkuleppeid, sealjuures arvestama teise vanema plaane ja

aktsepteerima teist vanemat;

5.10. lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lastel suhtlemiseks telefoni teel hetkel

eemaloleva vanemaga. Helistamisel arvestavad vanemad laste uneaega;

5.11. vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või

üksteise lähikondseid ja suhtuma üksteisesse lugupidamisega ning viisakalt;

5.12. käesolevas korras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates

küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste

parimaid huve.

6. Jätta rahuldamata XX taotlus tunnistada viivitamata täidetavaks YY ning CC ja

LL suhtlemise kord.

7. Saata kohtumäärus jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisu-

asutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

8. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XX (endise nimega X, ema, kohtumenetluses avaldaja) ja YY (isa, kohtumenetluses

puudutatud isik I) kooselust sündisid 25. detsembril 2008 CC (vanem laps, kohtumenetluses

puudutatud isik II) ja 18. oktoobril 2010 LL (noorem laps, kohtumenetluses puudutatud isik III,

koos edaspidi „lapsed“). Lapsed jäid pärast vanemate kooselu lõppemist 2013. aastal elama

emaga, kuid suhtlevad regulaarselt isaga. Isa töötab välismaal, ta viibib neli ja pool nädalat

välismaal ning on seejärel kolm ja pool nädalat Eestis.

Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-7784 anti isale

ühekordne otsustusõigus vanema lapse koolivaliku ja elukoha rahvastikuregistris

registreerimiseks.

Ema esitas 12. aprillil 2016 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks mõlema lapse haridus- ja

terviseküsimustes ning viibimiskoha määramisel ning palus kindlaks määrata isa ja laste

suhtluskord.

Ema ja lapsed elavad XXX ning lapsed on käinud seal lasteaias, mistõttu soovib ema, et lapsed

käiksid ka seal koolis. Emal on lastega tugev hingeline seotus ning ta on lastele loonud

4 (11)

eakohased tingimused kasvamiseks ja arenguks. Suhted vanemate vahel on keerulised, mistõttu

on raske laste kasvatamises üksmeelele jõuda. Isa on olnud ema suhtes vägivaldne ja seda lapse

juuresolekul. Isa on töö tõttu Eestist eemal, ei ole sel ajal kättesaadav ega saa aktiivselt laste

igapäevaelus osaleda, mistõttu otsustab faktiliselt laste hooldusõiguse, sh haridus- ja

terviseküsimuste ning viibimiskoha üle ema.

Isa vaidles avaldusele vastu ja esitas 1. novembril 2016 omakorda avalduse laste ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks laste haridus- ja

huvialaringide küsimustes, laiendades hiljem avaldust ka terviseküsimustele ja elukoha

määramisele. Lisaks soovis isa lastega suhtlemise korra kindlaksmääramist vastavalt

väljakujunenud korraldusele.

Isa leidis, et lastel on kaks elukohta, sest nad veedavad emaga ja isaga võrdselt aega. Isal on

võimalik viibida lastega kuu järjest ajal, mil ta ei tööta ja viibib Eestis, misjärel on ta tööl umbes

kuu aega. Lapsed soovivad mõlema vanemaga koos elada. Seni on laste elu olnud korraldatud

selliselt, et ajal, mil isa on Eestis, viibivad lapsed isaga, kuid võivad sel ajal kohtuda ka emaga.

Rae Vallavalitsuses toimunud ümarlaual ei soovitanud spetsialistid hakata laste elukorraldust

muutma. Tõele ei vasta ema väide, et tööl olles ei ole laste isa kättesaadav või isa on käitunud

ema suhtes vägivaldselt. Ema on käitunud vastuolus laste huvidega, mõjutades lapsi, et nad

oleks isa juures vähem, ja piiranud suhtlemist, andnud mõista, et isa juures olles ei pea nad

huvialaringis käima, ning takistanud lastel vanaemadega suhtlemast. 2016. aasta septembris

toimus viimane kohtumine lepitajaga, kus ema teatas, et ta ei ole huvitatud kokkulepetele

jõudmisest, mistõttu perelepitus lõppes.

Viibimiskoha ja terviseküsimustes ei ole emale ainuhooldusõiguse andmine laste huvides. Ema

on vahetanud kolm korda elukohta ja tal on olnud kaks meest, kodune atmosfäär on pingeline

ja eelmine elukaaslane kasutas laste suhtes jõudu. Ema ei ole lastega psühholoogi juures käinud,

ta ei viinud nooremat last silmaarsti juurde ega läinud õigel ajal hambaarsti juurde. Isa on aga

alati tundnud huvi laste vaimse tervise vastu ja käinud erinevate psühholoogide juures. Ema on

katkestanud eelnevates huvialaringides käimise ja valinud selliseid huvialaringe, mis asuvad

koolist kaugel, samas kui isa on korraldanud vanemale pojale huviringid, mis asuvad kooli

lähedal, ning enamik noorema lapse trennidest toimub lasteaias.

Isa palus määrata lastega suhtlemise korra selliselt, et oleks arvesse võetud igapäevane

elukorraldus ja laste senine elurütm viimase kolme aasta jooksul, mille kohaselt on lapsed isa

ja emaga kordamööda pea võrdse aja.

Laste esindaja leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole alust, see ei lahenda

vanemate omavahelisi vaidlusi ega ole laste huvides. Välja on kujunenud suhtluskord, kus

lapsed on emaga, kui isa on välismaal, ja isaga, kui isa on Eestis, seega saab igapäevaküsimusi

otsustada vanem, kelle juures lapsed on. Vanema lapse koolivaliku küsimus on lahendatud.

Eestkosteasutused Rae vald ja Tallinna linn leidsid, et vanemad ei suuda ühist hooldusõigust

teostada ja ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada. Suhtluskorra kindlaksmääramine on

põhjendatud, sest isa töötab poole ajast välismaal ning puudub alus arvata, et kui osalist

hooldusõigust hakkab teostama ema, kahjustab see laste ja isa vahelisi suhteid ja suhtlemist.

Lapsed olid ärakuulamisel rahul väljakujunenud elukorraldusega, kus nad elavad ema juures,

kuid viibivad isa juures, kui ta on Eestis. Samas tahaksid nad edaspidi elada emaga.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus rahuldas 11. jaanuari 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja andis talle ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha

määramisel ning haridust ja tervist puudutavates küsimustes, piirates laste viibimiskoha

määramise õiguse aga Eesti Vabariigi territooriumiga.

5 (11)

Maakohus jättis rahuldamata isa avalduse ning määras kindlaks isa ja laste suhtluskorra.

Maakohus jättis rahuldamata ema taotlused küsida XXX Lastead-Põhikooli arvamust laste

kohta ja tunnistada suhtluskord viivitamata täidetavaks.

Laste esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Maakohus leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse esitamise eeldused

perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 mõttes on täidetud, kuna vanemad elavad lahus ega jõua

ühist hooldusõigust teostades lastele olulistes asjades kokkuleppele. Vanematel on tõsised ja

korduvad erimeelsused ning lepitus on seni ebaõnnestunud. Isa avaldus vahelduva elukoha

süsteemi rakendamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest vanemad ei ole koostööaltid ja koolis

käivate laste huvides on see, kui neil on üks kindel elukoht ja rutiin.

Hooldusõigus tuleb vanemate koostöövalmiduse puudumise tõttu tervikuna üle vaadata,

lähtudes laste parimatest huvidest ja sellest, kumb vanem faktiliselt hooldusõigust teostab.

Laste igakülgset heaolu arvestades tuleb vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada laste

viibimiskoha määramise õiguse, hariduse ja tervise osas ning anda laste emale

ainuhooldusõigus nendes küsimustes. On vajalik, et ühel vanemal oleks ainuhooldusõigus

eeltoodud küsimustes, sest vanemad ei suuda hooldusõigust üksmeeles teostada. Seejuures on

oluline, et isa ei viibi regulaarselt Eestis. Ei ole tõendatud, et ema juures oleks lastel ebastabiilne

elukorraldus.

Ema suudab otsustada laste huvialaringide/trennide ja kooli valiku, lähtudes laste huvidest,

vastupidiseid asjaolusid ei ole kohtule esitatud. Vanema lapse koolivaliku õigus anti tsiviilasjas

nr 2-15-7784 isale ja vanem laps käib praegu YYY Koolis. Kuna muutub laste elukorraldus, on

alus üle vaadata ka otsustusõigus haridusküsimustes. Maakohus nõustus emaga, et lapsed

õpiksid JJJ koolis, sest seal lähenetakse igale lapsele individuaalselt, seal on hea õppemetoodika

ja koolis on palju erinevaid sportimise võimalusi. Määrava tähendusega ei ole lapsele kooli

säilitamine, kus laps on õppimist alustanud, kui puudub alus väita, et teised koolid oleks lapsele

sobimatud või koolivahetus vastuvõetamatu.

Asja materjalidest nähtuvalt ei kujuta võimalik koolivahetus vanemale lapsele probleemi.

Ärakuulamisel kohtus avaldas vanem laps, et ta tahaks minna õppima JJJ kooli, sest seal saab

käia ujumistrennis ja seal on sõbrad. Laste huvides on käia koolis nende elukoha lähedal.

Terviseküsimustes näitavad vanemate vastastikused etteheiteid, et neil puudub teineteisega

koostöövalmidus, ning kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ema jätab

laste tervise hooletusse, kahjustades selliselt laste huve.

Maakohus määras kindlaks isa ja laste suhtluskorra selliselt, et lapsed kohtuvad isaga üle

kuu kahel nädalal ühe nädala kaupa, lähtudes mõlema poole ettepanekutest ja 7. detsembri 2016

kohtuistungil arutatust, sest see on kõige enam laste huve arvestav ja vanema võimalusi toetav.

Puudub alus eeldada, et ema hakkab piirama laste suhtlemist isaga, ning ei ole tõendatud, et ta

takistab laste suhtlust vanaemadega.

MÄÄRUSKAEBUS

Isa palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi uueks

lahendamiseks või jätta ema avaldus rahuldamata ning anda isale haridus- ja huvialaringide

küsimustes ainuhooldusõigus.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

 maakohus arvestas üksnes ema soove ning lähtunud asja lahendamisel tema

paljasõnalistest seletustest ja lastekaitsespetsialistide arvamusest, millest nähtub

erapoolikus ema kasuks. Kohus jättis isa esitatud tõendid ja laste esindaja arvamuse

tähelepanuta;

6 (11)

 maakohus määras istungi ajale, millal kohtule teadaolevalt oli isa välismaal, kuigi isa

teatas, et ta soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta. Ärakuulamine in camera ilma

pooli vastastamata ei ole asjaolude väljaselgitamiseks piisav. Kui kohus korraldab

istungi, siis peab olema mõlemal poolel võimalik seal ka osaleda. Sellega sai laste

ema ka menetlusliku eelise;

 maakohus võttis 7. detsembri 2016 istungil vastu vahetult enne istungit ema esitatud

SMS tekstisõnumid, kuigi isa ei viibinud kohtuistungil ning ei saanud nende sisu

suhtes oma seisukohti avaldada;

 maakohus jättis arvestamata isa vastuväited eeskosteasutuste arvamustele ning laste

vanaemade kirjalikud seletused. Selleks, et kõrvaldada vastuolud ema ja XX

seisukohtades, oleks kohus pidanud XX tunnistajana üle kuulama. Kuigi II kinnitas

kirjalikus seletuses, et laste ema takistab tal lastega suhtlemist, tegi kohus sellest

hoopis vastupidise järelduse, esitades seda täiesti kontekstiväliselt. Isiku vahetust

teadmisest saab kõige usaldusväärsemaid andmeid tema vahetul küsitlemisel,

mistõttu oleks kohus pidanud ka II üle kuulama;

 maakohus rikkus laste ärakuulamisel menetlusnorme. Vanem laps avaldas tahet asuda

õppima JJJ kooli 13. mail 2016, st ajal mil ta ei olnud veel YYY kooli õppima asunud.

Lapse ütlused on selles kontekstis ka ebausaldusväärsed, sest ta ei olnud 13. mai 2016

seisuga JJJ koolis käinud. Seega on laps selles osas kohtule edasi rääkinud ema juttu,

kelle juures ta sellel ajal elas;

 maakohus tugines alla 10-aastaste laste ütlustele olukorras, kus ülekuulamise juures

ei viibinud vastavat erialaspetsialisti. Isale ja määratud esindajale avaldasid lapsed, et

soovivad elada mõlema vanemaga. Selliste vastuolude esinemisel oleks kohus

pidanud korraldama täiendava ärakuulamise ning kaasama sinna erialaspetsialisti, et

tagada laste seisukohtade usaldusväärsus;

 maakohus ei põhjendanud, kuidas kohtu määratud ühise hooldusõiguse äravõtmine

tagab paremini laste huve kui nende senine elukorraldus. Kohtu seisukoht, et ühise

hooldusõiguse teostamine on võimalik vaid sellisel juhul, kui vanemad teevad

heatahtlikku koostööd, ei põhine seadusel ega ühelgi tõendil. Kohus ei ole tuvastanud,

et laste huvid oleksid vaidlusalustes küsimustes kaitseta;

 ebaõige on maakohtu käsitlus, mille järgi kui üks vanematest nõuab ühise

hooldusõiguse lõpetamist, peab kohus seda tingimata tegema. See, et suhted on

pingelised ja vanemad ei saa omavahel läbi, ei tähenda tingimata seda, et laste

harjumuspärast elukorraldust oleks tingimata tarvis kardinaalselt muuta. Vanemate

konfliktid, eeldusel, et need ei kandu üle lastele, ei pea kaasa tooma laste suhtluse

vähenemist teise vanemaga. Lapsed on senise elukorraldusega harjunud ja nad

soovivad mõlema vanemaga koos elada. Laste elukorralduse muutmiseks ei esine

kaalukaid asjaolusid;

 maakohus määras lastega suhtlemise korra selliselt, et laste ja isaga koosveedetud aeg

väheneb kaks korda ning laste isaga järjestikku koosveedetud aeg väheneb neli korda,

mis ei ole laste huvides;

 vaidlustatud määrusest ei nähtu, mille alusel kohus järeldas, et vanema lapse

äravõtmine YYY koolist ja õppima asumine JJJ kooli, on lapse parimates huvides.

Vanema lapse judo trenni osas on ema käitunud isekalt, keeldudes last trenni viimast

ajal, kui laps viibib tema juures. Isa kooli- ja huvialaringide valikud on olnud lapsele

sobivad. Kohus ei tuvastanud mitte ühtegi probleemi laste huvialaringide või hariduse

korraldamise osas. Asjaolu, et ema soovib teist, endale mugavamat elukorraldust, ei

ole piisav laste elukorralduse muutmiseks;

7 (11)

 ainuhooldusõiguse andmine emale tervishoiuküsimustes ei ole laste parimates

huvides. Ema ei käi lastega isegi hambaarsti juures. Ema jättis ka tähelepanuta, et

nooremal lapsel kujunes välja kõõrdsilmsus ning lapsele kirjutati välja prillid alles

siis, kui isa lastega arsti juurde läks. Isa ettepanekule lastele puugivaktsiini

manustamiseks vastab ema, et tema ei luba oma lapsi „mürgitada“. Pärast vanemate

lahkuminekut on isa püüdnud laste psühholoogilisi traumasid ravida psühholoogi

abiga, millest ema on keeldunud, väites, et on ka erinevaid koduseid teraapiaid. Ema

ei jälgi piisavalt ka laste hügieeni;

 põhjendamatu ja vastuolus asjas esitatud tõenditega on maakohtu seisukoht, et

ainuhooldusõiguse andmisel emale ei asu ema isa ja laste suhtlust piirama. Ema on

mitmel korral rikkunud laste õigust suhelda isaga, blokeerides viimase telefoninumbri,

peites lapsi isa eest, jättes kokkulepitud ajal lapsed isale üle andmata jne. Ema takistab

lastel suhelda ka vanavanematega;

 maakohus jättis tähelepanuta, et perelepitus nurjus mitte laste isast tulenevatel

asjaoludel, vaid seetõttu, et laste ema ei soovinud perelepitusega jätkata. Laste ema

otsib antud vaidluses konflikte ja käitub konfliktselt ka väljaspool kohtumenetlust

ning teeb kõik endast sõltuva, et hoiduda laste isaga hooldusõigust puudutavates

küsimustes kokku leppimast.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. aprilli 2016 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

vaidlustatud määruse muutmata.

Riigikohus tühistas 22. novembri 2017 määrusega (edaspidi „Riigikohtu määrus“)

ringkonnakohtu määruse osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata vaidlustatud määruse

osas, millega maakohus rahuldas ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste haridust

(v.a huvialaringe ja treeninguid) ja tervist puudutavates küsimustes ning määras kindlaks isa

suhtluskorra lastega, ning menetluskulude jaotuse osas, ja saatis asja uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

Riigikohus selgitas, et kohtumäärused on jõustunud osas, milles emale anti ainuhooldusõigus

laste viibimiskoha, huvialaringide ja treeningute määramiseks ja piirati laste ainuhooldusõigust

viibimiskoha osas Eesti Vabariigi territooriumiga ning jäeti rahuldamata isa vastuväide kohtu

tegevusele.

Asja uuel menetlemisel andis ringkonnakohus vanematele võimaluse esitada omapoolne

kirjeldus hetkeolukorrast ning kohustas laste esindajat ja eestkosteasutusi laste praeguse

elukorraldusega ja probleemidega tutvuma ning andma vaidluse kohta kaasajastatud arvamused.

Ema tõi välja, et lapsed viibivad temaga 4,5 nädalat järjest, kui isa viibib töö tõttu Eestist

ära ning seejärel 3,5 nädalat isaga, kui isa viibib Eestis. Vanem laps käib hetkel YYY koolis ja

noorem laps lasteaias XXX. Lapsed käivad judo ja jalgpalli trennis.

Isa tõi välja, et lapsed veedavad temaga 4 järjestikkust nädalat, kui ta on Eestis. Vanem laps

õpib YYY koolis teises klassis ja noorem laps käib seal eelkoolis.

Rae valla esindaja märkis, et hariduse ja tervise küsimuses on keeruline üht kindlat

seisukohta võtta, kuna mõlemad vanemad hoolivad lastest väga, kuid nendevaheline

kommunikatsioon on tugevalt häiritud. Samas leidis valla esindaja, et lapsed peaksid käima

ühes koolis. Tervise küsimuse osas tõi esindaja välja, et laste ema teostab hooldusõigust

faktiliselt ja sisuliselt, mida teeb ka isa, kui ta on Eestis, kuid proportsionaalselt on laste isa töö

tõttu pool aastat välismaal. Suhtluskorra kindlaksmääramisel tuleb tagada lastele turvaline ja

stabiilne keskkond ning suured muutused lühikese aja jooksul ei lähtu laste huvidest.

8 (11)

Tallinna linna esindaja ei toeta täies osas laste haridust ja tervist puudutavates küsimustes

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ja ainuhoolduse andmist antud küsimustes kas emale

või isale. Samas leiab ta, et mõlemad lapsed võiksid tulevikus käia ühes koolis. Ühise

hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhoolduse andmine kas emale või isale laste tervisega

seonduvates küsimustes on eluliselt mõeldamatu olukorras, kus lapsed viibivad osa aega koos

emaga ja osa aega koos isaga. Uue suhtluskorra määramisel tuleks arvestada esmalt laste

igakülgset heaolu ja seejärel lapsevanemate õigustatud huvidega.

Laste esindaja nõustus vanemate ja lastekaitsetöötajatega, et lapsed peaks käima samas

koolis. Terviseküsimustes peaks mõlemad vanemad saama teha otsuseid, kuna lapsed veedavad

suhteliselt pika perioodi kummagi vanema juures. Raviküsimustega peaks tegelema vanem,

kelle juures laps parajasti haigestus. Puudub mõistlik põhjendus, miks raviküsimuste

otsustamine anda ühele vanemale. Spetsiifilisemates küsimustes (nt vaktsineerimine jmt, mis

ei seondu nö tavapärase haigestumisega) peaksid vanemad kuulama ka laste perearsti.

Suhtluskorra osas leidis laste esindaja, et väljakujunenud kord, kus lapsed veedavad ligikaudu

ühe kuu isaga ja seejärel sama perioodi emaga, on kestnud mitu aastat ja on lastele

elukorralduslikus mõttes kõige vähem koormavam, kui kord, kus lapsed isa Eestis viibides

peaksid üle nädala oma elukohta vahetama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas

ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste haridust (v.a huvialaringe ja treeninguid)

ja tervist puudutavates küsimustes ning määras kindlaks isa suhtluskorra lastega. Ringkonna-

kohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab nii ema avalduse kui ka isa avalduse

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt, samuti tuleb muuta laste ja isa suhtluskorda.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning vanemad ja eeskosteasutus kannavad ise oma

menetluskulud. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.

Vaidlustatud määrus on Riigikohtu määruse kohaselt jõustunud osas, milles emale anti

ainuhooldusõigus laste viibimiskoha, huvialaringide ja treeningute määramiseks ja piirati laste

ainuhooldusõigust viibimiskoha osas Eesti Vabariigi territooriumiga. Vaidluse all on laste

hooldusõiguse lõpetamise küsimus haridust ja tervist puudutavas osas ning suhtluskorra

määramine isa ja laste vahel.

Juhindudes TsMS § 442 lg-st 5 lahendab kohus esmalt menetlusosaliste uued taotlused.

Ema esitas koos hetkeolukorra kirjeldusega taotluse täiendavate tõendite (e-kirjad,

tekstisõnumid ja fotod) vastuvõtmiseks. Samuti esitas isa koos hetkeolukorra kirjeldusega

taotluse täiendavate tõendite (noorema lapse õpetaja kiri lapse õppeedukuse kohta ja

Sotsiaalkindlustusameti otsus) vastuvõtmiseks. Kuivõrd kohus andis vanematele võimaluse

esitada omapoolne kirjeldus hetkeolukorrast ja taotlused on tähtaegsed, siis puudub alus

keelduda täiendavate tõendite vastuvõtmisest. Samuti annab TsMS § 662 lg 3 võimaluse esitada

määruskaebemenetluses uusi asjaolusid ja tõendeid.

Lisaks esitas isa 5. märtsil 2018 taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks, mille kohta

kohus ei saa enam küsida teiste menetlusosaliste seisukohta, ilma et asja lahendamine viibiks.

Seetõttu tuleb jätta isa taotlus TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata. Kõnealused tõendid esitati

elektrooniliselt ja neid ei ole vaja tagastada.

PKS § 119 esimene lause sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades

lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas

otsustusõiguse ühele vanemale. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus

või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS

9 (11)

§ 137 lg 1 esimese lause alusel õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus

antaks talle osaliselt või täielikult üle. Otsustusõiguse üleandmine peab PKS § 123 lg 1 ning

§ 137 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi vastama lapse huvidele. Seega on otsustusõiguse ühele vanemale

andmise eeldused, et vanematel puudub vastavas osas kokkulepe ja lapse huvides on ühe

vanema otsustusest juhindumine. Ühise hooldusõiguse (ka osaliselt) lõpetamise täiendav eeldus

on vanemate lahuselu, mis käesoleval juhul on täidetud.

Hooldusõiguse osaks olevatest isikuhoolduse küsimustest on käesolevas asjas veel vaidlus

mõlema lapse hariduse- ja terviseküsimustes.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et laste viibimiskoha määramise õiguse

saanud emal peab olema ainuhooldusõigus ka laste hariduse küsimustes.

Siiski on õige maakohtu järeldus, et ühine hooldusõigus haridusküsimuses tuleb lõpetada.

Vanemad ei jõudnud ühisele seisukohale laste haridusküsimustes ka pikaleveninud

kohtumenetluses. Lastele on eakohaseks arenguks ja kasvamiseks vaja stabiilset ning turvalist

keskkonda, sh selgust küsimuses, millises haridusasutuses nad õpivad. Seega ei ole põhjendatud

vanemate ühine hooldusõigus haridust puudutavates küsimustes.

Hariduse andmise asjades peavad vanemad PKS § 125 kohaselt arvestama ennekõike lapse

võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult

isikult. Seadusest ei tulene, et haridusküsimuse otsustamisel oleks määrav, kellel on lapse

viibimiskoha määramise õigus, samuti ei pea haridusasutus tingimata olema lapse kodu lähedal.

Vanema lapse osas lähtub ringkonnakohus Riigikohtu määruse juhisest ja kaalub, kas on

põhjendatud muuta Harju Maakohtu 26. novembri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-7784

lapse koolivalikuks isale antud ainuotsustusõigust, mida kinnitati ka Tallinna Ringkonnakohtu

17. märtsi 2016 määrusega samas asjas. Selleks tuleb kontrollida, kas kohtute tuvastatud

asjaolud on vahepeal muutunud.

Nähtuvalt vanemate esitatud hetkeolukorra kirjeldustest õpib vanem laps YYY kooli teises

klassis. Rae valla esindaja ja laste esindaja arvamustest nähtub, et vanemale lapsele koolis

meeldib ja tal on seal sõpru. Õppimine on korras ja hinded on viied. Kuivõrd vanema lapse

puhul ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kooli valikut tuleb muuta, ei ole

põhjendatud muuta senist otsustusõigust vanema lapse haridusküsimustes.

Isa ei ole teostanud talle antud õigust vastuolus lapse huvidega. Ema esitatud täiendavad tõendid

viitavad küll vanemate jätkuvatele suhtlemisprobleemidele, mitte aga sellele, et isa oleks valiku

vanema lapse kooli osas langetanud vastuolus lapse huvidega või ei järgiks neid huve

käesoleval ajal. Kooli ja trennikoha erinevus ei ole määrava tähtsusega kooli valikul, sest ka

edaspidi võivad lapsed eelistada treeninguid aladel, mida sama kooli ruumides ei saa harjutada

– see ei tingiks veel kooli vahetamist.

Noorema lapse kooli valiku osas on vanemad samuti eriarvamusel. See nähtub nii

eestkosteasutuste arvamustest kui ka vanemate avaldustest. Ema soovib, et mõlemad lapsed

õpiksid tema elukoha lähedases XXX koolis. Isa arvates peaksid mõlemad lapsed käima YYY

koolis. Nii eestkosteasutused kui ka laste esindaja leiavad, et lapsed võiksid käia ühes ja samas

koolis.

Ringkonnakohtu hinnangul on laste huvides käia samas koolis. See võimaldab neil rohkem koos

olla, ühiseid sõpru leida ja vanem laps saab nooremat kooliteele asumisel sel viisil paremini

toetada. Samuti on vanematel sel viisil hõlpsam lapsi vajadusel kooli saata. Kuna isa nägemus

noorema lapse kooliteest ühtib sellega, et lapsed saavad jätkata õpinguid samas koolis, siis ei

ole ka noorema lapse puhul õige määrata ainuhooldusõigus hariduse küsimuses emale. Kui

vanema lapse praegune koolivalik on end kokkuvõttes õigustanud, siis puudub alus eeldada, et

sama valik ei sobiks nooremale lapsele.

10 (11)

Eelnevast tuleneb, et laste huvides on anda mõlema lapse haridust puudutavates küsimustes

ainuhooldusõigus isale. Sel viisil on võimalik lõpetada vanemate vahelised vaidlused ja tülid

kõnealuses küsimuses, samuti säästa lapsi ja tagada neile stabiilsem ja turvalisem

arengukeskkond. Seda enam, et vanem laps õpib isa valitud YYY kooli teises klassis ja noorem

sama kooli eelkoolis. Nii saab vältida elukorralduse muudatusega kaasnevat stressi, sest

mõlemale lapsele on kool tuttav.

Ringkonnakohus ei nõustu samuti maakohtu seisukohaga, et laste viibimiskoha määramise

õiguse saanud emal peab olema ainuhooldusõigus laste tervise küsimustes.

Vanemate ühise hooldusõiguse saab lõpetada vaid juhul, kui selle tingivad lapse huvid (vt

eespool p 22). Vanemate esitatud hetkeolukorra kirjelduste ning eestkosteasutuste ja laste

esindaja esitatud arvamuste pinnalt saab teha järelduse, et laste tervist puudutavates küsimustes

ei peaks kummalegi vanemale andma ainuhooldusõigust. Vajadust selleks ei teki pelgalt

seetõttu, et isa viibib töökorralduse tõttu osa aega välismaal (Riigikohtu määruse p 16).

Vanemate esitatud hetkeolukorra kirjeldustest nähtub, et lapsed viibivad vanemate kokkuleppel

peaaegu võrdse aja kummagi vanema juures. Nii väidab ema, et lapsed viibivad temaga

4,5 nädalat järjest ning seejärel 3,5 nädalat järjest isaga. Isa kirjelduse kohaselt veedavad lapsed

temaga 4 järjestikkust nädalat, kui ta on Eestis. Kuivõrd lapsed veedavad suhteliselt pika

perioodi ühe vanema juures ja seejärel teise vanema juures, peaksid mõlemad vanemad saama

laste tervist puudutavates küsimustes teha otsuseid. Ringkonnakohus määrab käesolevaga

suhtluskorra sarnaselt seni toimuva ajakvaga (vt järgnevas p 28). Kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, mis viitaksid vanemate põhimõttelisele vaidlusele terviseküsimustes. Ühise

hooldusõiguse jätkumist toetavad ka eestkosteasutused ja laste esindaja.

Eeltoodust tulenevalt tuleb vanematele jätta ühine hooldusõigus laste tervisega seotud

küsimustes. Nii saab laste raviküsimuse osas otsuseid vastu võtta see vanem, kelle juures lapsed

parajasti viibivad. Spetsiifilistes küsimustes, mis ei seondu tavapärase haigestumisega, peaksid

vanemad otsuseid vastu võtma üksmeeles, pidades silmas laste igakülgset heaolu.

Kuna laste viibimiskoha osas on lahend jõustunud, on põhjendatud laste ja isa suhtluskorra

kindlaksmääramine.

PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2¹ sätestab, et vanemate

lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate

vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene

teisiti (Riigikohtu 14. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal

viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones kaalutlusõigust

(Riigikohtu 1. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja 31. mai 2011

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta nii ka

12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

Suhtluskorra määramisel on esimese astme kohtul seega ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud

kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Lapse ja vanema suhtluskorra vaidluses

saaks ringkonnakohus lisaks muuta maakohtu määratud suhtluskorda juhul, kui ilmnevad uued

asjaolud, mille põhjal ei ole senine kord enam piisavalt kooskõlas lapse huvidega.

Lapsed veedavad hetkel vanematega peaaegu võrdse aja. Seega on põhjendatud isa

määruskaebuse väide, et tema ja laste suhtlemise aeg väheneb vaidlustatud määruse järgi

oluliselt. Lühendades isa ja laste koos veedetavat aega on maakohus kaalumispiire ületanud ja

selles osas tuleb maakohtu määrust muuta.

11 (11)

Riigikohus juhtis tähelepanu ema avaldusele, et tal ei ole kavas vähendada isa koosolemise aega

lastega. Kui lastel on välja kujunenud kindel elurütm ja mõlemad vanemad on kokkuleppel

sellest ka kinni pidanud, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul laste huvides seda muuta. Seega

ei ole alust määrata ema taotletud suhtluskorda, mille järgi lapsed peaks ühe kuu jooksul nädala

kaupa vahetama elukohta ja end pidevalt ümber häälestama.

Laste ja ka vanemate huvides on, et suhtluskorra kindlaksmääramisel arvestatakse mõlema

vanema töörütmi. Kuivõrd isa eripärane töötsükkel võimaldab tal olla ligi kuu aega järjest

lastega koos ja ta saab lastega tegeleda ka ajal, mil ema on täiskohaga tööl, tuleb sellega laste

huvides arvestada. Seega tuleb vaidlustatud määrus tühistada osa, millega maakohus määras

laste suhtluskorra isaga tema Eestis viibimise ajal (üle kuu 1-1,5 nädalat isaga, siis nädal emaga,

siis jälle nädal isaga, resolutsiooni p-d 5.2-5.6).

Ringkonnakohus leiab, et isa ja laste suhtluskord tuleb käesoleval juhul kindlaks määrata

lähtudes isa Eestis viibimise ajakavast. Lapsed saavad selle järgi suhelda isaga ja ühtlasi viibida

isa elukohas umbes iga teise kuu, mil isa viibib Eestis. Vahepealse aja, mis on samuti ca kuu

aja pikkune, viibivad lapsed ema juures. Laste, aga ka vanemate elukorralduse kavandamiseks

peab isa teatama emale e-kirjaga või tekstisõnumiga Tallinna saabumise päeva piisavalt ette.

Kuivõrd isa Tallinna saabumise päev ja ka ärasõidu päev võivad muutuda, pole laste üleandmise

päevi võimalik kindlaks määrata. Seetõttu on vajalik fikseerida, et isa peab emale vähemalt ühe

nädala ette teatama päeva, millal ta Tallinna jõuab ja lapsed enda juurde võtab, samuti päeva,

mil ta lapsed emale üle annab. Nende päevade vahe ei tohi ületada nelja nädalat, samuti ei tohi

ema juures oldav aeg kujuneda lühemaks isaga veedetud perioodist.

Ringkonnakohus täpsustab maakohtu määratud suhtluskorra sõnastust sellega, et ka muud

vanemate vahelised teated tuleb edastada vähemalt kaks nädalat ette.

Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning kolleegium ei pea vajalikuks

korrata maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega (TsMS § 654 lg 6). Määruskaebuse sisulistele

väidetele veel vaidlusaluses osas on kohus eelnevas juba vastanud. Võimalikud menetluslikud

rikkumised, mida isa maakohtule ette heitis, oli sai kõrvaldada määruskaebemenetluses.

Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus

määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1

esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. See hõlmab kõiki

senised määruskaebemenetlusi, st nii ringkonna- kui ka Riigikohtus.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja

tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.

TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Margo Klaar

Ulvi Loonurm