4-18-481/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-18-481

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-481 (2316,17,008170) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ja § 251 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik

J.T ; ik: XXX; elukoht: xxxx; töökoht: xxxxOÜ. Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON

1. J.T süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ja § 25

1

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse

kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

3. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest 10 päeva kuulub ärakandmisele Põhja

Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 07.05.2018. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära

kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti

ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

4. CD plaat, mis asub toimiku tagakaanel ümbrikus, jätta toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks

kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu

otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 06.03.2018. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

26.12.2017 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB1541431 selles, et J.T 26.12.2017 kell 12:55 Vesivärava tn 37, Tallinnas asuvas kaupluses

2

Selver pani kotti kauba (kalamari, rullsink, filtersigaretid) ning seejärel möödus kassarivist,

jättes tahtlikult kauba eest tasumata kokku summas 26,84 eurot, pannes sellega toime

varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Kaup on osaliselt rikutud ja tagastatud kauplusele. Sellise käitumisega J.T pani toime KarS § 218 lg 1 ning § 251 ettenähtud väärteo, mis vastab KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele.

Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end väärteo toimepanemises

süüdi. On raske põhjendada süüteo toimepanemist. On varem karistatud samalaadsete

väärtegude toimepanemise eest, mõistab nüüd. Edasi hakkab tööle, rohkem toime ei pane. Töötab õhtuti kella 18.00st kuni 23.00ni. Lubati veel võimalusi leida päeval töötamiseks. Vaba päev on vaid pühapäev. Kui aresti kanda, siis kaotab töö.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud süüdistus on tõendatud, palub menetlusalune

isik süüdi tunnistada, mõista arest keskmises määras. Registrist nähtub, et isik on varem korduvalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud. Pärast seda sündmust on uuesti toime pannud samalaadse teo.

Kohus, kontrollinud väärteoprotokolli, samuti väärteotoimikus olevaid kirjalikke materjale,

kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub alljärgnevale seisukohale.

Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud KarS § 218 lg 1 ning § 251 ettenähtud

väärteo toimepanemises viitega KarS § 199 lg 2 p-le 4. Menetlusalune isik pani kaupluses Selver kotti kauba (kalamari, rullsink, filtersigaretid) summas 26,84 eurot ning seejärel möödus kassarivist jättes tahtlikult kauba eest tasumata.

KarS 218 lg 1

kohaselt karistatakse väärteokorras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu

hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning

tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende

lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline

vargus. KarS § 218 lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu. KarS § 218 lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks

asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja

204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt on

miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga KarS § 199 mõttes. Antud juhul prooviti varastada kaupa summas 26,84 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja piiridesse. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, millise

varavastase kuriteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt KarS § 218 lg 4 sätestatud piirist kvalifitseerima selle süüteo KarS § 218 lg 1 alusel varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja vastu.

Kohus leiab, et 26.12.2017 kell 12:55 Vesivärava tn 37, Tallinnas asuvas kaupluses Selver

kauba (kalamari, rullsink, filtersigaretid) kogusummas 26,84 eurot varguse katse toime

panemine J.T

poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, videosalvestusega ja muude alltoodud tõenditega.

Varguse katse toimepanemist ja süüdistatava ütlusi tõendab ka videosalvestus, millelt nähtub, et 26.12.2017 kell 12:55 Torupilli Selveris musta nahkjopega ja musta seljakotiga meesterahvas

paneb endale kotti erinevaid toiduaineid. Osade toodete eest tasus meesterahvas kassas, aga seljakotis olevate toodete eest ei tasunud.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Selver AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 26.12.2017 kell 12:55 Torupilli Selveris

3 pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver AS kuuluvat kaupa maksumusega

26,84 eurot. Rikutud kaup sellest oli 3,55 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et

esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab

kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, siis ei oleks ta kaupa poodi tagasi viinud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Karistusregistri andmete kohaselt on J.T kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2

p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime

pannud varguse. Samas olukorras, kus tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja

vastu, siis ei ole varasemal karistatusel tähtsust, kuivõrd KarS § 218 lg 1 süüteo korduvat toimepanemist kvalifitseeriva tunnusena ette ei näe. Seega juhul, kui isik on varem karistamata

või karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, oleks KarS § 218 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise puhul, kui isik paneb toime varguse, nii või teisiti vajalik viidata KarS § 199 lg-le 1, s.t menetlusaluse isiku käitumine on suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavat süütegu süüks arvates ei saa viidata KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele, s.o sellele, et tegemist on isikuga, kes on varem varguse toime pannud, sest KarS § 218 lg 1 ega 2 korduvuse tunnust ette ei näe.

Nagu kohus juba eelpool mainis on tegemist väheväärtusliku asjaga ja seega tuleb süütegu

kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 alusel. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et KarS § 251

kohaselt on väärteokatse karistatav käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud juhtudel. KarS § 218 lg 3 kohaselt on karistatav ka § 218 lg 1 ja 2 alusel toime pandud süüteo

katse. Kuivõrd KarS § 218 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav ja samas inkrimineeritakse katse nii või teisiti KarS § 251 sätte alusel,

puudub süüteo kvalifitseerimisel vajadus viidata KarS § 218 lg 3 sätetele, kuivõrd süüks arvatava süüteo tunnuseid sisustab viide KarS § 218 lõikele 1.

Tõendamist on leidnud, et J.T pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel, s.t jäi katse staadiumisse.

Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik pani toime KarS § 218 lg 1 ja § 251 ettenähtud väärteo katse, s.o varavastase süüteo katse väheväärtusliku asja vastu.

Karistuse mõistmine

KarS § 218 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem

samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii aresti kui rahatrahviga. Sellele

vaatamata on menetlusalune isik toime pannud uue samalaadse väärteo. Samuti nähtub

karistusregistri andmetest, et isikul on hulgaliselt ka teiseliigilisi väärteokaristusi, mille eest

4

määratud rahatrahvid on jäetud kõik tasumata. Arvestades väärteo varavastast iseloomu saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks,

mis tähendab, et rahatrahv kui karistusliik ei oleks täidetav. Kuigi menetlusalusel isikul on väidetavalt töine sissetuek alates jaanuarist, ei ole ta senini asunud varasemaid rahalisi kohustusi täitma. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahalise karistuse näol, kuivõrd selline karistus ei ole täidetav ja tuleb kohaldada aresti.

Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varastada püütud esemete väärtust,

mis ei ulatunud KarS § 218 lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi alla eemärgitud piirmäära keskmise väärtuse. Samuti jäi tegu katse staadiumisse, seega leiab kohus, et menetlusaluse süü on hinnatav alla keskmise.

Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud

sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud.

Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud

samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning lisaks on isikul ka kolm kehtivat

kriminaalkaristust KarS § 199 ettenähtud kuriteo eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib

korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud

sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest.

Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik

tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes selle mõningal määral alla keskmise määra, kuid suuremas määras kui seda oli eelmine arest. Kuivõrd menetlusalune isik on asunud tööle, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib kandmisele määrata ositi, et vältida menetlusalusel isikul töö kaotamist.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/