1-16-11502/20 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05 2018, Valga kohtumaja . märts Kriminaalasja number 1-16-11502 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Ene Uljanova ( arvamus esitatud kirjalikult ) Kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid F.H

osas

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung F.H

Isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas,

vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistusaja algus ja lõpp: 16.11.2016 - 31.12.2018. Ei soovi kaugkohtuistung 01.03.2018

RESOLUTSIOON

1. Vabastada F.H temale Tartu Maakohtu 11.01.2017 otsusega

kriminaalasjas nr 1-16-11502 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

2. KarS F.H-le katseaeg kestusega kuni

§ 76 lg 4,5 alusel määrata 31.12.2018.

3. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. F.H

KarS § 76 lg 5 alusel allutada käitumiskontrollile kestusega kuni

31.12.2018, mille jooksul - kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – ; XXX

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territoorium

i piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5.

F.H-le KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused:

 otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist.

6. F.H kriminaalhooldusosakonna Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

7. F.H Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

8. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

9. F.H Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 11.01.2017 otsusega on F.H süüdi tunnistatud KarS § 258 p 2 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.12.2015 otsusega asjas nr 1-15-10321 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks määrati 2 aastat 1 kuu ja 15 päeva vangistust.

08.12.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud F.H isikliku toimiku

otsustamaks isiku

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Tartu vangla hinnangul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 19%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise Tartu Vangla tõenäosuse hindamise tulemust (madal risk), toetab F.H vabastamist e

nne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu F.H selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Esimest korda vangistuses ja karistus suitsude ebaseadusliku käitlemise eest. Läbis eesti keele kursused A1 tasemel, töötab koristajana, osaleb spordiüritustel, on pidevalt sotsiaalselt aktiivne. Eestisse

elama , siin on sugulased, aga naine ja pere on Venemaal. E ei kavatse jääda nnetähtaegse

vabanemise korral elaks Narvas, kus elavad t . Tahab ädi ja tädilapsed esimene päev minna Töötukassasse, et mitte sugulaste kaelal istuda ja samuti kavatse midagi õppida kursustel b . Ei

tarbi narkootikume, ei joo, ei suitseta. Kuritegu ajendasid toime panema rahalised raskused. Emal oli vähk, naine ka ei töötanud ja kõik raha läks normaalse elu jaoks ja ei jagunud pere ning õppimise jaoks. Esimest korda kui kohe vahele jäi ja vangi sattus, sai aru, et see ei tasu ära

ja ei kavatse enam midagi teha

Eestis . Enne katseaja lõppu ei kavatse Eestist lahkuda, töötab

katseaja lõpuni. Lõpetuseks märkis, et sai esimesel päeval aru, et ei tasu mustade tegudega tegemist teha. See ei vääri seda raha.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt

ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest F.H vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla

materjalidega F.H tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei toeta isiku vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

F.H kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg p 2 kohaselt võib kohus astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne 1 teise

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud 1/2 karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on F.H

temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle kuu, so üle mõistetud 1 aasta 2 1/2 karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeeta - va suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest

tulenevalt elama aadressile . Tegemist on kahetoalise korteriga, kus elab praegu XXX kinnipeetava tädi T Ž . . , kes on ka korteri omanik. Korteris on head elamistingimused. Vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat

distsiplinaarkaristust. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav läbisaamine a

ametnikega väga hea ning isiku üldine käitumine vangistuse jooksul on olnud samuti hea. Isik täidab individuaalset täitmiskava ja osaleb vangla huviringides. Kinnipeetav on osalenud vangla tööhõives ning omandanud riigikeele A1 tasemel. isiku käitumine Seega kinnitab ka

vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest.

Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on k lähedaseks Narva linnas tädi innipeetava T. Ž. , kes on nõus F.H toetama peale vanglast vabanemist nii moraalselt kui ka materiaalselt. Onu elab Tartus ning Venemaal elavad isiku teised lähisugulased ja pere. Kõikide sugulastega on kinnipeetaval head ja toetavad suhted.

Kuigi garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole, nähtub asja materjalidest, et isik on

varasemalt pidevalt olnud tööga hõivatud. Ütlusi andes märkis kinnipeetav, et soovib ennetähtaegsel vabanemisel Töötukassasse minna, et mitte sugulaste kaela peale jääda. Seda, et kinnipeetav ei ole tööpõlgur kinnitab ka asjaolu, et vangistuse jooksul on isik samuti osalenud vangla tööhõives. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada

pikaajalisema majandusliku toimetuleku, sisustab isiku vaba aega produktiivselt ja pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks.

Asja materjalidest ning isiku ütlustest nähtub, et kinnipeetav on õppinud oma vigadest ning

edaspidi soovib oma elu korraldada seadusekuulekalt. Isik kinnitas, et mõistis kohe vangi sattudes, et see ei ole seda väärt ja ta ei kavatse enam kuritegusid toime panna. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad

järeldused, suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda ning võib loota, et isiku puhul on vangla n- -s 1 toodud ö oma töö teinud ja saavutatud on VangS § 6 lg

peamine eesmärk: süüdimõistetu on suunatud tagasi õiguskuulekale teele, mistõttu on põhjendatud ka isiku ennetähtaegne vabastamine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik