2-16-5645/44 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.03.2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-5645

Tsiviilasi

OÜ Professionals hagi OÜ Agroplan vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

60 512,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Professionals (registrikood 11343401),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos

Kostja

OÜ

Agroplan

(registrikood

10349092),

lepinguline esindaja advokaat Stig Hendriksen

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.10.2016, 31.10.2017 ja 17.01.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Agroplan OÜ Professionals kasuks 22 255,39 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata 33 748,40 euro nõude osas.

4. Välja mõista OÜ-lt Agroplan OÜ Professionals kasuks põhinõudelt 22 255,39

eurot viivis VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras alates 10.04.2016 kuni kohase

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud 61,30 % ulatuses hageja kanda ja 39,70 % ulatuses kostja

kanda.

6. Menetluskulude rahaline suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt oli hageja eesmärgiks osta kostjalt kokkupandavad moodulmajad,

toimetada need Norrasse ja müüa Knabenis asuvale ostjale. Pooled pidasid läbirääkimisi

2

pikaajalise koostöö eesmärgil ja sõlmisid 02.06.2015 müügilepingu nr 650 raamlepinguna,

mille esemeks oli moodulmajade müük hagejale, tarneklausel oli FCA Albu, Incoterms 2010.

Müügilepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu täitmise aluseks pakkumus. Kostja edastas

19.08.2015 hagejale pakkumise nr 737-1090 lubades müüa mooduli Anc-B, mooduli S-cot ja

plekid hinnaga 62 075,39 eurot (koos käibemaksuga 74 490,47 eurot). Hind ei sisaldanud

sihtkohas mahalaadimisega seonduvaid töid ega moodulite paigaldust.

2. Müügilepingu p 3.1 kohaselt pidi hageja kogu hinna ette maksma. Hageja täitis lepingust

tuleneva hinna maksmise kohustuse täies ulatuses. Pärast müügilepingu sõlmimist asus kostja

ise moodulite vedu Norrasse ette valmistama kuid loobus hiljem veo korraldamisest. Hageja

edastas kostjale 08.09.2015 teate pealelaadimise aja kohta Albus. Kostja ei vaielnud

pealelaadimise algusajale vastu. Pooled vaatasid kostja valmistatud Anc-B ja S-Cot moodulite

kvaliteedi üle ja koostasid 12.09.2015 üleandmise-vastuvõtmise akti. Akti p 7 kohaselt võttis

hageja vastu lepinguliste tööde kvaliteedi, välja arvatud aktis kirjeldatud puudused töös.

Puudusi esines mõlema mooduli osas ja need tulenesid töö mittekvaliteetsusest, mõned

kokkulepitud tööd olid üldse tegemata. Poolte kokkuleppel tuli lõplikud puudused fikseerida

Knabenis. Kostja alustas moodulite pealelaadimist, pakkimist ja kinnitamist 11.09.2015 ja

lõpetas 12.09.2015. Kostja ületas pealelaadimise aega, vedaja teatas 14.09.2015 hagejale, et

nõuab seisuaja ületamise eest lisatasu 890 eurot ilma käibemaksuta.

3. Vedaja alustas vedu 12.09.2015 ning jõudis sihtkohta Norras, Knabenisse 15.09.2015,

millal tuvastati kahele haagisele registrimärkidega 257ZB ja 020THT laaditud S-Cot mooduli

kahjustumine veo ajal. Ülevaatamisel selgus, et moodulite ümber pakitud koormakatte present

oli sõidu ajal mitmest kohast rebenenud. Presendi rebenemist põhjustas see, et moodulite

teravad ääred olid jäänud pakkimisel polsterdamata ja teravad ääred lõikasid presendi katki.

Samuti põhjustas presendi rebenemist moodulite lisatoestuse puudulikkus. Teeloleku ajal

sadanud vihm pääses rebenenud presendi kaudu moodulisse sisse ning tekitas mooduli

seintele, põrandale ning mööblile veekahjustusi; pakkimise ajal ei ehitanud kostja moodulitele

ajutist katust, ülalt lahtist moodulit kattis üksnes koormakatte present. Teeloleku ajal sadanud

vihm kogunes presendile ja venitas selle vee raskuse all välja. Present ei olnud veekindel,

sellest tilkus vett alla mooduli puitsisustusele. Kostja tugikonstruktsiooni nõrkuse tõttu

hakkasid mooduli osad veo ajal liikuma, mis põhjustas mööbli lahtituleku ja purunemise.

Knabenis keeldus saaja kolmel haagisel olnud S-Cot moodulite (sh katuse) vastuvõtmisest ja

mahalaadimisest. Hageja tellis seetõttu vedajalt kolmel haagisel registrimärkidega 257ZB,

020THT ja 960GT olnud moodulite tagasiveo. Enne tagasivedu ehitas hageja kõigi moodulite

ümber täiendava jäiga tugikonstruktsiooni, kasutades ka tugipiilareid ning kattis moodulid

täiendava koormakatte presendiga. S-Cot moodulite tagasivedu algas 16.09.2015 ja need

haagised jõudsid Eestisse 18.09.2015. Tagasiteel Eestisse moodulid täiendavaid kahjustusi ei

saanud.

4. Hageja teavitas kostjat koheselt Knabenis avastatud kahjustustest, kostja ei väljendanud

probleemi lahendamiseks mingit koostöötahet. Hageja palus vedajal vedada moodulid kostja

juurde Albu tehasesse, kus toimus esialgne pealelaadimine. Kostja keeldus kahjustustega

moodulite vastuvõtmisest. Hagejal puudusid moodulite säilitamiseks vajalikud ruumid.

Edasise kahju ärahoidmiseks üüris hageja Pharmadule OÜ-lt Jüri alevikus laohoones S-Cot

moodulite ladustamiseks vajaliku ruumi, selle tähtaja lõppedes FL Start OÜ-lt teise ruumi

Jõelähtmes, Liivamäe külas. Hageja kutsus kostjat korduvalt Jüri alevikus ladustatud

moodulite ülevaatamisele. Kostja alguses keeldus, seejärel 02.10.2015 saadud kutse peale

nõustus osalema 05.10.2015 toimunud kahjustatud moodulite ülevaatamisel. Pooled koostasid

05.10.2015 moodulite ülevaatamise akti. Ülevaatamisel osales kumbki lepingupool kahe

esindajaga ning asjatundjana Lahepartnerid OÜ esindaja Margus Aavasalu. Aktis tuvastasid

pooled, et moodulite kahjustumise autotranspordil Norrasse põhjustas asjaolu, et

koormapresendi ja koorma paigal püsimiseks prussidest tehtud karkassi konstruktsioon oli

nõrk, puudusid jäigastustalad, diagonaalid ning ülaläärde horisontaalselt paigaldatud 50x100

pruss oli ebapiisav. Kostja aktsepteeris akti järeldusi ning kirjutas aktile vastuväiteid

3

esitamata alla.

5. Hageja palus pärast 05.10.2015 ülevaatamist kostjal moodulid korda teha, ta kordas oma

palvet 20.10.2015. Kostja keeldus moodulite kordategemisest. Kostja teatas 29.10.2015

hagejale, et on nõus üksnes 12.09.2015 aktis tuvastatud kvaliteedi puudused likvideerima,

mille maksumuseks kostja hindas 29.10.2015 hagejale saadetud tabeli kohaselt 424,13 eurot

ilma käibemaksuta. Kostja keeldumise tõttu pidi hageja tellima vastava teenuse kolmandalt

isikult, samuti pidi ostma kõik moodulite lepingus ettenähtus seisundisse viimiseks vajalikud

materjalid. Hageja tellis pärast moodulite lepingutingimustega vastavusse viimist uuesti

vedajalt DSV Transport AS-lt moodulite veo Norrasse, Knabenisse. Vedu toimus kolme

lahtise haagisega ajavahemikul 12.-14.12.2015, hageja kandis sellega seotud veo- ja

tollivormistuse kulud. Moodulid viidi sihtkohta ja anti saajale üle, kes võttis moodulid

märkusteta vastu.

6. Hageja kahjusumma 57 362,39 eurot on kujunenud järgmiselt. Kostja poolt on maksmata

arve nr 15034 summas 2 400 eurot (hageja poolt tellimuse eest enamtasutud summa); arve nr

15035 (nelja haagise Knabenisse veo osas kantud tollimaksud) summas 153,60 eurot; arve nr

15036 (vedaja liigse ootaja tasu) summas 1 068 eurot ning arve nr 15039 (Knabenis

vastuvõtmisest keeldutud moodulite Eestisse tagasi vedu) summas 1 491,20 eurot. Lisaks

arvel nr 15 039 kajastatud veokuludele kandis hageja katuse mooduli kättetoimetamise kulu ja

kolme haagise Norrasse vedamise kulu summas 14 668 eurot. Lepingutingimustega

vastavusse viimise kulud, sh materjalide, tööriista rendi, kraana-, veo-, ladustamise, projekti

juhtimise- ja töökulu ning pakkimiskulud summas 35 257,46 eurot. Hageja pidi 18.09.2015

Eestisse tagasitoodud moodulite seisundi hindamiseks tellima teenuse asjatundjalt, kelleks oli

OÜ Lahepartnerid esindaja Margus Aavasalu ning hageja kandis täiendavat kulu arvete nr 517

ja 532 alusel 400 eurot. Kohtueelne nõuete sissenõudmise kulu (õigusnõustamine) summas 1

500 eurot. Kostja teatas 29.10.2015, et tunnistab 12.09.2015 akti alusel oma kohustust töö

puuduste kõrvaldamata jätmise eest 424,13 eurot. See summa on siiani maksmata. Kostja

esitas hagejale 10.09.2015 maksmiseks arve nr 15197 summas 1 358,52 eurot. Hageja

tunnistab seda arvet ja tasaarvestab oma põhinõude summas 57 362,39 eurot kostja

sissenõutavaks muutunud nõudega summas 1 358,52 eurot. Hageja nõude suuruseks jääb 56

003,87 eurot. Hageja esitab kostjale viivisenõude alates kahju hüvitamise hagi esitamisest

ning palub kohtul kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras kuni kohase

täitmiseni.

7. Vastuseks kostja vastusele leiab hageja 06.06.2016 kohtule esitatud seisukohas, et

müügilepingu kohaselt oli tarnetingimuseks FCA Albu, Incoterms 2010, tarnekohaks oli

kostja kui müüja territoorium. Pooled ei leppinud müügilepingus kokku FCA tarneklausli osas

täpsustusi. Seega tuleb lisaks müügilepingus ja võlaõigusseaduses toodule lähtuda ka

Incoterms 2010 artiklite sisust. Pooled ei vaidle, et moodulid tulid veo ajaks pakkida.

Lähtudes Incoterms FCA klausli artiklitest ning VÕS § 217 lg 2 p 5 lasus kauba pakkimise

kohustus kostjal kui müüjal. Hageja ei andnud pakkimisel eri- ega tavapäraseid juhiseid,

hageja ei ole varasemalt mooduleid pakkinud. Kostja ei ole hagejalt ka mingeid juhiseid

küsinud. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et oleks juhiseid vajanud või küsinud.

Hageja märkis hagiavalduses, et kostjale on moodulite välisriikidesse vedamise ja veo ajaks

pakkimise osas pikaajaline kogemus. Kostja ei lükanud seda väidet vastuses ümber. Hageja ei

osalenud pakkimisel. Tema esindajad ei olnud 12.09.2015 kostja juures mitte pakkimise

eesmärgil, vaid 12.09.2015.a andis kostja hagejale moodulite kvaliteedi üle. Aktis puudub

viide pakendi ülevaatamise kohta. Hageja ei oleks saanud presendiga kaetud ja kinnitatud

mooduleid üle vaadata, 12.09.2015 ülevaatamise akt ei laiene pakendi ülevaatamisele.

8. Kostja on oma vastuses omaks võtnud, et temal lasus kauba pakkimise kohustus. Kostja ei

kirjelda täpselt, kuidas toimus S-Cot mooduli pakendamine, millise läbimõõduga puuprussid

paigaldati, millise sagedusega, kui suurt jõudu suutsid need puuprussid transpordi ajal taluda

jne. Samuti ei tõenda kostja, et pakkis hageja moodulid nii, nagu pakib teiste ostjate

4

moodulid. Hageja arvates ei ole juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko antud juhul

oluline. Hageja arvates on asjas olemas piisavalt tõendeid, millised tõendavad põhjusliku

seose olemasolu: kostja kohustus oli pakkida S-Cot moodulid teeloleku ajaks säilimist tagaval

viisil; kostja ei ole teatanud, kuidas ta tegelikult pakkis ja kas pakendi tugevus vastas

teeloleku ajal koormale mõjuda võivale jõule ning ilmastikutingimustele. Kostja ei teatanud

hagejale ei 15.09.2015 kahjustusest teadasaamisel ja fotode saamisel ega ka 17.09.2015

pretensiooni saamisel, et soovib ise üle vaadata Norras olevad kahjustunud moodulid. Kostja

ei seadnud kahtluse alla 15.09.2015 kahjustuste olemasolu ja põhjust. Seda hakkas kostja

tegema alles hiljem.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

9. Kostja ei tunnusta hageja nõuet ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja oleks rikkunud poolte vahel sõlmitud müügilepingut müügilepingu

esemeks olevate moodulite pakendamisel. Kostja ei nõustu, et hagejal tekkisid kulud kostja

poolse väidetava müügilepingu rikkumise tõttu. Müügilepingu esemeks oli moodulmajade

müük hagejale, tarneklausliga FCA Albu, Incoterms 2010. FCA järgi peab kauba

kättesaadavaks tegema müüja asukohas Eestis. Asja juhusliku hävimise ja kahjustamise

riisiko läheb ostjale üle müüja asukohas. Edasine pakendamine, veokile laadimine, vedu ja

kauba mahalaadimine on reeglina korraldatud ostja poolt. Pakendamine toimus koostöös

hagejaga ning moodulmajade sisustuse pakendamisega tegelesid hageja esindajad. Hageja jäi

pakendamisega rahule ning võttis kauba koos pakendamisega üleandmise – vastuvõtmise akti

allkirjastamisega vastu. Pretensioone pakendamise osas ei esitatud. Kostja pakkus hagejale

veel täiendavaid pakendamise viise kuid hageja valis just sellise pakendamise tulenevalt

pakendamise kulude kokkuhoidmise soovist. Kostja ei korraldanud moodulmajade transporti

Eestist Knabenisse ega pidanud läbirääkimisi selles osas. Seda ei näe ette ka tarneklausel

FCA.

10. 12.09.15 aktiga fikseeriti pisipuudused müügiesemel, pakendamise osas pretensioonid

puudusid ning kaup võeti müüja poolt vastu. Mingit abstraktset kvaliteeti ei võetud vastu –

müüja võttis vastu pisipuudustega moodulmajad. Samuti on hageja viidanud, et poolte

kokkuleppel tuli lõplikud puudused fikseerida Knabenis. See oli hageja ühepoolne avaldus.

Vastavat kokkulepet poolte vahel ei olnud, mida ei näe ette ka tarneklausel FCA. Kostja oli

nõus hageja poolt vastuvõetud tööde osas puudused kompenseerima. Kostja märgib, et lisaks

hageja poolt märgitud pakendamise viisile kasutati moodulite tugikonstruktsiooni

jäigastamiseks topeltdiagonaale. Kostja leiab, et tegemist on hageja oletusliku versiooniga

kahju tekkimisel moodulitele. Samuti ei ole hageja välja toonud milles seisnes

tugikonstruktsiooni puudulikkus. Ei ole välistatud, et teel tagasi Eestisse tekkisid moodulitele

täiendavad kahjustused. Kostja reageeris koheselt hageja pretensioonidele – asjaolu, et kostja

keeldus kahjustatud mooduleid tagasivõtmast ei näita koostöötahte puudumist. Kostja esitas

omad seisukohad pretensioonile 22.09.2015.

11. Kostja täitis oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt ning hagejal puudub igasugune

alus nõuda kostjalt kahjustatud moodulmajade tagasivõtmist. Kostja müüs moodulid hagejale,

mis on eesti ettevõte. Kaup müüdi Eestisse müügiks ning oli pakendatud selleks otstarbeks

piisavalt ning erinevalt rahvusvahelisest veost ei jäänud tollikulud müüja kanda sest tollist

välja vedu antud õigussuhte raames ei toimunud. Hageja müüs kauba edasi Norrasse, mis on

hageja ning tema Norra lepingupartnerit puudutav asjaolu. Vastavat asjaolu kinnitab ka see, et

moodulite müügil hagejale rakendati Eesti käibemaksumäära – Norrasse müügil oleks

käibemaksu määr olnud 0%. Kokkulepe hageja, vedaja ning Norra ostja vahel kostjasse ei

puutu. Seega ei vastuta kostja nimetatud õigussuhtest tulenevate asjaolude eest.

12. Moodulite pakendamisel ei olnud tegemist ebatavalise pakendamisega. Kauba kaitsmisel

kasutati tugikonstruktsioonina nii horisontaal kui vertikaal prusse, diagonaaltoestust ning

koormarihmasid. Samuti kasutati tugevat ilmastikukindlat koormapresenti lae katmiseks.

Sellest tulenevalt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi kauba pakendamisel ka rikkunud.

5

Moodulmajade pakendamisel lähtus kostja tavapärasest pakendamisest normaalse transpordi

korral. Kostja pakendas moodulid vastavalt väljakujunenud praktikale ning tavadele. Mooduli

S-Cot pakendamisel rakendati samalaadset metoodikat nagu Anc-B mooduli puhul. Seega

kostja poolne pakendamine iseenesest ei saa olla kahju tekkimise põhjuseks. Vastasel juhul

oleks saanud kahjustusi ka Anc-B moodul. Kostja rakendas analoogseid pakendamise

meetmeid nagu teised samas valdkonnas tegutsevad ettevõtjad rakendavad. Samas teiste

ettevõtjate pakendamismetoodika ei saa olla aluseks hindamaks, kas kostja pakendamine oli

nõuetekohane või mitte kuna tegemist ei ole eksperdi ega asjatundjaga. OÜ Harmet on ise ka

maininud, et nende pakendamismetoodika ei pretendeeri üldistele nõuetele

13. Pakendamine toimus hageja juhiste järgi. Seetõttu tuleb lugeda tõendatuks, et

moodulmajad anti ostjale nõuetekohaselt pakendatult üle. Kuna hageja ei esitanud

moodulmajade ülevaatamisel ühtegi pretensiooni pakendamise osas ei saa hageja ka

hilisemalt tugineda võimalikele puudustele pakendamisel kuna pakendamise näol ei saa olla

tegemist varjatud puudustega. Kuna hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost pakendamise ja

tekkinud kahju vahel siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli asja juhusliku hävimise ja

kahjustumisega VÕS § 214 lg 2 tähenduses. Kauba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

läks hagejale üle 12.09.15. üleandmise-vastuvõtu akti vormistamisega. Käesoleval juhul ei ole

teada, mis põhjustas pakendi purunemise. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost

väidetavalt mittenõuetekohase pakendamise ning moodulile S-Cot tekkinud kahju vahel.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kostja oleks müügilepingust tulenevat

pakendamise kohustust rikkunud ning kostja pakendamise ja moodulitele tekkinud kahju

vahel oleks põhjuslik seos. Ei ole välistatud, et juhul kui kostja oleks kasutanud pakendamise

metoodikat millele hageja on hagiavalduse punktis 88 viidanud, oleks tekkinud samasugune

kahju millele hageja hagiavalduses tugineb.

14. Hageja on hagiavalduse punktis 67 leidnud, et kostjal lasub arve tasumise kohustus

müügilepingus nr 650 kokkulepitud tarnetingimuse FCA Albu kohaselt, milline näeb ette, et

müüja kohustuste hulka kuulub kauba ekspordi tollivormistus. Kostja sellega ei nõustu.

Kostja koostatud hinnapakkumises sisaldub klausel, et hinnas ei sisaldu tollivormistus ja

sellega seonduvad kulud. Vastava tingimus näeb ette, et tollivormistuse kulud jäävad ostja

kanda, mida ostja ka aktsepteeris hinnapakkumist vastu võttes. Seega on vastav nõue kostja

vastu põhjendamatu. Hageja on hagiavalduse punktis 68 leidnud, et kostja juures tekkis

11.09.-12.09.2015.a pealelaadimisel asjatu ajakulu mille tõttu nõudis vedaja liigse ooteaja

eest hagejalt arve nr CD332921 alusel tasu summas 890 eurot. Kostja sellega ei nõustu kuna

hageja ei ole tõendanud ega ka põhistanud kuidas oli liigne ooteaeg hagejast tingitud. Samuti

ei tulenenud kostjale kokkulepitud kohustust, et moodulid peavad saama vedajale üleantud

11.09. Kostja vaidleb kõikidele hagiavalduse punktides 66 – 76 toodud kulutustele vastu kuna

kostja ei vastuta kahjude eest millele hageja antud juhul tugineb. Lisaks hagiavalduse punktis

74 kantud kulutusi ei saagi kostjalt nõuda kuna tegemist on kulutusega, mis hinnapakkumise

kohaselt jäävadki hageja kanda, eelkõige moodulite paigaldus.

15. Vastuseks hageja vastuväidetele leiab kostja 28.09.2016 esitatud menetlusdokumendis, et

ilmselt ei ole vaidlust selles, et tarne oli toimunud vastavalt Incoterms 2010 artiklile 4 punkt

1: tarne on toimunud, kui kaup antakse üle ostjale müüja territooriumil siis, kui kaup on

laaditud ostja poolt määratud veovahendile. Kui müüja ei saa ostjalt muid instruktsioone, siis

võib ta tarnida kauba veoks moel, mida nõuab kauba kogus ja/või iseloom. Incoterms 2010

artikli 5 kohaselt kannab müüja kogu kadumise ja kahjustumise riski kuni kaup on tarnitud

vastavalt artikli A4 nõuetele. Käesoleval juhul ei ole selge, mis asjaoludel pakend purunes ja

moodulmajad kahjustada said (kolmanda isiku tegevus, force majeure, hooletu kauba

mahalaadimine). Incoterms 2010 artikkel 5 sätestab selgelt, et müüja kannab kogu kadumise

ja kahjustumise riski kuni kaup on tarnitud vastavalt artikli A4 nõuetele. Kuna kaup sai

vastavalt artiklile 4 hagejale üleantud, hageja viibis ise pakendamise juures ning aktsepteeris

pakendamise viisi, kandis edaspidi kauba kogu kahjustamise riski hageja. Seega ei vastuta

6

kostja ka moodulmajadel tekkinud kahjustuste eest.

16. Üldjuhul toimub pärast müüja poolt tarnekohustuse täitmist müügieseme edasine

pakendamine ostja poolt. Hageja märkis, et aktis puudus viide kauba pakendamise kohta.

Konkreetne lahter pakendamise kohta tõepoolest aktis puudus, kuid vajadusel oleks võinud

hageja omapoolsed pretensioonid akti lisada kui ta oleks leidnud, et kauba pakendamine on

puudustega. Hageja seda aga ei teinud mistõttu võib järeldada, et hagejal puudusid

pretensioonid kauba pakendamise osas ning ta aktsepteeris kauba pakendamist viisil, mis sai

teostatud. Nõustuda ei saa hageja toodud seisukohaga, et ülevaatamise akt ei laiene pakendi

ülevaatamisele – ülevaatamise aktis peab välja tooma kõik võimalikud pretensioonid. Hageja

aga pakendamise osas pretensioone ei esitanud. Kostja on seisukohal, et moodulid pakendati

viisil, mis võimaldas kauba eesmärgipärast säilitamist ning pakend täitis oma funktsiooni

kauba kaitsmisel väliste mõjutuste eest. Hageja puhul on tegemist ehitusvaldkonnas tegutseva

professionaaliga, kes teadis või pidi teadma, kuidas oleks kõige optimaalsemalt turvalisem

moodulmajasid pakendada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning

kuulates toimunud kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja

kuulub osaliselt rahuldamisele.

18. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle

ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole

esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

19. Hageja esitatud nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on VÕS § 115 lg 1

kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse rikkumine kostja poolt. Sellest tulenevalt tuleb

hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused.

Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab täielikult või osaliselt moodulite

pakendamise eest ning kas kostja pakkis hageja moodulid eesmärgipäraselt tagades nende

säilimise teeloleku ajal. Samuti on vaidlus selles, kas hageja võttis koos moodulitega

12.09.2015 vastuvõtmise aktiga vastu ka moodulite pakendamise. Vaidlus on ka võimaliku

kahju suuruse osas. Vaidlust ei ole selles, et moodulid said teeloleku ajal Eestist Norrasse

kahjustada. Hageja leiab 31.10.2017 toimunud korraldaval kohtuistungil, et kostjapoolne

lepingu rikkumine seisneb selles, et moodulmajad olid teeloleku ajaks ebapiisavalt

pakendatud ja ei taganud veo ajal moodulmaja säilivust. Samuti ei olnud kaks lahtist seina

piisavalt toestatud ja ei olnud piisavalt tugev karkass ümber ehitatud (tl 69, II kd).

21. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 02.06.2015 müügilepingu nr 650 raamlepinguna, mille

esemeks oli moodulmajade müük hagejale, tarneklausel oli FCA Albu, Incoterms 2010 (tl 23-

27, I kd). Müügilepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu täitmise aluseks pakkumus ning kostja

edastas 19.08.2015 hagejale pakkumise nr 737-1090, mille alusel kostja müüs hagejale

mooduli Anc-B, mooduli S-Cot ja plekid hinnaga koos käibemaksuga 74 490,47 eurot (tl 28-

7

29; I kd). Pooled vaatasid moodulite kvaliteedi koos üle 12.09.2015 ja koostasid akti, milles

kirjeldasid Anc-B ja S-Cot moodulitel erinevaid kvaliteedi puudusi. Knabenis moodulite

mahalaadimisel selgus, et teelolekul olid kahel haagisel olnud moodulite koormakatted

rebenenud ja S-Cot moodulid olid saanud kahjustada. Kostja keeldus tagasi Eestise

transporditud S-Cot moodulite Albu tehases vastuvõtmisest ja nende lepingutingimustele

vastavusse viimisest.

22. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg

1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised

üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27):

•

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS §

103 lg 1 järgi vabandatav;

•

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

•

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

•

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

•

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

23. Kohus tuvastas eelnevalt käesoleva kohtuotsuse punktis 20, et pooled sõlmisid 02.06.2015

müügilepingu nr 650 raamlepinguna. Järgmisena tuleb analüüsida, kas kostjal on lepingust

tulenev kohustus hageja ees ja kas kostja on lepingut rikkunud. VÕS § 217 lg 1 kohaselt

ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi,

kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad

dokumendid. Kohus leiab, et kostja poolne osaline müügilepingu rikkumine on tõendatud

12.09.2015 aktiga, mille kohaselt esines iga müügilepingu esemeks olnud mooduli kvaliteedi

osas puudusi (tl 41-44, I kd). Nimetatu on tõendatud ka kostja 16.11.2015 vastusega hagejale,

milles kostja tunnistab pisipuudusi summas ja on nõus need hüvitama summas 424,13 eurot +

käibemaks (tl 71-72, I kd). Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole käesoleva ajani nimetatud

summat tasunud.

24. Järgmisena tuleb asjas eelkõige tuvastada, kas müüdud asi vastab lepingutingimustele

ning kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Sellest

tulenevalt tuleb võtta seisukoht, kelle kohustus oli moodulid pakkida ja kas kostja rikkus

moodulite

pakendamise

kohustust.

Pooled

kauba

pakkimisele

esitavates

nõuetes

müügilepingus kokku ei leppinud. Sellest tulenevalt tuleb lähtuda võlaõigusseaduses

sätestatud müügilepingu regulatsioonist. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab asi vastama

lepingutingimustele eelkõige ka pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 p 5 kohaselt asi ei vasta

muu hulgas lepingutingimustele, kui vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt

omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil. Lepingu

p 2.3 kohaselt tarnitakse lepingu ese ostjale Incoterms 2010 tarnetingimustega FCA Albu,

FCA Ahula või DAP. Vaidlus puudub selles, et käesoleval juhul leppisid pooled kokku

tarnetingimuse FCA Albu, Incoterms 2010. Seega tuleb lisaks müügilepingule ja

võlaõigusseadusele kohaldada ka Incoterms 2010 artikli sisu. Incoterms 2010 artikkel A4 p 1

järgi on tarne toimunud, kui kaup antakse üle ostjale müüja territooriumil siis, kui kaup on

laaditud ostja poolt määratud veovahendile. Kui müüja ei saa ostjalt muid instruktsioone, siis

võib ta tarnida kauba veoks moel, mida nõuab kauba kogus ja/või iseloom. Art A5 kohaselt

kannab müüja kogu kadumise ja kahjustumise riski kuni kaup on tarnitud vastavalt artikli A4

nõuetele ning art A9 kohaselt peab müüja pakkima kauba oma kulul, juhul kui kõnealust

kaupa tavaliselt ei veeta pakkimata kujul. Juhul kui ostja pole enne müügilepingu sõlmimist

teatanud müüjale pakkimise erinõuetest, tohib müüja kauba pakkida viisil, mis vastab

veoviisile (tl 197-199, I kd). Lähtudes Incoterms FCA klausli artiklitest ning VÕS § 217 lg 2

8

p 5 lasus kauba pakkimise kohustus kostjal kui müüjal.

25. Vaidlus puudub selles, et vedaja sõitis kokkulepitud ajal kostja juurde Albusse ning kostja

hakkas mooduleid peale laadima. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja andis

moodulid FCA tarnetingimuste alusel hagejale üle pärast seda, kui oli need haagisele

laadinud, pakkinud ja kinnitanud. Tõendamist on leidnud, et kostjale oli teada, et moodulid

transporditakse Norrasse (vt e-kirjad, tl 39-40). Nimetatu on kinnitamist leidnud ka kostja

09.05.2016 menetlusdokumendis (tl 166, I kd), milles kostja kinnitab, et hagejale pakuti ka

võimalust korraldada transport kostja poolt Norrasse.

26. Järgmisena tuleb analüüsida millised on pakendamise nõuded. Kostja väitel pakendas ta

moodulid vastavalt väljakujunenud praktikale ja tavadele. Hageja poolt kohtule esitatud alates

1997. aastast moodulite müümise ja tootmisega tegeleva OÜ Harmet seisukoha kohaselt

puuduvad moodulmajade pakendamise viisile üldised kohustuslikud nõuded (tl 76-77, I kd).

Samuti puuduvad eksperdi arvamuse nr 585/2017 kohaselt moodulmajade pakendamine

üheselt normeeritud pole ning toodete pakendamisel tuginetakse igapäevastele kogemustele

ning lähtutakse põhimõttest, et kauba pakend peab tagama kauba säilimise tervena ning

muutumatutena nii hulgalt või kvaliteedilt ning riknemiseta kogu veoketi vältel arvestades

väliskeskkonna mõjusid ning kauba iseärasusi (tl 57, II kd)

27. Tulenevalt asjaolust, et moodulmajade pakendamise viisile puuduvad üldised

kohustuslikud nõuded, siis tuleb lähtuda üleüldisest väljakujunenud pakendamise

tehnoloogiast. Kohtu hinnangul saab pakendamise viisi hindamisel tugineda OÜ Harmet

pakendmaise viisidele, kuna OÜ Harmet on Eesti suurim moodulmajade valmistamisega

tegelev ettevõte. Ka kohtule esitatud eksperdi arvamuses on riiklikult tunnustatud ekspert

tutvunud OÜ Harmet moodulmajade pakendamise viisidega. OÜ Harmet lähtub pakendamisel

väljakujunenud pakendamise tehnoloogiast. Kahest küljest lahtise ja katuseta moodulmajade

(S-Cot mudelid) pakendamisel esmalt kiletatakse mooduli põrandaelement altpoolt.

Seinapinnast väljaulatuvate osade kaitseks paigaldatakse puitprussid kilepakendi rebenemise

vältimiseks. Mooduli ülevalt lahtise seina toestamiseks paigaldatakse horisontaalselt puupruss

mõõtudega 50x100 mm ja vertikaalselt mooduli põrandale toetuvad puuprussid (50x100 mm)

iga meetri tagant. Lisaks pannakse diagonaaltoestuseks (50x25 mm) prussid või

koormarihmad. Moodulmaja lahtine laeosa kaetakse täies ulatuses transpordi ajaks OSB

plaadiga jäikuse ja laeosa katte aluse tugeva pinna saavutamiseks. Majamooduli lahtiseks jääv

sein kaetakse samuti täies ulatuses OSB plaadiga jäikuse tagamiseks. Seejärel kaetakse

moodul täies ulatuses veniva kilega, mille paksus on 200 mikronit (0,2 mm). Lisaks kaetakse

kogu mooduli katus veel eraldi 500 mikroni paksuse tentkilega, mis on korduvkasutatav ja

mis kinnitatakse mooduli külgedelt ca 25 cm katusest allpool puuprussidega ja kruvidega.

Väljast kinnitatakse kiletatud moodulile püsti- ja rõhtsuunas lauad 50x25mm. Selline

kolmekordne kiletamine on senisest praktikast lähtudes vajalik autotranspordil tekkiva

alarõhu ja ülerõhuga kaasneda võiva kilepakendi rebenemiste vältimiseks (tl 76-77, I kd).

28. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et S-Cot mooduliosd olid poolhaagistele kinnitatud

teeloleku ajaks säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil. Mooduliosad ei olnud

maanteetranspordiks pakendatud. Juhul, kui S-Cot mooduliosad oleksid pakendatud teeloleku

ajaks ja kaitseks vajalikul viisil, tagamaks kauba säilimine ja terviklikkus, siis veekahju ega

konstruktsiooni olulist lagunemist poleks tekkinud (tl 55-63, II kd). Nimetatud eksperdi

arvamusega ja kohtule hageja poolt esitatud fotodega on tõendamist leidnud, et majamoodulid

kaeti koormakatte presendiga ja kinnitati haagise külge koormarihmadega. Seega ei kasutatud

vaidlusaluste moodulite pakendamisel kilet ega ei kaetud lahtisi konstruktsioone pealt OSB

plaadiga. Samuti on tunnistaja Jüri Anderson ütlustega tõendatud, et majade laadimise juures

tema ei olnud. Tunnistaja lasi panna mõned latid peale ja koormarihmad tugevduseks, et tuul

haagise katet ei kergitaks. Norra territooriumil tuli järsk ilmamuutus – paduvihm ja tuul. Vesi

jäi presendi peale ja lõpuks vajus läbi. Koormakate oli väga õhuke, pigem koduses

majapidamises sobilik. Present ei ole nii tihe, et kõike kinni peab (tl 75, 75 pöördel ja 76, II

9

kd). Ekspert Raul Põdersalu andis 17.01.2018 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kaup peab

olema pakendatud selliselt, et oleks tagatud selle säilimine transpordi jooksul kuni

sihtpunktini. Lahtiste seinte toestamine kuulub pakkimise alla. Veos lagunes transpordi ajal

ära ja see ei ole seotud koorma kinnitamisega. Tent purunes seetõttu, et teravad nurgad olid

polsterdamata. Kate hakkas laperdama ning tuul rebis katte pealt puruks, mistõttu sademed

sattusid konstruktsiooni sisse. Kaubakonstruktsioon ei olnud piisavalt tugev, et oleks taganud

säilimise transpordi jooksul. Kaup ei olnud kaetud pakendikattega, mis tagaks selle sisu

säilimise. Põhjuseks oli ebapiisav pakkimine. Eksperdi sõnul oleks tulnud polsterdada kõik

nurgad, katta kahekordse kilega – veniva kilega ja jäiga koormakattega, mis on veekindel, et

ei lase sademeid sisse. Täiendava toestuse ja OSB plaadi kasutamine oleks ära hoidnud

konstruktsiooni lagunemise. Kasutatud koormakate ei olnud veekindel ja plaatidega kaetakse

ka lae osa (tl 76 ja 76 pöördel, II kd). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja

on rikkunud lepingut, kuna pakkis moodulid ebapiisavalt. Kostja ei kasutatud OSB või

analoogseid plaate konstruktsiooni jäikuse tagamiseks; samuti jäeti polsterdamata teravad

nurgad; kiletamata olid mooduli seinad seestpoolt, samuti põrand. Kostja kasutas

mitmekordse spetsiaalse kile asemel koormakattepresenti. Ebapiisava pakkimise tõttu hakkas

mooduli konstruktsioon sõidu ajal liikuma, present purunes ja vesi pääses rebenditest

moodulisse sisse. Kohus leiab, et 12.09.2015 toimunud aktiga võttis hageja vastu üksnes

moodulite kvaliteedi, mitte pakendi. Müügilepingu p 2.3 viimase lõigu kohaselt oli akti

eesmärgiks

lepingu

eseme

(s.o

moodulite)

komplektsuse

kontrollimine.

Pakendi

(nõuetekohase pakkimise) kontrollimises ei olnud pooled kokku leppinud.

29. Järgmisena analüüsib kohus kas kostja vastutab kahju tekitamise eest. Kohus leiab, et

kostja on vastutav lepingu rikkumise eest ning rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi

vabandatav. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja osales majamoodulite pakkimisel.

Tunnistaja Ivar Strazdins 31.10.2017 kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et

tunnistaja korraldas kostja juures pidevalt moodulite pakkimist ja tema andis vaidlusaluste

moodulite pakkimiseks juhiseid, pakkisid tema töölised, tema ise pakkimist ei jälginud.

Pakkimisel kasutati kostja ostujuhtide poolt muretsetud pakkematerjale. Tunnistaja ei mäleta,

kas hageja aitas kaasa. Hageja oli seal juures ja juhendas tunnistaja ja hageja töölisi ja aeg-

ajalt olid ka kindad käes. Oli väga kiire ja oli vaja lisatööjõud rakendada ja olid kaasatud

hageja töölised (tl 72, 72 pöördel ja 73).

30. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja teadis, kuidas peab majamooduleid

pakkima, kuna kostja on professionaalne majamoodulite valmistaja, pakkija ja välisriikidesse

müüja, kostjale olid pakkimise nõuded ja eesmärk teada: pakkida tuli teeloleku ajal

majamoodulite säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil. Nimetatu on tõendatud kostja

veebilehel avaldatud fotoga, millel on kostja poolt valmistatud moodul, mida transporditakse

Norra numbrimärgiga autoga ning mille pakkimisel on kasutatud püsttalasid ja kilet (tl 80, I

kd). Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta küsis hagejalt kunagi ühtegi majamooduli pakkimise

juhist. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja teatas kostjale pakkimise erinõuetest. Tunnistaja

Ivar Stazdinsi ütlused selles osas, et hagejale pakuti täiendavat toestust (plaadid laele ja

seintele), kuid hageja keeldus kuna see oleks läinud hagejale rohkem maksma, ei tõenda seda,

et pakkimine toimus hageja juhiste järgi ja ei tõenda ka seda, et hageja osales pakkimisel.

Kauba pakkimine toimub Incoterms 210 art A9 kohaselt müüja, so kostja, kulul. Seega ei ole

usutav, et hageja keeldus kostja poolt pakutud nõuetekohasest pakkimisest. Pakendamine oli

kostja kohustus ning kostja pidi seda tegema selliselt, et tagatud on kauba säilimine

transportimisel Norrasse. Kohus leiab, et kostja poolt kohtule esitatud fotodega, millel on peal

ka hageja esindaja, ei tõenda asjaolu, et hageja osales pakkimisel. Asjaolu, et hageja esindaja

viibis pakkimise juures ja tal olid kindad käes ei tõenda, et pakendamine oli korraldatud

hageja poolt ja ei tõenda ka seda, et hageja võttis osa pakkimisest. Hagejal ei peagi olema

1

0

teadmisi nõuetekohase pakendamise osas. Kohus tuvastas eelnevalt, et pakkimine oli kostja

kohustus. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav.

31. Eeltoodust tulenevalt kostja vastutab kahju tekitamise eest. Tekkiv kahju oli kostjale

ettenähtav, kuna kostja peamine tegevusala on moodulite tootmine ning nende välisriiki

vedamisel moodulite säilimise tagamiseks teeloleku ajaks piisav pakkimine. Kostja väitel

vastutab vastavalt CMR konventsioonile vedaja (käesoleval juhul hageja) pakkimise eest.

Kohus märgib, et CMR käesoleval juhul ei kohaldu. Käesolev vaidlus on seotud

müügilepinguga mille tingimused on määratud pooltevahelise müügilepinguga, VÕS sätetega

ning Incoterms tarneklausliga. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist asja juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisikoga VÕS § 241 lg 2 tähenduses, kuna kahjustumine ei

toimunud juhusliku asjaolu, vaid kostja poolse lepingukohustuse rikkumise tõttu.

32. Kohus võtab seisukoha, kas hagejale on tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele. VÕS §

127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju

võib olla varaline või mittevaraline. Hageja on kohtule esitanud tulenevalt lepingu

rikkumisest varalise kahjunõude kogusummas 56 003,87 eurot. Kostja on nõus hüvitama ja

tunnistab kulusid, millised hageja kandis 12.09.2015 aktis loetletud puuduste kõrvaldamisel,

summas 424,13 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et põhjendatud ja tõendatud

on hageja arvete nr 15039 alusel hagejale tekitatud kulud summas 1 491,20 eurot (tl 97-101,

I kd). Arve nr 15039 tasumise kohustus summas 1 491,20 eurot tuleneb vedaja DSV

Transport arvete nr CD334125 ja CD334126 Knabenist 16.09.2015 kahe haagise Eestisse

tagasiveo kohta ning arved nr CD338708 ja CD338709 saadetiste tollivormistuste kohta.

Katuse tagasiveo kulu Eestisse eest esitas vedaja hagejale tasumiseks arve nr CD344010

summas 1 600 eurot (tl 102, I kd). Lepingutingimustele mittevastavate S-Cot moodulite

kolme haagise veo- ja tollikulud Eestist Norrasse summas 13 068 eurot vedaja arvete nr

CD372999, CD373001, CD373006, CD373430, CD373431 ja CD373432 alusel on

põhjendatud (tl 103-108, I kd). Nimetatud kulusid ei oleks hageja pidanud kandma, kui kostja

ei oleks lepingut rikkunud. Hageja pidi ise moodulid oma jõu ja kuluga korrastama, kuna

kostja keeldus seda tegemast. Hageja sõlmis Unitas Group OÜ-ga kokkuleppe Knabeni

projektiga (st S-Cot moodulite) demonteerimise ja uuesti ülesehitamisega seotud tööde

tegemiseks. Hageja kandis moodulite korrastamisel veo ning tõstmisega seotud kraanakulu

Eestis OÜ Sintravella arvete nr 33143, nr 33148 ja nr 33270 (tl 109-111, I kd) alusel summas

305,58 eurot ja Erato OÜ arvete nr 11120 ja nr 11167 alusel 685 eurot (tl 113-114, I kd).

Hageja üüris ajavahemikul 22.09.-06.11.2015 laoruumi Pharamadule OÜ-lt ja kandis

üürimiskulu arvete nr 5215111 ja 5215112 alusel kokku summas 2 790 eurot (tl 115-116).

Hageja ladustas mooduleid 20.11-20.12.2015 Liivamäe külas Jõelähtme vallas FL Start OÜ

ruumes ja kandis kulu arve nr FL0171 (tl 117, I kd) alusel summas 1 350 eurot. Põhjendatud

ja tõendatud on ka kahju kindlakstegemise ja sissenõudmise kulud summas 400 eurot arvete

nr 517 ja 532 alusel (tl 126-127, I kd).

33. Hageja tellis 18.09.2015 Eestisse tagasitoodud moodulite seisundi hindamiseks teenuse

asjatundjalt, kelleks oli OÜ Lahepartnerid esindaja Margus Aavasalu. Asjatundja osales

05.10.2015 moodulite ülevaatamisel, koostas 09.10.2015 moodulite lepingule vastavusse

viimisega seotud tööle ja materjalidele hinnakalkulatsiooni, vaatas korrastatud moodulid enne

Norrasse saatmist üle ning viibis moodulite veoeelse pakkimise juures. Kohus leiab, et

põhjendatud on ka õigusabikulud, kuna õigusabiteenuse tellimise põhjustas kostja. Kohus

tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud müügilepingut ning tasutud

õigusabiteenus on põhjuslikus seoses kostja poolt lepingu rikkumisega. Hageja kandis

17.09.2015 pretensiooni ettevalmistamisega seotud kulu Vulpinus Õigusbüroo arve nr 15072

alusel 200 eurot (tl 128, I kd). Kostja keeldumise tõttu pöördus hageja õigusliku analüüsi

saamiseks ja kahju hüvitamise nõude esitamiseks advokaadi poole ning kandis olukorra

õigusanalüüsi ning 04.11.2015.a esitatud nõude projekti koostamise eest kulu summas 1300

1

1

eurot (tl 128-129, I kd). Hageja oli kohustatud nimetatud kulud kandma kostjast tingitud

lepingurikkumise tõttu. Kostja on nimetatud kulule vastu vaielnud, kuid ei ole vaidlustanud

õigusabikulude mahtu. Seega on põhjendatud ja tõendatud hagejale tekitatud kahju

kogusummas 23 613,91 eurot.

34. Kohus leiab, et hagejale tekitatud kahju summas 33 748,40 eurot on tõendamata.

Riigikohus on märkinud, et kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega

nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude

rahuldamiseks. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid

oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Kohus leiab,

et tõendatud ja põhjendatud ei ole teenuse mahu vähenemine summas 2 400 eurot. Teenuse

mahu vähenemist ei tõenda arve nr 15034 (tl 84, I kd). Samuti on tõendamata hagejale

tekitatud kahju tollivormistuse osas summas 153,60 arve nr 15035 alusel (tl 90). Kohtule

esitatud hinnapakkumise kohaselt ei sisaldu hinnas tollivormistus ja sellega seonduvad kulud.

Samuti ei sisaldu hinnapakkumises moodulite paigaldamiskulud summas 10 380 eurot. Kohus

leiab, et paigaldamiskulud Unitas Group OÜ arve nr 1006 alusel summas 10 000 eurot ja arve

nr 1011 alusel 380 eurot kostjalt väljamõistmisele ei kuulu. Moodulite paigaldamisekulude

kandmises kostja poolt pooled kokku ei leppinud. Juhul, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud,

oleks hageja pidanud nagunii ise kandma moodulite paigaldamiskulud. Norras juurde ostetud

materjalikulu arve nr 1009 aluse summas 720 eurot kostjalt väljamõistmisele ei kuulu. Hageja

ei ole tõendanud mis materjaliga tegemist on ja kuidas on nimetatud materjalikulu seotud

kostja poolt lepingu rikkumisega. Samuti on tõendamata töö tegemiseks vajalike materjalide

kulu. Kohtule esitatud hinnakalkulatsioon ei tõenda moodulmajade korda tegemiseks kantud

kulusid hageja poolt. Kohus leiab, et kostjalt ei tule välja mõista 11.09-12-09.2015

pealelaadimise asjatu ajakulu eest arve nr 15036 alusel tasu summas 1 068 eurot. Hageja ei

ole tõendanud, et liigne ooteaeg oli kostjast tingitud. Kostja poolt kohtule esitatud 10.09.2015

neljapäeval saadetud e-kirjast nähtuvalt oli reedel kl 14:00 planeeritud autode 1 ja 3

laadimine vastavalt laadimisplaanile C, laupäeval kl 8:00 peaks laadima tulema autod 2 ja 4

(tl 186, I kd). Seega nõustub kohus kostja väitega, et 12.09.2015 toimunud kauba peale

laadimine oli plaanipärane, kuna kaup pandi veoautodele peale 12.09.2015. Hageja ei ole

tõendanud mis kellaks pidi kaup peale laaditud olema.

35. Kohus tuvastas eelnevalt, et põhjendatud ja tõendatud on hagejale tekitatud kahju

kogusummas 23 613,91 eurot. Nimetatud summaga tuleb hageja taotlusel tasaarvestada arve

nr 15197 summas1 358,52 eurot. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on lubatud oma nõue tasaarvestada

teise poole nõudega, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt

nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja tunnistab arvet nr 15197 summas 1 358,52 eurot (tl

130, I kd). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 22 255,39 eurot.

36. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine

ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool

peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette

nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu. Kooskõlas VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

37. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja poolt tekitatud kahju on hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kohus leiab, et kostja ei tekitanud hagejale kahju

tahtlikult, vaid raske hooletuse tõttu, kuna kostja ei järginud pakendamisel vajalikku hoolsust

olulisel määral. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud

kahju vahel. Eeltoodust kuulub hageja kahju nõue summas 22 255,39 euro ulatuses kostja

vastu rahuldamisele.

1

2

38. Hageja esitas kostja vastu ka viivise nõude välja mõista alates kohtuotsuse tegemist viivis

summalt eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt

VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue välja mõista kostjalt viivis

summalt 22 255,39 eurot alates hagi esitamisest, so alates 10.04.2016 kuni põhinõude

täitmiseni.

MENETLUSKULUD

39. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et

menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi

39,70 % ulatuses ja jättis rahuldamata 61,30 % ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta

39,70 % ulatuses kostja kanda ja 61,30 % ulatuses hageja kanda.

40. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik