2-17-112805/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-17-112805

Tsiviilasi

TF

Bank

AB

hagi

Keith

Baumann

vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3294 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB; registrikood 556158-1041; asukoht Box

947, 501 10 Boras, Rootsi Kuningriik.

Hageja

esindaja:

Anne-Liis

Veski,

e-post

anne-

liis.veski@okincure.ee

Kostja: Keith Baumann; isikukood XXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt TF Bank AB hagi Keith Baumanni vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Keith Baumannilt (Baumann) (isikukood XXX) TF Bank AB (registrikood 556158-1041)

kasuks välja:

2.1. 2340 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend) eurot ja 24 senti (sealhulgas põhivõlg 2000 eurot

ning viivis alates 23. veebruarist 2017 kuni 13. oktoobrini 2017 summas 340 eurot ja 24

senti).

2.2. viivis tagastamata põhivõlalt alates 14. oktoobrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni määras

26,65% aastas.

3. Jätta hagi rahuldamata 100 euro suuruse kahju hüvitamise nõude osas ja osas, milles hageja

soovib kostjalt viivise väljamõistmist suuremas määras kui 26,65% aastas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Keith Baumannilt (Baumann) TF Bank AB kasuks välja menetluskulud 352 eurot 75 senti.

8. Mõista Keith Baumannilt (Baumann) TF Bank AB kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule

teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid

kostja sidevahendite andmeid kasutades. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu

kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 1. detsembri 2017. a määruse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 1. detsembril 2017. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5

alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 17. detsembril

2017. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407

lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 17. märtsil 2015. a väikelaenu laenulepingu.

Hageja andis kostjale laenulepingu alusel üle laenusumma 2000 eurot. Kostja kohustus laenusumma

ja intressid tagastama viie aasta jooksul. Kostja jättis igakuised maksed tasumata. Hageja ütles

kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 22. veebruaril 2017. Hageja palub mõista kostjalt sellest

tulenevalt välja laenusumma 2000 eurot, kahjuhüvitise 100 eurot, viivise alates 23. veebruarist 2017

kuni 13. oktoobrini 2017 summas 464 eurot ning viivise põhivõlalt alates 14. oktoobrist 2017 kuni

põhivõla tasumiseni.

Kohus leiab, et hageja põhinõue 2000 eurot on õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude

kohaselt jättis kostja tagastamata laenulepingujärgsed igakuised maksed. Hageja ütles kostjaga

sõlmitud laenulepingu üles 22. veebruaril 2017. Hagis väljatoodud asjaoludest võib järeldada, et

hageja järgis laenulepingu ülesütlemisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Hageja võib

seega VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 alusel nõuda laenusumma tagastamist.

Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja tugineb nõude

alusena üksnes asjaolule, et ta sõlmis võla sissenõudmiseks lepingu inkasoofirmaga. Hageja on laenu

andnud majandustegevuse raames ning kostja on tarbija. Seega kohaldub kostjalt võla

sissenõudmiskulude nõudmisel VÕS § 1132, mis piirab tarbijalt võla sissenõudmiskulude

väljamõistmist. Hageja ei ole hagis välja toonud, et inkassofirma oleks saatnud kostjale tasulisi

meeldetuletuskirju. Seega ei ole täidetud VÕS § 1132 eeldused kostjalt sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks, mistõttu ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.

veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus

peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu

14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino).

Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu

tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on

tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab

võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas

lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi

(Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus

nõuda kostjalt VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist samas määras,

mille pooled on näinud ette laenulepingus intressimäärana.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja laenulepingus kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma

hagejale intressi 26,65% aastas. Samas on hageja ja kostja kokku leppinud viivisemääras 0,1%

päevas, so 36,50% aastas (tl 20). Kokkulepitud viivisemäär on seega suurem kui lepingust tulenev

intressimäär ning seetõttu VÕS § 415 lõikega 1 vastuolus. Hageja viivisenõue on seega VÕS § 113

lg 1 järgi õiguslikult põhjendatud määras 26,65% aastas.

Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks alates 23. veebruarist 2017 kuni

13. oktoobrini 2017 välja viivis summas 340,24 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 85% ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 570 eurot,

sh riigilõiv 300 eurot ja esindajakulu 270 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindajakulu hõlmab

asjaolude ja materjalidega tutvumist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist ning hagi kohtusse

esitamist, kokku 3 töötundi. Hageja esindaja tunnitasu on 90 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese

lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt

kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on

hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro

ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige seda, et tegemist on

õiguslikult lihtsa tüüpnõudega, mille sarnaseid hageja on kohtute infosüsteemist nähtuvalt

erinevatesse kohtutesse esitanud korduvalt, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses

teostatud toimingute osas on põhjendatud 95 euro ulatuses.

Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on seega kokku 415 eurot (300 + 20 + 95). Kohus

jätab arvestades hagi osalist rahuldamist hageja menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja

enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja menetluskulude katteks välja mõista 352 eurot 75 senti

(415*0,85). Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses

osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

kohtunik